Keelenurk
olen kirjaoskamatu-ausalt
maian 04. mai 2008, kl 17.08 |
Täpitriin 04. mai 2008, kl 17.27 |
Düsgraafik teeb häälikupikkuse vigu, kõik kohad, kus düsgraafik neid teinud oleks, on sinul õiged, seega see võimalus langeb ära. Ilmselt pidasid silmas kas õigekirja laiemalt või sõnavararikkust.
Kaks võimalust - suure lugemuse tõttu oled osanud tähele panna, kuidas teised oma mõtteid väljendavad ja kuna endal see nii lihtsalt ei tule, oled enda suhtes ülikriitiline, põhjusega või mitte on iseküsimus.
Teine võimalus, et oled raamatute neelaja, loed kiiresti ja süvenemata võib-olla ka mitte kõige paremat kirjandust, mis aitaks silmaringi ja sõnavaraoskust laiendada või paned küll lugedes tähele, et väga tabavalt on millegi kohta öeldud, aga mälu ei talleta neid häid ütlusi.
Kaks võimalust - suure lugemuse tõttu oled osanud tähele panna, kuidas teised oma mõtteid väljendavad ja kuna endal see nii lihtsalt ei tule, oled enda suhtes ülikriitiline, põhjusega või mitte on iseküsimus.
Teine võimalus, et oled raamatute neelaja, loed kiiresti ja süvenemata võib-olla ka mitte kõige paremat kirjandust, mis aitaks silmaringi ja sõnavaraoskust laiendada või paned küll lugedes tähele, et väga tabavalt on millegi kohta öeldud, aga mälu ei talleta neid häid ütlusi.
Täpitriin 04. mai 2008, kl 17.39 |
On muidugi veel üks võimalus, et suur on su lugemus ainult sinu enda arvates või loed väga ühekülgset kirjandust - ainult üht-kaht žanri või paari autorit. Püüa seda ringi laiendada valides nii klassikuid kui kaasaegsemat, erinevate maade kirjandust, nii luulet kui proosat, võta aega teosesse süvenemiseks ja loetu seedimiseks, võib-olla aitab sind ka tsitaatide või mõne hea sõna üleskirjutamine.
maian 04. mai 2008, kl 18.40 |
Täpitriin 04. mai 2008, kl 19.04 |
Kui sa tead kohti, kus eksida võid ning sõnu, mille õigekirja päris hästi ei valda, siis tee tutvust kas internetis olevate abilehekülgedega nagu www.eki.ee või muretse mõni eesti keele käsiraamat, kus on nii ÕS 2006a vituaalne väljaanne kui ka natuke abi lahku-kokku kirjutamise kohta. Palju hullem kui inimene ei kahtle ja siis vigu teeb.
SõbraliKus inimeses on ... (seesütlev kääne sõnast sõbralik)
SõbraliKKus on väga hea inimomadus. (nimetav kääne).
ps. Me kõik teeme mõnikord vigu kas kiirusest või teadmatusest.
SõbraliKus inimeses on ... (seesütlev kääne sõnast sõbralik)
SõbraliKKus on väga hea inimomadus. (nimetav kääne).
ps. Me kõik teeme mõnikord vigu kas kiirusest või teadmatusest.
kadri 04. mai 2008, kl 20.25 |
ma aravan, et sa oled võrdselt laisk ja lohakas. Ei saa nii olla, et intelligentne, suure lugemusega inimene ei suuda jälgida oma kirjalikku keelekasutust emakeeles. Võõrkeeled sa ju õpid ära, koos grammatika ja muuga. Miks siis mitte eesti keelt? Laisk ja lohakas on minu diagnoos. Eks sa ise vaata, mis nendega teed.
ja 05. mai 2008, kl 07.48 |
nonoh 05. mai 2008, kl 11.00 |
harudsega ka haritus 05. mai 2008, kl 18.02 |
vaata, nonoh, Sinu ülemused võivad ju olla kõrgharidusega matsid, ega haridus matsi riku. üldjuhul on taotluslik siiski koos haridusega omandada ka haritus ja silmaring ning need omandanu ei tee elementaarseid kirjavigu, ammugi ei kirjuta tühikuteta. samas pole ju vahet, kas säästuka koristaja kirjutab korrektselt või mitte, eks? kui aga mõnes firmas mõni projektijuht saadab ülivigaseid kirju, on küll hull lugu.
kadri 05. mai 2008, kl 18.13 |
Kuulge, mõelge nüüd korraks oma ülisuure tolerantsuse üle, kes te arvate, et ülemused võivad eksida jne. KESKKOOLI lõpetamiseks on vaja elementaarset kirjaoskust. Muidu ju kirjandit ära ei tee. Ei ole mitte mingit põhjendust sellele, et kõrgemates haridusastmetes latt alla lasta. Matemaatikas seda ju ei tehta, ka humanitaar peab vähemalt saja piires arvutada oskama. Millest siis arvamus, et komakohtadega võib eksida või konsonantühendeid kirjutada, nagu jumal juhatab? Miks tohib emakeeles lollimaks jääda? MInu arust ei tohigi.
õpilane, 05. mai 2008, kl 20.27 |
naljata 06. mai 2008, kl 16.24 |
Lisa postitus