Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Kirjandus ja teater
muinasjutt
 
kitinurr 26. oktoober 2005, kl 13.48
Loen lapsele õhtuti järjest Anderseni muinasjutte, aga üks neist - "Taelakarp" - võttis küll pahviks. Sisu siis järgmine:
Tuleb sõdur sõjast koju ja kohtab vana naist, kes on arvatavasti nõid. Nõid näitab sõdurile õõnsat puud ning ütleb, et kui sõdur puuõõnsusse ronib, leiab ta sealt kolm kirstu, kõik raha täis. Kirste valvavad 3 koera, nood aga taltuvad kohe, kui sõdur neile nõia põlle istumiseks maha laotab. Lubab siis nõid võtta sõduril sealt nii palju raha kui too kanda jaksab, nõiale aga tuua sealt taelakarp. Sõdur toobki puuõõnest nii palju raha kui jaksab, kuid üles jõudes otsustab, et ta tahab taelakarpigi hoopis endale! JA TAHTISKI NII VÄGA, ET LÕI NÕIA SURNUKS.
Nüüd hakkas oma rahaga laialt elama, priiskas ja prassis - varsti raha kõik otsas. Tahtis ühel õhtul küünalt läita ja võttis taelakarbi - selgus, et see polegi tavaline, vaid kui tuld lööb, ilmub kohale toosama koer, kes puuõõnes oli, ja lubab täita kõik soovid. Sõdur soovib, et koer tooks talle nii palju raha, kui leiab. Niisiis läheb elu jälle rikkalt ja hästi. Nüüd hakkab sõdur aga ihaldama printsessi, keda kuningas kiivalt valvab. Käsib koeral siis öösiti printsess enda juurde tuua. Kuningas aga saab asjale jälile ja võtab sõduri kinni. Sõdur aga lööb oma taelakarbist tuld, ilmuvad kolm koera ning PUREVAD KUNINGA JA KUNINGANNA SURNUKS. Sõdur abiellub printsessiga ja elavad õnnelikult oma elupäevade lõpuni.

Paluks kommentaare... Minu silmis on see jutt julm, lausa vastik, propageerib valetamist, tapmist (kui ma tahan midagi teise inimese käest ja too ei anna, on OK see inimene surnuks lüüa???), ahnust, priiskamist jne. Ja sõdur, kes kõige sellega on hakkama saanud, saab tasuks küllusliku elu, printsessi ja pool kuningriiki???
 
Ihnimene 26. oktoober 2005, kl 13.56
Oi oi, nähtavasti Andersenil ka näguripäevi olnud ja eks ta selle vili ole. Jama tõesti, et lastele selliseid lugusid avaldatakse.
 
S. 26. oktoober 2005, kl 14.00
no kasvõi punamütsikese muinasjutu originaalis jahimehi kohale ei tulnud. :D
kui lapsed pisikesed, siis loe teisi muinasjutte neile.
 
õunauss 26. oktoober 2005, kl 14.42
polnud neil juttudel viga midagi -vaadake praeguse aja multikaid,prrr......
 
kitinurr 26. oktoober 2005, kl 14.53
to: S.
Punamütsikese originaalist võib ju hea tahtmise korral mingi iva ikkagi leida: ei kuulanud ema sõna, ei läinud otse vanaema juurde vaid metsa luusima hoopis, hakkas seal võõraga juttu ajama jne, ja vaat mis juhtus.
Aga kõne all olev "Taelakarp" teeb mu meelest isegi praeguse aja multikatele ära... Pilt tuleb silme ette, kui kolm taldrikusuuruste silmadega koera tormab sisse, hakkavad kuningat ja kuningannat purema, need karjuvad, proovivad meeleheitlikult põgeneda, verd lendab... uuuhh:(((
 
S. 26. oktoober 2005, kl 15.00
ahh lõpeta ära, muinasjutud ei pea kõik õpetliku ivaga olema.

äkki selle muinasjutu mõte ongi, et @!#$ happens. ja et alati ei võida hea ning elu võib olla ka ebaõiglane. ning kui sellest aru ei saa, siis valadki kogu elu šokeeritult pisaraid nagu sina teemaalgatuses.

ning kordan veelkord, kõik muinasjutud ei ole kirjutatud 5-aastastele.
 
andi 26. oktoober 2005, kl 15.02
Anderseni kõik lood tegelikult pole lastele mõeldudki ega sobi kah. Ta oli ikka ise suurte psüühika- jne probladega, nii et vanem võiks tõesti enne nats ise lugeda ja otsustada. Väga süngeid asju on. Samas Hauff on ka kole kohati...
 
elu pole õiglane 26. oktoober 2005, kl 15.11
See tundub jah selline mitte-lapse-muinasjutt olevat. Ma ise väga usun muinasjuttude tarkusesse ja ettenägelikkusesse, vähemalt mis väga vanu muinasjutte ja pärimusi puutub. Kõik erinevad elutõed ja nüansid võib neist lugudest üles leida. Ning kahjuks seegi kole muinasjutt täitsa eluline - halb ei saa alati karistatud ning kurjategijad võivad tihti elada nii kuis meeldib ning õnnetute üle ainult irvitada.
 
S. 26. oktoober 2005, kl 15.22
ja mõtle kolumatsi raamatus olevatele ülimalt õpetlikele ning ülimalt sadistlikele lugudele ;) et need on okei või? kuna õpetavad lapsele mitte pöialt lutsima, mitte tikkudega mängima jne.
 
eneL 26. oktoober 2005, kl 15.56
Anderseni muinasjutud pole minu meelest peaaegu mitte ükski lastele mõeldud. Andersen on pea alati masendav ja depressiivne. Tuletikkudega tütarlaps jne. Kui lugeda muinasjutte lastele, siis vast näiteks vendade Grimmide omi. Isegi Hesse sobib lastele rohkem kui Andersen. Ja "Väike raamatutuba". Ja ka Kaverin, kuigi tema karistused pahadele pole ka alati traditsioonilised.
 
kitinurr 26. oktoober 2005, kl 16.00
Jah, kolumatsi lugusid ise lapsepõlves küll just hea tundega ei lugenud, paras õõv jäi sisse...
Muinasjuttude ühendavaks teemaks on ju tavaliselt ikkagi hea ja kurja võitlus, hea peab alati võitma, kuri peab saama karistatud. Kuigi vahel on lõpp ka kurb. Siis ehmusingi, kui lugemise käigus sain ise ka aru, et ei võidagi hea, vaid kuidagi hoopis sassis on need asjad... Ei tulnud paraku selle peale, et ise enne üle lugeda. Aga võibolla lapsed ei võta neid asju päris nii ja nopivad sealt hoopis midagi muud välja.
 
sh 26. oktoober 2005, kl 16.45
minul oli küll huvitav anderseni lugeda nii umbes 10-aastaselt.
No oli jah teistmoodi kui muinasjutud muidu, aga üsna lummavad... olgugi osalt nii hirmus kurvad
 
* 26. oktoober 2005, kl 16.50
Kui võtate kätte kogutud muinasjutud, Väikese Merineitsi ja Lumikellukese, siis leiate, et need on tõesti kõik rohkem täiskasvanutele kirjutatud. Leiate kindlasti üllatusi ja hoopis erineva lõpuga muinasjutte kui üldtuntud. Laste jaoks on neid mugandatud.
 
ei 26. oktoober 2005, kl 18.22
see jutt ei propageeri midagi, see on muinasjutt

see ,,löön surnuks kui ei anna" see on elu tõde, muinasjuttudes ongi elu tõed kirjas. Paraku - asjad käivad nii - õige või vale ei puutu asjasse. See ,,kui ei anna löön maha" - see on - paratamatu suhtumine inimeses. (ärge saage valesti aru - ma ei väida et tapetaks koguaeg - aga inimese mõtted käivad iseenesest ja tegelikult sellist rada pidi).

Kui muinasjutt midagi propageeriks - oleks ta midagi sihilik väljamõeldis ja seotud väärtuse või väärtushinnanguga - et lugejale midagi öelda (kuidas on õige, vale...)

Aga sellistes veidi õudsetes juttudes nagu see Anderseni oma - muinasjutus - on asjad lihtsalt nagu nad on - õudsena kirja pandud...
 
midaiganes 26. oktoober 2005, kl 18.34
No mida. Grimmide muinasjuturaamat Jaan Tammsaare illustratsioonidega ajas mulle lapsena sihukese hirmu peale, et vähe polnud. Pole nendegi lood nii süütukesed midagi. Ma ise fännasin hoopis "Imeflööti".
 
- 26. oktoober 2005, kl 19.47
Andersen oli ju peast kiiksadi-kääksadi
 
nohik 27. oktoober 2005, kl 01.53
just "kiiksadi-kääksadi" on huvitavam ku mõni muu...
 
Mumm 27. oktoober 2005, kl 09.11
Tegu ongi ju kunstmuinasjutuga. Ehtsad muinasjutud on minu jaoks ikka folkloori valdkonnast pärinevad,anonüümsed, millel polegi autorit (nt. sarjas "Saja rahva lood" ilmunud). See kajastab enamasti rahvatarkusi, õpetlikku iva jms, puudub kindla autori fantaasialend.
 
silk 27. oktoober 2005, kl 11.46
Muinasjutt muidugi, aga see ei tähenda kohe, et lastele mõeldud
 
Muinasjutufänn 28. oktoober 2005, kl 12.26
Laps ei tunneta muinasjutte nii nagu täiskasvanu.
Lapsena kaifisin kõiki neid muinasjutte just selle hirmu ja põnevuse ja ilusate ja õnnetute ja muu äärmusliku pärast.
Ja see tuleraualugu oli üks süütumaid.
Tegelikult on muinasjutud hea abimaterjal elu tegelikkuse õpetamiseks. Ma ei usu, et sellised ninnu-nännu lood ja vati sees hoidmine aitaksid lapsel elus toime tulla, kus on vaja aina rohkem ennast tõestada ja küünarnukkide, küünte ja hammastega teed teha.
Mitte muinasjuttudes pole asi, vaid selles, et vanemad ei viitsi neid lastele lahti seletada, lastega üldse tegelda.
Et loen unejuttu ja olen hea lapsevanem?
Et lasen Ville Vallatut vaada ja olen veel parem?

Neid Kolumatsilugusid jutustas mulle vanaema, tal olid lood kohati peas. Siis tundusid lihtsalt naljakad.
Kui eestikeelne uustrükk ilmus, olid mu oma lapsed väiksed ja raamatud tundusid õõvastavad, ennekõike just piltide pärast.
Mina näiteks arvan, et pilt muinasjutuillustratsioonina määrab rohkem kui jutustatud jutt. Ei viitsi hakata võrdlusi tooma erinevate autorite illustreeritud samasisulistest muinasjuturaamatutest, aga oma raamatukogus tegin kõva valiku just sel alusel, et eelistasin leebeid ja ilusaid illustratsioone, mitte mingeid monstrumitega raamatuid.
 
Norija 28. oktoober 2005, kl 17.23
Eks ta ole...

Võibolla on selle muinasjutu pealt lihtsamgi lapsele seletada, et neil, kes halvasti käituvad, ei lähegi alati halvasti. Et ka positiivselt kujutatud kangelase teod võivad tegelikult halvad olla. Et ka mitmed päris sangarid ja kindralid, keda positiivsete tegelastena ja eeskujudena kujutatakse, võivad tegelikult, vähemalt mõnest vaatenurgast vaadatuna olla mõrtsukad, küüditajad, timukad.
Ka meie omad. Ka need, kes meile meeldivad, meie lemmikkangelased.

Sügavmõtteline muinasjutt...
 
Huinjaajutt 14. november 2024, kl 17.06
Elasid kord ühes Maarjamaa Vaeste Patuste Alevis valges villas paha päkapikk kuri võõrasema ning kõrge kusemisega võltsblondiinist Lumivalgeke ja tema tütar Tuhkatriinu. Igatahes oli päkapikuprintsil tegemist dilemmalise valikuga lausa murega et kas edasi mürada kurega või hoopis Neitsi Maarjaga. Kuigi neitsiks pidada teda nojah... Vahemärkusena olgu öeldud et eks neid printse ole ka igasuguseid. Kes tuleb valgel hobusel aga on ka juhtumeid kus kuningatütrest printsess peab teeääres hääletama et mõni pisike printrihakatis ta oma pasakarva bemariparsa peale võtaks ja abielusadamasse sõidutaks. No nii kuna Kalevipojast kasukäbist kes üldse teisele mandrile pages polnud tolku selle pordupaari puruks peksmiseks otsustas Viinakuningas va eesel isiklikult et lõpetab selle häbielu seal ära ja toob oma valge lauguga mära kes oli mustlase moodi aetud ära ja tolle varsa musta tukaga suksu keda ka kõlbas suksutada juba sealt pisikese isaselt tiirase poni juurest ära. See kinu oli seal aiaäärses puiesteel selline rahvateater ja kammajaa et keski kurat es saand aru mis ajahetkel teda sääl oorati vai millas ruunati. Ja selle märaga oligi selline seis et kuna ta elas oma varsaga pisikese poni juures et oligi siis selle poni mära antud ajahetkel ehk lühendatud Boney M. Nojah äratoomine ei õnnestunud esiteks tõrjus paha pöialpoiss ta veekakuriga lossi müüride taha ja pärast viisid kurjad ketikoerad ta kaheksateistkümmneks päevaks maakonnakeskuse Ifi lossitorni vangikambrisse. Kuna ülekaaluga polnud kunnil probleeme siis läks tema kinnimajja kui kilu ja välja tuli kui silguniisana rapitud räim sest seal

Tjunsu poolt on kõik taevased väed
Kolla homme vangi läeb
plaksuvad Juppidel rõõmust käed
head teed tal minna
ja mitte niipea tulla
Kolla tegi palju pattu
siis ta kinnimajja sattus
vangimajja läheb Kalev
pedesi seal terve malev
ei see lugu ole vale
Kolla berse päris sale
naeris terve alev
kellelgi ei olnud temast hale
sai ta nikku ikka siingi
ei vajanud ta enam pikka blondiini
ning alates sellest tunnist
oli jälle maailmas juures berse mis oli vägistaud mnnnist
15 magamata ööd
ta berse kallal tehakse seal tööd
küll on ikka feeling
kui zitaauku viilid
on tunne et sul zitaaukus on siilid
ta savisse sattus
ja pededesse mattus
see oli ta saatus
Junsu hüppas rõõmust lakke
et Kolla võeti pedeväkke
Kollal hell oli pepu
kui pede sinna torkas oma näpu
lükkas düra õieli
Kollal jalad laiali
seal Kollat kepiti nii et berse vahtus
suur pede düra sinna mahtus
Kollal aetakse seal maha berse pealt villad
kui ta tahab olla lilla
kannikas peab olema kiilas
kui ta seal pedena hiilgaks
naeris terve linn
kui tal tehti seal tinn tinn
on see vast lugu
Kolla zitaaukus tehti sugu
Kollal lööb nüüd bersekell
pärakas on nikust hell
suur pede teda keppis
Kolla sellega ka leppis
tal seal taha raiuti
nii et berse kasvas laiuti
niikaua ta seal keppi sai
kuni bersse mahtus vai
seal on nüüd meie pagan
kel pannakse eest ja tagant
tal tehti rivi
ei viska ta enam naiseärandaja aknasse kivi
tal pandi takka
kuni zittumine jäi vakka
Kolla bersenahk on kui samet
tal on seal ju kukeamet
ta on seal kui linnuliha
teeb see talle hirmsat viha
kui rahuldatakse tema pepuga suguiha
kuid mis teha
kui tal on nii seksikas keha
oh sa väike Kolla oled siin me nashi
nõnda laulis kambris 10 bederassi
nõnda laulis kambris see pedesalk
varsti Kollal berses palk
Kollal häda suur
ootab teda puur
ei saa Kollat kinni panna
sest ta ennast kätte ei anna
tuleb ta vägisi sinna kanda
Kolla istus vangitornis Juntsu rõõmust naeratas
ta Kalevit parastas
eks sa veel varasta
Kolla istus vangitornis Jupi õudsalt naeris
saavad nad Blondiga olla nüüd paaris
Kolla istus vangitornis needes mõttes Jupatsit
kuidas üks mees võib olla nii zitt
Võltsblondiin kingiks talle oma witt
ei see jutt
pole muinasjutt
vaid ikka täitsa tõsijutt
sest rahvasuu ei valeta
vaid seda elu seletab
ning kui seda lugu loeb ka kaamel
võib ka tema öelda aamen

ANNO DOMINI 21 sajand

Jah tõesti see Kolla olgu jumal talle armuline lahutas seal Puiestee rahvateatris meelt nii endal kui teistel
https://www.imdb.com/title/tt21353352/?ref_=fn_tt_tt_1
https://www.imdb.com/search/title/?companies=co0481815
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!