Kirjandus ja teater
Petrone kirjastuse"Minu......" sarja raamatud
Terje 15. august 2010, kl 00.43 |
Minu lemmikud on endiselt "Minu Ameerikad". Kõiki pole lugenud, aga siiani on iga selle sarja raamat millegagi üllatanud ja eristunud, isegi see palju taga räägitud "Minu Tai" - ma ei kahetse aega, mis sellele on läinud.
Nende raamatute probleem on see, et nad on koju ostmiseks liiga kallid ja raamatukogust ei saa kätte. Huvitav, kas nad ei saaks hinda alla lastes veel rohkem võita? Lugejate rahakoti võidust rääkimata.
Üleüldse ei saa ma aru, miks raamatud odavamad ei võiks olla. Vene ajal osteti raamatuid rohkem, tiraazhid olid suuremad, aga hinnad olidki ju proportsionaalselt palkadega võrreldes odavamad!
Nende raamatute probleem on see, et nad on koju ostmiseks liiga kallid ja raamatukogust ei saa kätte. Huvitav, kas nad ei saaks hinda alla lastes veel rohkem võita? Lugejate rahakoti võidust rääkimata.
Üleüldse ei saa ma aru, miks raamatud odavamad ei võiks olla. Vene ajal osteti raamatuid rohkem, tiraazhid olid suuremad, aga hinnad olidki ju proportsionaalselt palkadega võrreldes odavamad!
Elts 15. august 2010, kl 02.37 |
Mai 24. august 2010, kl 15.24 |
Londonis olen mitmel korral käinud, nii enne kui ka peale raamatu lugemist. Mul küll ei tekkinud soovi ainsatki kohta sealt külastada. Ma ei ütle küll raamatu kohta midagi halba, aga Londoni kui kuningliku/kuningannaliku suurlinna õhustikku raamat küll ei suuda edastada, seda peab ikka ise kohapeal kogema.
Pille-Riin 28. august 2010, kl 11.44 |
g 28. august 2010, kl 18.27 |
Pille-Riin 30. august 2010, kl 10.39 |
iriseja 26. september 2010, kl 08.24 |
Panin ennast raamatukogus kunagi "Minu London" järjekorda. Tundus, et seda sarja võiks sellest raamatust alates katsetama hakata.
Nädal tagasi märkasin riiulis "Minu Hispaania" ja "Minu Austraalia" ja mõtlesin et kaen perra. Tänaseks olen Hispaania läbi lugenud ja sellest raamatust ma küll midagi ei saanud, isegi mitte meelelahutust roosa veini kõrvale (nagu keegi eespool kirjutas). Mingi a la blogistiil...
Kiikasin Austraaliat ka ja seal vist sama konstruktsioon - kritiseerin tuttavaid (endist elukaaslast, potensiaalset ämma jne), leian armastuse ja saan lapse. Praegu on küll tunne, et ei hakkagi lugem.
Nädal tagasi märkasin riiulis "Minu Hispaania" ja "Minu Austraalia" ja mõtlesin et kaen perra. Tänaseks olen Hispaania läbi lugenud ja sellest raamatust ma küll midagi ei saanud, isegi mitte meelelahutust roosa veini kõrvale (nagu keegi eespool kirjutas). Mingi a la blogistiil...
Kiikasin Austraaliat ka ja seal vist sama konstruktsioon - kritiseerin tuttavaid (endist elukaaslast, potensiaalset ämma jne), leian armastuse ja saan lapse. Praegu on küll tunne, et ei hakkagi lugem.
tiina 26. september 2010, kl 10.15 |
R. 26. september 2010, kl 18.15 |
:) 27. september 2010, kl 00.42 |
Terje 28. september 2010, kl 09.27 |
irisejale - proovi ikka mõnda veel. Ma soovitan jah Londonit proovida, see on väga armsalt ja naljakalt positiivne raamat. Ja just lõpetasin Gruusia, see on ka väga positiivne, kuidas ta oma koera ja kassiga sinna kolis... kellestki pahasti ei räägita, aga huvitav on ikka :-). Kindlasti soovitan "Minu Eestit"!
Ma siin juba ütlesin, et "Minu Tai" oli kõige kahtlasem, seda äkki ära loe.
Ja Epp Petrone, tema "Ameerikad", seal ta ütleb küll halvasti selle raiskamise kohta Ameerikas, aga minu jaoks on tema terav pilk ja sõna väga nauditav.
Ma siin juba ütlesin, et "Minu Tai" oli kõige kahtlasem, seda äkki ära loe.
Ja Epp Petrone, tema "Ameerikad", seal ta ütleb küll halvasti selle raiskamise kohta Ameerikas, aga minu jaoks on tema terav pilk ja sõna väga nauditav.
Minu Ugrimugri 27. aprill 2011, kl 15.49 |
Ann 12. mai 2011, kl 23.50 |
Minu Eesti 2 15. mai 2011, kl 23.57 |
Mulle oli Minu Eesti 2 tõeline pettumus! Igav ja veniv, toimetamata, kellelegi ei soovita. Õnneks ei ostnud endale seda. Imestan veel, et autor tirib kõik kohalikud, kellega on kokku puutunud, avalikkuse silme alla. Ei usu, et ta kõigi käest luba küsis, nii et olgu õnnelik, kui teda kohtusse ei kaevata.
klaabu 16. mai 2011, kl 09.32 |
Terje 17. mai 2011, kl 09.59 |
Mule just väga meeldis "Minu Eesti 2", tundus väga hästi läbi komponeeritud, aga minu jaoks ka "tundus", ega tegelikult tea. Mind ikka paneb imestama, kui keegi oskab öelda, et raamat olla toimetamata. Mida see tähendab, kas seal on trükivead sees või et seal on sees mingi selline rütm või sellised süžeepöörded, mis sulle ei sobi... Mina just lõpetasin "Minu Eesti 2", ei märganud ühtegi trükiviga ja see rütm ja sisse tulevad liinid (a la piraadid Saaremaal või Savisaare unenägu) mulle just meeldisid.
Muide, see kaart, mis oli raamatu alguses, see oli mu meelest ka väga hea ja see aitas aru saada, et seal polegi ainult Eesti, peavadki olema need Rootsi ja Norra jne ka, sest sellises kontekstis tema näebki meid. Eesti pole üksi kusagil rippumas.
Ja ma sain isegi üllatavalt palju infot, või siis mingit uut konteksti, meie enda maa ajaloo kohta. Lisaks siis see tasand, kuidas poisist kasvab mees... minu meelest kokkuvõttes oli väga hea raamat! Mitte kõik selle sarja raamatud ei paku niisugust kunstilist rahuldust, aga see "Minu Eesti 2" küll pakkus. Mina seda esimese osaga edetabelisse võrdlema ei paneks, esimene osa meeldis ka, aga raamatud on erinevad.
Minu meelest on Petroned andekad kirjanikud, sealt tuleb veel. Ma loodan. Kas siis Justinilt kolmas osa või mingi muu raamat.
Muide, see kaart, mis oli raamatu alguses, see oli mu meelest ka väga hea ja see aitas aru saada, et seal polegi ainult Eesti, peavadki olema need Rootsi ja Norra jne ka, sest sellises kontekstis tema näebki meid. Eesti pole üksi kusagil rippumas.
Ja ma sain isegi üllatavalt palju infot, või siis mingit uut konteksti, meie enda maa ajaloo kohta. Lisaks siis see tasand, kuidas poisist kasvab mees... minu meelest kokkuvõttes oli väga hea raamat! Mitte kõik selle sarja raamatud ei paku niisugust kunstilist rahuldust, aga see "Minu Eesti 2" küll pakkus. Mina seda esimese osaga edetabelisse võrdlema ei paneks, esimene osa meeldis ka, aga raamatud on erinevad.
Minu meelest on Petroned andekad kirjanikud, sealt tuleb veel. Ma loodan. Kas siis Justinilt kolmas osa või mingi muu raamat.
t 17. mai 2011, kl 11.04 |
Mina Minu Eestit lugenud ei ole, seega selle toimetamise kohta midagi öelda ei oska.
Küll aga on minu meelest toimetamata enamus selle sarja raamatuid ja see ei tähenda mitte trükivigu vaid näiteks seda kui räägitakse mõnest toiduainest, kasutatakse nimetust originaalkeeles ja siis lisatakse kommentaar (autori poolt), et ta kahjuks ei tea, kuidas need eesti keeles on. Ok, ta ei tea ja ei viitsi sõnastiku juurde kõndida, aga no milleks siis toimetaja on? Teine asi on keeleline lähenemine - minu meelest blogistiil ja kõnekeel ei sobi raamatutesse nagu ka labased väljendid ja võrdlused (Brüsselist meenub kohe näiteks "Hitler ja Stalin on ühe p*rse kaks kannikat" vmt). Isegi kui selline on autori igapäevane kõnestiil, siis toimetaja peaks raamatusse minevat teksti ikkagi väheke kohendama.
PS. Isegi Delfi ei luba sellist sõnavara :)
Küll aga on minu meelest toimetamata enamus selle sarja raamatuid ja see ei tähenda mitte trükivigu vaid näiteks seda kui räägitakse mõnest toiduainest, kasutatakse nimetust originaalkeeles ja siis lisatakse kommentaar (autori poolt), et ta kahjuks ei tea, kuidas need eesti keeles on. Ok, ta ei tea ja ei viitsi sõnastiku juurde kõndida, aga no milleks siis toimetaja on? Teine asi on keeleline lähenemine - minu meelest blogistiil ja kõnekeel ei sobi raamatutesse nagu ka labased väljendid ja võrdlused (Brüsselist meenub kohe näiteks "Hitler ja Stalin on ühe p*rse kaks kannikat" vmt). Isegi kui selline on autori igapäevane kõnestiil, siis toimetaja peaks raamatusse minevat teksti ikkagi väheke kohendama.
PS. Isegi Delfi ei luba sellist sõnavara :)
toimetamisest 17. mai 2011, kl 17.49 |
Lugesin Minu Eesti 2-e ja keeletoimetamise kohta pole midagi halba öelda, aga raamat valgus laiali. Seda on kerge pooleli jätta, üks lõputu undamine käib ja eks see ole ka ju tegemata toimetajatöö, kui ülearust pole välja kärbitud. Olgu Justin kui andekas tahes (ta ju on ka parem kui ta naine), tema tekste tuleb ikka toimetada. Jätsin selle raamatu muide täna meelega Viru keskusesse pingi peale, kes leidis, on loodetavasti rahul!
maitsed 19. mai 2011, kl 11.57 |
...erinevad. Siin on nüüd mainitud kolme autorit ja need kõik minule meeldivad! Afanasjev oma per... ne... jm otseütluses, nautisin seda Brüsseli raamatut, Justin oma südamlikus iroonias, Epp Petrone oma stiilis, nad on kõik erinevad ja kõigil oma rada. Ma ei tea, mulle meeldib.
Sellest sarjast mulle kõik tegijad küll meeldinud ei ole, nt Mai Loog ärritas ja halvas mõttes, Siis Ave Ungro Kolumbia-raamat, asusin lugema suure huviga, et mis siis kirjutatakse kokaiini-sõltuvusest ja kas jõuab välja heasse Ladina-Ameerika maagilisse realismi, aga mul läksid selles raamatus lihtsalt tegelased segi ja autori poos "tean, aga teile ei räägi täpsemalt" hakkas segama. Samas just kusagilt lugesin, et kellelegi oli see Kolumbia raamat hästi meele järgi olnud.
Sellest sarjast mulle kõik tegijad küll meeldinud ei ole, nt Mai Loog ärritas ja halvas mõttes, Siis Ave Ungro Kolumbia-raamat, asusin lugema suure huviga, et mis siis kirjutatakse kokaiini-sõltuvusest ja kas jõuab välja heasse Ladina-Ameerika maagilisse realismi, aga mul läksid selles raamatus lihtsalt tegelased segi ja autori poos "tean, aga teile ei räägi täpsemalt" hakkas segama. Samas just kusagilt lugesin, et kellelegi oli see Kolumbia raamat hästi meele järgi olnud.
Brüssel 21. mai 2011, kl 20.38 |
hehee 31. mai 2011, kl 18.04 |
kati 13. juuni 2011, kl 22.47 |
vahetaja 28. märts 2013, kl 10.21 |
mina 28. märts 2013, kl 11.31 |
Lisa postitus