6 klassis vaja teise riigikeelena valik teha,kas soome,vene,saksa keel.Laps õpib koolis ka inglise keelt,ei ole just viieline.Ise pole inglise keelt õppinud,aidata teda eriti ei saa seega.Kumba keelt juurde oleks mõistlik võtta,kas soome,vene või saksa keele?

Eesti riigikiil om eesti kiil.

Teise riigikeelena? Vast ikka teise õpitava võõrkeelena? Kui kool nõuab teise riigikeele valimist, siis on küll lugu paha, sest Eesti riigis kehtib ainsa riigikeelena eesti keel.

Mis puutub võõrkeeltesse, siis maailmaga suheldes oleks hea osata kõiki neid keeli, millest juttu oli. Mina valiksin vene keele, sest sellest ei saa me Eestis elades üle ega ümber. Venemaa on meie naaber ja tema mõju on tugev. Soomlased ja sakslased valdavad üldiselt inglise keelt päris hästi, kui nendega tekib vajadus kunagi asju ajada. Ja tööturul (kaubanduses, teeninduses, asjaajamises, avalikus sektoris) on ka praegu väga hinnas need, kes oskavad lisaks inglise keelele suhtlustasandil ka vene keelt.

Kõigepealt õppige omapesakonnas ära eesti keel! Loetled keeli ja küsid KUMB??

Sai kirjutamisel eksitud,õigem võõrkeel muidugi oli.
Omapesakonnas ei kitjutata kokku.

Inglise keelt valdan, vene keel kõnekeel on väga heal tasemel (kirjakeel mitte nii hea), soome keel on puhas. Eestis täiesti piisab. Saksa keelest saan aru, eriti ei räägi, sama prantsuse keelega.

Minu soovitus - vene keel! Väga suur eelis tööjõuturul, sest nooremal generatsioonil on vene keel ikka täisti puhas 0.

Mina oma lapsele soovitaks ka vene keelt. Saab naabrilastega praktiseerida ja puha.
Kui Sul endal ka igapäevaselt ei ole vaja arvutis kirjutada, siis mõne väikese asja võiksid siiski ära õppida. Palu näiteks lapsel endale õpetada, siis saab ka tema ennast tähtsana tunda :) Lase tal näiteks seletada, kuidas kasutatakse arvutikirjas tühikut ja millal pannakse numbrite järele punkt. Ma tõesti mitte paha pärast, kindlasti on palju asju, mida Sina paremini oskad. Aga ka foorumis kirjutades jätad endast korrektse kirjapildiga parema mulje :)

Omast kogemusest ütleks, et vene keel oleks kõige mõistlikum. Vähemalt minu seisukohalt oleks olnud. Mina hakkasin omal ajal teist võõrkeelt õppima juba kolmandas klassis, valida oli vene ja saksa keele vahel. Ema arvas, et ehk on saksa keelt kergem õppida, sest mingi sarnasus on inglise keelega (mida juba õppisin ju) ja lisaks ei pea tähestikku õppima hakkama. Tegelikkus oli see, et mingi hetk olin ka inglise keele tunnis segaduses, sest sarnased sõnad läksid kahes keeles omavahel segamini. Samuti ei osanud ju keegi peres saksa keelt, aidata ka keegi ei saanud, segadus aina kasvas ja tund ei meeldinud enam üldse. Gümnaasiumi lõpetamisest on möödas 2 aastat, saksa keelest ei mäleta midagi, vene keelt see-eest püüan meeleheitlikult õppida, sest tööl peab olema valmis vene keeles suhtlema ja boyfriendi leidsin ka endale venelase. Tema räägib küll eesti keelt puhtalt, ilma aktsendita, aga vot tema vanemad oskavad eesti keelt praktiliselt sama palju, kui mina vene keelt.

Nii et mina soovitaks küll vene keelt. Kuni gümnaasiumi lõpuni ei paistnud mul vene keelt kuskil vaja minevat, nüüd aga sooviks väga, et oskaks. Tegelikult pole ju vene keel eriti raske (vähemalt praegu tundub mulle nii) ja ehk ise midagigi oskad, et vajadusel last aidata saaks?

Ja lisaks veel: vene keelt läheb meil siin nii või naa vaja, seega on praktiseerimisvõimalus suurem ja peale kooli lõppu ei unune ka nii kiiresti - oleks nagu mingit kasu ka sellest õppimisest, mitte lihtsalt vaev ja energiakulu mingi hinde pärast.

Samas ma leian, et 6.klassi õpilane on tegelikult piisavalt suur laps, et ka tema enda arvamust küsida ja tema huvi(de)ga arvestada. Võibolla on koolis juba sõpradega arutatud ja endal otsus langetatud?
Kindlasti soovitan lapse endaga asja arutada, kui tal on mõne keele vastu rohkem huvi, siis läheb ka õppimine libedamalt. Olen küll ise suhteliselt hiljuti õpilase staatusest välja pääsenud, aga õpetajaks õppides leian küll, et ei tasu sundida last õppima mõnda keelt, mida ta ei taha. See rikuks motivatsiooni õppida, mis on tegelikult tohutult oluline.

Nii et kindlasti räägi lapse endaga ka ja arvesta tema soovidega! Väike manipuleerimine võib ju olla, et last suunata, aga seda ära küll tee, et kuskil foorumis kästi valida vene keel, nii et laps oma saksa või soome keelest nähku ainult und...

Ei soovita vene keelt, kui laps tahab veidi paremat elu, kui tulevane teenindaja, pole vene keelega midagi teha. Ise valdan vene keelt ja mingit kasu pole. Viimasel ajal olen 2x teenindajaid aidanud (küsivad et kas keegi siin oskab vene keelt) ja paar törtsu venelastega juttu ajanud (kes oskasid ka eesti keelt), varem ostsin vene keelseid raamatuid. Siiski mingit kasu pole selle keele oskamisest olnud. Keelest peaks mingi reaalne kasu olema, mitte et ajad törtsu juttu, saad lauludest aru ja loed raamatuid ning loed uudiseid.

Kerge keel see kindlasti ei ole, mingi statistika tulemusi lugesin ja tulemus oli, et vene keelt õppis teise keelena üle 60%, aga omandamine oli vist teistest keeltest kehvem.

Ise valdan inglise, soome ja vene keelt.

Vene keele oskusest ei loobuks mingil juhul.

Kui tulevikus ongi plaan kasvõi Soome elama minna, siis selle omandab eestlane ruttu.

Kas sa teed nalja? Ausalt öeldes paistab küll, et teenindaja amet on üks vähestest ametitest, kuhu on võimalik tööle saada ILMA vene keele oskuseta... Osadele erialadele õppima minemisekski on vajalik vene keele oskus. Jah, minul pole ka olnud väga palju vene keelt vaja, aga igal juhul pooldan ma vene keelt.

Vene keel on praegusele koolilapsele raske, aga kasulik on seda osata. Soome keel on kergem-aga õppimisel näiline sarnasus eesti keelega kuigi palju ei aita-, aga seda õpitakse vähestes koolides ja võib saada takistuseks, kui tahab gümnaasiumis uude kooli minna. Saksa keele grammatika on kõvasti keerulisem kui inglise keelel ja seda keelt läheb ehk kõige vähem vaja.

Eestis on palju venelasi ja ükskord peab ka nende eesti keel selgeks saama. Vene keel on raske ja kui on palju neid, kes seda emakeelena valdavad, siis milleks kulutada aega keerulisele keelele? EL-NATO kontekstis on olulisem prantsuse keel.
Ka nõukaajal ei saanud eestlased vene keelt korralikult selgeks, sh need, kes käisid sõjaväes või õppisid Venemaa kõrgkoolides - neile jäi ikkagi piiratud, keskkonnapõhine sõnavara.

Tõlgitseja Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Ka nõ
> ukaajal ei saanud eestlased vene keelt korralikult
> selgeks, sh need, kes käisid sõjaväes või õppisid
> Venemaa kõrgkoolides - neile jäi ikkagi piiratud,
> keskkonnapõhine sõnavara.

Sai ikka küll. Palju neid naisi oli, kes sõjaväes käisid :-)

Kuidas sa klassist klassi oleksid saanud, kui keel tunnistusel "2" on?
Ka eesti kõrgkoolides kasutati palju venekeelset õppematerjali lisaks loengutes konspekteeritule.

Ma ei räägigi sellest, et kui vene asutuses töötasid, pidid vene keelt oskama.

Võib olla algharidusega maainimestel, kohtades, kus venelasi polnud jäi vene keel kängu, linnades ikka kõik said vene keelega hakkama.

Ka ametkondades oli pool asjaajamist vene keeles, N Liidus olles oli Moskva sama, mis praegu Brüssel, kõik kirjavahetus käis vene keeles ju.

Vene keele õpetamise metoodika oli nõukaajal täiesti mõttetu. No mul oli vene keel ikka neli või viis kogu aeg, aga rääkida pole ma seda kunagi osanud ja pärast kooli lõppu kadus kiiresti peaaegu kõik õpitu. Praegu saan läbi häda lihtsamad asjad öeldud, aga sageli ei tule sõnad meelde ja peab käed appi võtma - grammatikast rääkimata. Koolis käisin kaheksakümnendatel. Võib-olla tõesti vanematel inimestel sai vene keel paremini selgeks, kellel veel tööealisena seda ka tarvis läks.
Oma lapsel laseks ma hea meelega koolis vene keelt õppida, äkki saaks isegi tema kõrvalt veel midagi külge.