Jaapanlase Haruki Murakami "Kafka mererannas". No vahepeal lausa kiunusin vaimustusest! Kes armastab selliseid asju nagu Sada aastat üksildust või - eesti kirjandusest võib-olla ehk Mees, kes teadis ussisõnu, siis lugege! Nauditav elamus.

Mulle meeldivad nii "100 aastat..." kui ka "Mees, kes teadis ussisõnu", aga "Kafka mererannas" vaimustusest kiunuma ei pannud. Meeldis, oli haarav, lugemine läks lobedalt, aga see oli ka kõik. Oli lihtsalt tore lugemine.

Küll on tore, et keegi arvamust avaldas. Aga selle tulemus on dilemma. "Mees, kes teadis ussisõnu" meeldis. Aga "100 aastat üksildust2 pole suutnud proovimisele vaatamatalugeda.
Nillin ka juba seda raamatut ammu, ag ata kaanehind on ikka päris krõbe.

mina loen seda kindlasti, sest juba "Norra mets" meeldis, oli kuidagi eriline ja teistmoodi muu lugemisvara seas :)
nagu ka Yoshimoto "Köök"
ja veel üks jaapani raamat pealkirjaga "Mägede kahvatu terendus"

Mees kes teadis ussisõnu meeldis? Ma ei saanud sellest mitte mõhkagi aru ... võib-olla sellepärast, et latt on liiga teises kohas, lugesin just vahetult enne Roosi nimi (mis väga meeldis) ja pärast seda tundusid need ussisõnad millegi täiesti seosetu unenäona. Kui see just muidugi eesmärk ei onudki iseenensest.

sama kogemus mis eelmisel: peale suurepärase "roosi nime" lugemist ei suutnud kohe kuidagi orienteeruda "ussisõnadele"..

Mulle Kafka... meeldis kuni umbes pooleni. Sealt edasi läks veidi liiga mõistukõneliseks... ja huvitav sõjaaja-liin kadus ka ära. Aga maitse asi, mehele väga meeldis!

noh, ussisõnad peaks meeldima enam-vähem neile, kes muidu kõiki neid sõrmusteisandaid ja kõiksugu nn fantasy't loevad - mõnes mõttes ebakivirähulik teos...
ka kafka mererannal pidi ju Norra metsast erinema miski seesuguse elemendi poolest

Kafka mererannas oli tõesti hea, pole ammu mingi raamatu lummuses olnud. Lugesin ja nautisin.

Kafka mererannas inglise keeles palju soodsam muide

ussisõnu ei suutnud lugeda, selline jama...
aga Kafka mererannas oli hea.

Loen praegu Norra metsa.Selle raamatu võlu on siiruses.Mulle väga meeldib.Rääkides Kivirähi raamatutest pole kunagi meeldinud.

soovitage head pikka ja paksu romaani

Mary Margaret Kaye "Kauged telgid" ja "Kuu vari" - kui sind India ja sajandi või paari tagune romantiline elu ei peleta.

Ajal mil ma vilistasin – Shusako Endo


Tuntud jaapani kirjaniku Shusako Endo (s. 1923) romaan (1974) põlvkondadevahelisest konfliktis. Raamatu peategelasteks on inimlikult mõtlev hella hingega isa ja tema arstist poeg, kes püüab vahendeid valimata, intrigeerides ja naistutvusi ära kasutades edasi jõuda.


Tõeliselt hea leid. Nautisin.