Kas keegi kirjutas? Palju vigu tegite?

Mina ikka tegin mõned, eh, olen vist hale küll.
1. kirjutasin suurte tähtedega "Eesti Humanitaarinstituut", aga oleks pidanud olema väikeste tähtedega "eesti humanitaarinstituut".(Tagantjärele mõeldes tundub loogiline, aga kuna veel vanast ajast oli Humanitaarinstituudi nimi suure tähega silme ees, siis nii ta mul seekord välja kukkus.)
2. kirjutasin esimese hooga küll õigesti, aga parandasin valeks "seenekorvi ja inimväärikuse kaotusega" - kirjutasin kokku: "seenekorvi- ja inimväärikusekaotusega".

Küll on hea, et minu igapäevane töö eriti palju kirjutamist ei nõua.

Tegin ka kaasa. Nii kipa üritus.

Esimene lause oli õige.
Teises ei saanud ma outlook'is ś tähte kätte, läks sh, mis veaks loeti, ja peale "pensionäri" panin koma, lollakas.
Kolmandas lauses kirjutasin ka Eesti Humatiaarinstituut (suurte tähtedega). "Jaapani" oli väikese tähega.
Neljas lause oli õigesti.

Oleks rohkem aeg aolnud, oleks vb vähem vigu teinud, aga näed kiiustasin.

Aga kuidas see Eesti saab väikese tähega olla, sellest ma aru ei saa? Et nagu mingi humanitaarinstituutide kohalik liik või?

Saatejuht ütles hiljem, et nö allasutused kirjutatakse väikese tähega. Kui see instituut oli eraldi asutus, siis kirjutati jah suurte tähtedega. Nüüd aga väikeste tähtedega, sest kuulub Tallinna Ülikooli alla.

Väga ebaveenev selgitus (minu jaoks). Siis oleks võinud selle Eesti sealt eest üldse ära jätta.

Selle asjaga on nii, et eesti humanitaarinstituut, eesti puuviljad, eesti elu, eesti naine, eesti poiss jne kirjutatakse väikese tähega. Teatud puhul läheb see väga kergesti segi, ise ka enam nii täpselt ei mäleta. Samas vahel on ikka naljakas lugeda, kui kirjutatakse Eesti mees suure tähega. Peaks ju olema eesti mees.

Ma ei mäleta enam nende reeglite täpset sõnastust...kahjuks. Ei tea, kas netist leiaks need suurte-väikeste algustähtede reeglid.

PS. Kas jne lõppu pannakse punk, aga aasta ehk a lõppu? Olen ka kirjaoskamatu...

Pakun: "jne" ja "a" lõppu käib punkt ainult siis, kui see on lause lõpus.

Aitäh, Vincetta.

Kardan, et panin osa näidetega puusse. Vaatasin sellist kohta nagu www.eki.ee

Ja sealt sealt leian:
eesti rahvuseepos - kirjut. väikese algustähega.
eesti raamatu aasta - väikese algustähega.
eesti vanasõna - väikese algustähega.
Eesti pass - suurga, ei tea, miks?
Eesti punane raamat - suure algustähega.
Eesti President - suurte tähtedega kuna institutsioon.
Eesti president kohtus ..jne - teine sõna algab hoopis väiksega.
Rooma number - suure tähega
araabia number - väikese tähega, miks?

Seletus eesti humanitaarinstituudi kohta oli küll õige: asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut. Samuti Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituut või lihtsalt eesti humanitaarinstituut, sest hoolimata nimest on ta sisult vaid nagu üks... teaduskondadest? Jube keeruline, peaks ütlema.

Siit tuleb siis välja, et ka haapsalu kolledž peaks kirjutatama väikeste tähtedega, sest see kuulub ju samuti Tallinna Ülikooli alla. Jube...

Seejuures on TLÜ kodulehel kõik kolledžid ja instituudid loetletud suurte algustähtedega, valesti kirjutavad seal ve?

Kas seda vikerraadio etteütlust tehakse mingil kindlal päeval ja kellaajal?Tahaks ka kaasa teha,muidu pole vikerraadio kuulaja.

See oli vist ainult täna, emakeelepäeva puhul.

mõni kirjutab meie mees ka suure tähega ;)

- Eesti pass - suurga, ei tea, miks? -

Sellepärast, et see on Eesti riigi pass.
Kui Eesti on riigi tähenduses, siis ikka suure tähega, nt Eesti kroon. Kui rahvuse tähenduses, siis väiksega (eesti mees).

loen siin praegu ja mõtlen, et kas teeksin ära nt. välismaalastele mõeldud eesti keele eksami (ma küll ei tea millised ülesanded neil on).
gümnaasiumi lõpukirjandiga kukuks kindlasti kolinal :((

* igapäevane töö ei nõua kirjutamist ja viimased 5 aastat olen elanud teises keelekeskkonnas.
suhtlen küll väga palju eesti keeles, aga enda kirjutatut uuesti lugedes leian sageli kummalise lauseehituse ja naljakad väljendid (üks tüüpiline viga - võtan bussi) :(

Haapsalu kolledžis peaks Haapsalu ikka suure tähega kirjutama, kuna tegemist on kohanimega.
Aga see eesti humanitaarinstituut on üsna "piiripealne" juhtum. Esiteks on esimese hooga üsna raske otsustada, kas Eestit peaks siin tõlgendama kui riiginime, st Eesti riigis asuv õppeasutus (selle reegli alla läheb ntx ka ka Eesti pass, mis näitab, et dokumendi omanik on Eesti riigi kodanik, kes võib olla ka mitte-eestlane) - või on siin "eesti" rahvuse tähenduses (eesti keel, eesti kirjandus, eesti naised...)
Teiseks, ma ei usu, et on inimest, kes absoluutselt kõigi sedalaadi nimetuste puhul "lambist" teaks, kas on tegemist omaette asutusega või allüksusega, seda enam, et iseseisev Eesti Humanitaarinstituut minuteada kunagi täiesti eksisteeris...
Aga tore, et on inimesi, kes selliste asjade vastu huvi tunnevad ja pead murda viitsivad.

Sorri, kukkusin targutama enne, kui olin etteütluse tekstiga tutvunud. Mulle jäi nimelt mulje, et eesti humanitaarinstituut oli etteütluse lauses omaette sõnapaarina, ilma Tallinna Ülikoolita. Aga raske lause sellegipoolest...

Käisin just koolitusel, selle araabia numbri ja Rooma numbri erinevust seletati sellega, et araabia pole mingi konkreetne koht.

Aitäh teile.

BTW, minu passi viimasel lehel seisab tõepoolest: käesolev pass on Eesti Vabariigi omand. Vat siis kui täpne;)

Tegelikult tahaks praegu norida Eesti krooni kallal. Eesti krooni tohib emiteerida ainult Eesti Pank, EP aga tegelikkuses ei allu (ega ka kuulu?) Eesti riigile.
Panga seadus: Eesti Pank ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi täidesaatvale riigivõimuasutusele. EP on eraldiseisev juriidiline isik, mis allub Euroopa Keskpanga korraldustele.

Lisaks on Eesti kroonile kirjutatud Eesti Pank, mitte Eesti Vabariik. Seega kokkuvõttes polegi see justkui riiklik raha? Kui sisust lähtuda, siis võiks kirjutada ka eesti kroon või jumal teab, kuidas. Võib ka olla, et ma eksin...

Ok, jätan järgi, ei tea, mis norimise tuju mulle tuli. Sorry, vabandust:)

sõltumata keerulistest alluvus- ja finantssuhetest on Eesti kroon ikkagi Eesti riigi territooriumil kehtiv raha, seega ka üks Eesti riigi tähiseid nagu lipp, vapp jms.
eesti väikese tähega tähistab riigi mõistes n-ö piiriüleseid nähtusi: eesti (rahvusest) naine/mees võib olla ka mõne teise riigi kodanik, samuti saab eesti kirjandust ja kultuuri viljeleda mistahes maailma punktis jne...

Kui lugeda neid keelekimbatusse aetute avaldusi, hakkab tunduma, et kasu asemel on sellest etteütlusest tekkinud vaid selget kahju. Suure ja väikese algustähe kasutamine on veel segasemaks, lausa pudruseks muutunud (nt Eesti Humanitaarinstituut). Kahju on seda suurem, et etteütlust tõttasid kirjutama keeleteadlikumad inimesed, kellele nüüd on, piltlikult öeldes, vastu vahtimist pandud. Vähemalt siinilmunud kurtmised jätavad masendava mulje.

Lühendite kohta mõndagi:
jne järele punkti ei käi aga a. (nagu aasta) järele käib. Sellepärast, et a-ga algavaid sõnu on teisigi. Samuti on nn (niinimetatud) ilma punktita ja nö. (niiöelda) punktiga (nö-st võib ju sõna muidu edasi kirjutada).