Keelenurk
Vikerraadio etteütlus
ipi 14. märts 2008, kl 11.17 |
Kas keegi kirjutas? Palju vigu tegite?
Mina ikka tegin mõned, eh, olen vist hale küll.
1. kirjutasin suurte tähtedega "Eesti Humanitaarinstituut", aga oleks pidanud olema väikeste tähtedega "eesti humanitaarinstituut".(Tagantjärele mõeldes tundub loogiline, aga kuna veel vanast ajast oli Humanitaarinstituudi nimi suure tähega silme ees, siis nii ta mul seekord välja kukkus.)
2. kirjutasin esimese hooga küll õigesti, aga parandasin valeks "seenekorvi ja inimväärikuse kaotusega" - kirjutasin kokku: "seenekorvi- ja inimväärikusekaotusega".
Küll on hea, et minu igapäevane töö eriti palju kirjutamist ei nõua.
Mina ikka tegin mõned, eh, olen vist hale küll.
1. kirjutasin suurte tähtedega "Eesti Humanitaarinstituut", aga oleks pidanud olema väikeste tähtedega "eesti humanitaarinstituut".(Tagantjärele mõeldes tundub loogiline, aga kuna veel vanast ajast oli Humanitaarinstituudi nimi suure tähega silme ees, siis nii ta mul seekord välja kukkus.)
2. kirjutasin esimese hooga küll õigesti, aga parandasin valeks "seenekorvi ja inimväärikuse kaotusega" - kirjutasin kokku: "seenekorvi- ja inimväärikusekaotusega".
Küll on hea, et minu igapäevane töö eriti palju kirjutamist ei nõua.
Vincetta 14. märts 2008, kl 14.58 |
Tegin ka kaasa. Nii kipa üritus.
Esimene lause oli õige.
Teises ei saanud ma outlook'is ś tähte kätte, läks sh, mis veaks loeti, ja peale "pensionäri" panin koma, lollakas.
Kolmandas lauses kirjutasin ka Eesti Humatiaarinstituut (suurte tähtedega). "Jaapani" oli väikese tähega.
Neljas lause oli õigesti.
Oleks rohkem aeg aolnud, oleks vb vähem vigu teinud, aga näed kiiustasin.
Esimene lause oli õige.
Teises ei saanud ma outlook'is ś tähte kätte, läks sh, mis veaks loeti, ja peale "pensionäri" panin koma, lollakas.
Kolmandas lauses kirjutasin ka Eesti Humatiaarinstituut (suurte tähtedega). "Jaapani" oli väikese tähega.
Neljas lause oli õigesti.
Oleks rohkem aeg aolnud, oleks vb vähem vigu teinud, aga näed kiiustasin.
ehh 14. märts 2008, kl 15.02 |
Vincetta 14. märts 2008, kl 15.20 |
ehh 14. märts 2008, kl 15.32 |
to ehh 14. märts 2008, kl 15.52 |
Selle asjaga on nii, et eesti humanitaarinstituut, eesti puuviljad, eesti elu, eesti naine, eesti poiss jne kirjutatakse väikese tähega. Teatud puhul läheb see väga kergesti segi, ise ka enam nii täpselt ei mäleta. Samas vahel on ikka naljakas lugeda, kui kirjutatakse Eesti mees suure tähega. Peaks ju olema eesti mees.
Ma ei mäleta enam nende reeglite täpset sõnastust...kahjuks. Ei tea, kas netist leiaks need suurte-väikeste algustähtede reeglid.
PS. Kas jne lõppu pannakse punk, aga aasta ehk a lõppu? Olen ka kirjaoskamatu...
Ma ei mäleta enam nende reeglite täpset sõnastust...kahjuks. Ei tea, kas netist leiaks need suurte-väikeste algustähtede reeglid.
PS. Kas jne lõppu pannakse punk, aga aasta ehk a lõppu? Olen ka kirjaoskamatu...
Vincetta 14. märts 2008, kl 15.56 |
15.52 14. märts 2008, kl 16.39 |
Aitäh, Vincetta.
Kardan, et panin osa näidetega puusse. Vaatasin sellist kohta nagu www.eki.ee
Ja sealt sealt leian:
eesti rahvuseepos - kirjut. väikese algustähega.
eesti raamatu aasta - väikese algustähega.
eesti vanasõna - väikese algustähega.
Eesti pass - suurga, ei tea, miks?
Eesti punane raamat - suure algustähega.
Eesti President - suurte tähtedega kuna institutsioon.
Eesti president kohtus ..jne - teine sõna algab hoopis väiksega.
Rooma number - suure tähega
araabia number - väikese tähega, miks?
Kardan, et panin osa näidetega puusse. Vaatasin sellist kohta nagu www.eki.ee
Ja sealt sealt leian:
eesti rahvuseepos - kirjut. väikese algustähega.
eesti raamatu aasta - väikese algustähega.
eesti vanasõna - väikese algustähega.
Eesti pass - suurga, ei tea, miks?
Eesti punane raamat - suure algustähega.
Eesti President - suurte tähtedega kuna institutsioon.
Eesti president kohtus ..jne - teine sõna algab hoopis väiksega.
Rooma number - suure tähega
araabia number - väikese tähega, miks?
15.52 14. märts 2008, kl 17.03 |
Seletus eesti humanitaarinstituudi kohta oli küll õige: asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut. Samuti Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituut või lihtsalt eesti humanitaarinstituut, sest hoolimata nimest on ta sisult vaid nagu üks... teaduskondadest? Jube keeruline, peaks ütlema.
Siit tuleb siis välja, et ka haapsalu kolledž peaks kirjutatama väikeste tähtedega, sest see kuulub ju samuti Tallinna Ülikooli alla. Jube...
Seejuures on TLÜ kodulehel kõik kolledžid ja instituudid loetletud suurte algustähtedega, valesti kirjutavad seal ve?
Siit tuleb siis välja, et ka haapsalu kolledž peaks kirjutatama väikeste tähtedega, sest see kuulub ju samuti Tallinna Ülikooli alla. Jube...
Seejuures on TLÜ kodulehel kõik kolledžid ja instituudid loetletud suurte algustähtedega, valesti kirjutavad seal ve?
mann 14. märts 2008, kl 18.41 |
Aimi 15. märts 2008, kl 18.19 |
emma 15. märts 2008, kl 18.40 |
loen siin praegu ja mõtlen, et kas teeksin ära nt. välismaalastele mõeldud eesti keele eksami (ma küll ei tea millised ülesanded neil on).
gümnaasiumi lõpukirjandiga kukuks kindlasti kolinal :((
* igapäevane töö ei nõua kirjutamist ja viimased 5 aastat olen elanud teises keelekeskkonnas.
suhtlen küll väga palju eesti keeles, aga enda kirjutatut uuesti lugedes leian sageli kummalise lauseehituse ja naljakad väljendid (üks tüüpiline viga - võtan bussi) :(
gümnaasiumi lõpukirjandiga kukuks kindlasti kolinal :((
* igapäevane töö ei nõua kirjutamist ja viimased 5 aastat olen elanud teises keelekeskkonnas.
suhtlen küll väga palju eesti keeles, aga enda kirjutatut uuesti lugedes leian sageli kummalise lauseehituse ja naljakad väljendid (üks tüüpiline viga - võtan bussi) :(
viluloog 15. märts 2008, kl 18.46 |
Haapsalu kolledžis peaks Haapsalu ikka suure tähega kirjutama, kuna tegemist on kohanimega.
Aga see eesti humanitaarinstituut on üsna "piiripealne" juhtum. Esiteks on esimese hooga üsna raske otsustada, kas Eestit peaks siin tõlgendama kui riiginime, st Eesti riigis asuv õppeasutus (selle reegli alla läheb ntx ka ka Eesti pass, mis näitab, et dokumendi omanik on Eesti riigi kodanik, kes võib olla ka mitte-eestlane) - või on siin "eesti" rahvuse tähenduses (eesti keel, eesti kirjandus, eesti naised...)
Teiseks, ma ei usu, et on inimest, kes absoluutselt kõigi sedalaadi nimetuste puhul "lambist" teaks, kas on tegemist omaette asutusega või allüksusega, seda enam, et iseseisev Eesti Humanitaarinstituut minuteada kunagi täiesti eksisteeris...
Aga tore, et on inimesi, kes selliste asjade vastu huvi tunnevad ja pead murda viitsivad.
Aga see eesti humanitaarinstituut on üsna "piiripealne" juhtum. Esiteks on esimese hooga üsna raske otsustada, kas Eestit peaks siin tõlgendama kui riiginime, st Eesti riigis asuv õppeasutus (selle reegli alla läheb ntx ka ka Eesti pass, mis näitab, et dokumendi omanik on Eesti riigi kodanik, kes võib olla ka mitte-eestlane) - või on siin "eesti" rahvuse tähenduses (eesti keel, eesti kirjandus, eesti naised...)
Teiseks, ma ei usu, et on inimest, kes absoluutselt kõigi sedalaadi nimetuste puhul "lambist" teaks, kas on tegemist omaette asutusega või allüksusega, seda enam, et iseseisev Eesti Humanitaarinstituut minuteada kunagi täiesti eksisteeris...
Aga tore, et on inimesi, kes selliste asjade vastu huvi tunnevad ja pead murda viitsivad.
viluloog 16. märts 2008, kl 13.37 |
krismari 16. märts 2008, kl 14.58 |
15.52 17. märts 2008, kl 14.39 |
Aitäh teile.
BTW, minu passi viimasel lehel seisab tõepoolest: käesolev pass on Eesti Vabariigi omand. Vat siis kui täpne;)
Tegelikult tahaks praegu norida Eesti krooni kallal. Eesti krooni tohib emiteerida ainult Eesti Pank, EP aga tegelikkuses ei allu (ega ka kuulu?) Eesti riigile.
Panga seadus: Eesti Pank ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi täidesaatvale riigivõimuasutusele. EP on eraldiseisev juriidiline isik, mis allub Euroopa Keskpanga korraldustele.
Lisaks on Eesti kroonile kirjutatud Eesti Pank, mitte Eesti Vabariik. Seega kokkuvõttes polegi see justkui riiklik raha? Kui sisust lähtuda, siis võiks kirjutada ka eesti kroon või jumal teab, kuidas. Võib ka olla, et ma eksin...
Ok, jätan järgi, ei tea, mis norimise tuju mulle tuli. Sorry, vabandust:)
BTW, minu passi viimasel lehel seisab tõepoolest: käesolev pass on Eesti Vabariigi omand. Vat siis kui täpne;)
Tegelikult tahaks praegu norida Eesti krooni kallal. Eesti krooni tohib emiteerida ainult Eesti Pank, EP aga tegelikkuses ei allu (ega ka kuulu?) Eesti riigile.
Panga seadus: Eesti Pank ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi täidesaatvale riigivõimuasutusele. EP on eraldiseisev juriidiline isik, mis allub Euroopa Keskpanga korraldustele.
Lisaks on Eesti kroonile kirjutatud Eesti Pank, mitte Eesti Vabariik. Seega kokkuvõttes polegi see justkui riiklik raha? Kui sisust lähtuda, siis võiks kirjutada ka eesti kroon või jumal teab, kuidas. Võib ka olla, et ma eksin...
Ok, jätan järgi, ei tea, mis norimise tuju mulle tuli. Sorry, vabandust:)
kroonik 17. märts 2008, kl 14.53 |
sõltumata keerulistest alluvus- ja finantssuhetest on Eesti kroon ikkagi Eesti riigi territooriumil kehtiv raha, seega ka üks Eesti riigi tähiseid nagu lipp, vapp jms.
eesti väikese tähega tähistab riigi mõistes n-ö piiriüleseid nähtusi: eesti (rahvusest) naine/mees võib olla ka mõne teise riigi kodanik, samuti saab eesti kirjandust ja kultuuri viljeleda mistahes maailma punktis jne...
eesti väikese tähega tähistab riigi mõistes n-ö piiriüleseid nähtusi: eesti (rahvusest) naine/mees võib olla ka mõne teise riigi kodanik, samuti saab eesti kirjandust ja kultuuri viljeleda mistahes maailma punktis jne...
Tiit Maksim 22. märts 2008, kl 19.35 |
Kui lugeda neid keelekimbatusse aetute avaldusi, hakkab tunduma, et kasu asemel on sellest etteütlusest tekkinud vaid selget kahju. Suure ja väikese algustähe kasutamine on veel segasemaks, lausa pudruseks muutunud (nt Eesti Humanitaarinstituut). Kahju on seda suurem, et etteütlust tõttasid kirjutama keeleteadlikumad inimesed, kellele nüüd on, piltlikult öeldes, vastu vahtimist pandud. Vähemalt siinilmunud kurtmised jätavad masendava mulje.
marikas 25. märts 2008, kl 23.57 |
Lisa postitus