Kirjandus ja teater
üks luuletus, mis räägib eesti keelest
kah keegi 27. veebruar 2009, kl 15.48 |
Hääd inimesed!
kirjutasin kunagi kusagilt välja ühe luuletuse. arvatavasti Ave Alavainu oma, aga kindel pole. Luuletus räägib eesti keelest, on päris pikk. Minu meelestolid seal fraasid "me keel on me mõte" ja "me keel on me süü ja me süüdimatus". Kahjuks olen teksti kaotanud. Kas keegi tunneb selle ära või teab juhuslikult seda teksti.
Kui teate veel teisi (eesti) keelest kõnelevaid luuletusi, siis võite nende pealkirju ja autoreid siia kirja panna.
Aitäh juba ette.
kirjutasin kunagi kusagilt välja ühe luuletuse. arvatavasti Ave Alavainu oma, aga kindel pole. Luuletus räägib eesti keelest, on päris pikk. Minu meelestolid seal fraasid "me keel on me mõte" ja "me keel on me süü ja me süüdimatus". Kahjuks olen teksti kaotanud. Kas keegi tunneb selle ära või teab juhuslikult seda teksti.
Kui teate veel teisi (eesti) keelest kõnelevaid luuletusi, siis võite nende pealkirju ja autoreid siia kirja panna.
Aitäh juba ette.
s 27. veebruar 2009, kl 15.57 |
Veel teisi 27. veebruar 2009, kl 18.01 |
Anna Haava
Köögis seisab...
Köögis seisab - ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi –
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi!
Oma kurba maskeraadi
ärge harrastage nii...
Harjutage oma aju
avaramaks ometi!
Köögis seisab, ootab vahvalt
paljukannatanud keel:
saalis sasisevad õled,
pillerkaarib kadak veel...
Köögis seisab...
Köögis seisab - ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi –
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi!
Oma kurba maskeraadi
ärge harrastage nii...
Harjutage oma aju
avaramaks ometi!
Köögis seisab, ootab vahvalt
paljukannatanud keel:
saalis sasisevad õled,
pillerkaarib kadak veel...
Veel teisi 27. veebruar 2009, kl 18.04 |
Ja veel üks luuletus eesti keelest Anna Haavalt
Emakeel
Emakeel, su kaunis heli
sütitab mu südame,
tungib jumalikul tulel
minu põue põhjasse.
Sul on võim: nii leinalugu
kui ka hõiskav õnnehääl,
õhked õrnad, tormimõtted -
kõik täis elu sinu väel.
Kahetsen, et kaua oli
kaetud su ilu mull'.
Et sa harimata, vaene,
kuulsin eluhommikul.
Vihkamist ja vaenu valjut
tõotati mulle ka,
kui sind kallimaks ma keeltest
julgeksin kord pidada.
Pean sind kalliks. - Kasva, kasva,
ei sa ole õitsmas veel;
talv sul oli pikk ja vali,
minu armas emakeel!
Küll sind eesti pojad, tütred
võt'vad kaitsa, kasvata'.
Tulevikuilma kojas
saad siis auga helkima.
Näit'ma saad, et Eestlas s ü d a n t,
Eestlas v a i m u olemas, -
et on püha rahvustuli
Eesti põues põlemas.
Emakeel
Emakeel, su kaunis heli
sütitab mu südame,
tungib jumalikul tulel
minu põue põhjasse.
Sul on võim: nii leinalugu
kui ka hõiskav õnnehääl,
õhked õrnad, tormimõtted -
kõik täis elu sinu väel.
Kahetsen, et kaua oli
kaetud su ilu mull'.
Et sa harimata, vaene,
kuulsin eluhommikul.
Vihkamist ja vaenu valjut
tõotati mulle ka,
kui sind kallimaks ma keeltest
julgeksin kord pidada.
Pean sind kalliks. - Kasva, kasva,
ei sa ole õitsmas veel;
talv sul oli pikk ja vali,
minu armas emakeel!
Küll sind eesti pojad, tütred
võt'vad kaitsa, kasvata'.
Tulevikuilma kojas
saad siis auga helkima.
Näit'ma saad, et Eestlas s ü d a n t,
Eestlas v a i m u olemas, -
et on püha rahvustuli
Eesti põues põlemas.
kah keegi 27. veebruar 2009, kl 20.36 |
Aitäh. Runnelit tean. Leelo Tunglal on ka selliseid luuletusi.
Leidsin enda otsitavast luuletusest ühe katkendi üles, see oli mingil põhjusel ühte vanasse märkmikku kirja pandud.
Me keel on me süü
ja süüdimatus
me mõte ja meel -
me küündimatus.
Mälugi
nähtuks ja teadamatuks jaguneb
üks jagu mälust
on aegadetagune.
Kas teab keegi?
Leidsin enda otsitavast luuletusest ühe katkendi üles, see oli mingil põhjusel ühte vanasse märkmikku kirja pandud.
Me keel on me süü
ja süüdimatus
me mõte ja meel -
me küündimatus.
Mälugi
nähtuks ja teadamatuks jaguneb
üks jagu mälust
on aegadetagune.
Kas teab keegi?
ahv 27. veebruar 2009, kl 20.41 |
üks Priit Aimla luuletus meenus:
ÕS-i meelsust ässitades
Vaevalt papa koju jõudis,
jutt mu hinnetele läks;
memm ei öelnud muud, kui nõudis:
"Anna preemiaks üks näts!"
Isa andis mulle võmmu
vastu vastselt pöetud pead...
Olin solvumisest tõmmu,
ise mõeldes: "Küll on sead!"
Koolist tõin ma seitse viit,-
mille eest nüüd peksa sain?
Kus on teenitud heakskiit,
kus on õiglus, kurivaim?!"
Nii mu memm sai õppetunni:
minu hoop tal hinge läks.
Enam närimisekummi
kohta ta ei ütle näts.
See, et hüüad kino kintsiks,
ei tee filmi paremaks,
öeldes pensioni pintsiks,
ei saa summat suuremaks...
Ära hüüa rublat rutsiks -
mõni Ruts on rohkem väärt.
Ära hüüa suudlust mutsiks -
see viiks musiisu päält.
Kord ma hüüdsin daami linnuks -
juba käiseid kääriti!
Keel on ikka silmis pinnuks
kui sa räägid vääriti.
Kui on ohtlik aeg või ruum,
las siis muutub jutu tuum.
Reeda tõed, kuid jäta vorm,
säilib keel, kui kehtib norm,
Tuju muutes muuda tooni,
meeleheites muuda meelt,
ära tarvita žargooni,
hoia au sees emakeelt.
ÕS-i meelsust ässitades
Vaevalt papa koju jõudis,
jutt mu hinnetele läks;
memm ei öelnud muud, kui nõudis:
"Anna preemiaks üks näts!"
Isa andis mulle võmmu
vastu vastselt pöetud pead...
Olin solvumisest tõmmu,
ise mõeldes: "Küll on sead!"
Koolist tõin ma seitse viit,-
mille eest nüüd peksa sain?
Kus on teenitud heakskiit,
kus on õiglus, kurivaim?!"
Nii mu memm sai õppetunni:
minu hoop tal hinge läks.
Enam närimisekummi
kohta ta ei ütle näts.
See, et hüüad kino kintsiks,
ei tee filmi paremaks,
öeldes pensioni pintsiks,
ei saa summat suuremaks...
Ära hüüa rublat rutsiks -
mõni Ruts on rohkem väärt.
Ära hüüa suudlust mutsiks -
see viiks musiisu päält.
Kord ma hüüdsin daami linnuks -
juba käiseid kääriti!
Keel on ikka silmis pinnuks
kui sa räägid vääriti.
Kui on ohtlik aeg või ruum,
las siis muutub jutu tuum.
Reeda tõed, kuid jäta vorm,
säilib keel, kui kehtib norm,
Tuju muutes muuda tooni,
meeleheites muuda meelt,
ära tarvita žargooni,
hoia au sees emakeelt.
m32 28. veebruar 2009, kl 02.07 |
ruu 28. veebruar 2009, kl 22.47 |
aga! 04. märts 2009, kl 10.55 |
Lisa postitus