kumb variant õige?

juba leidsin isegi õige variandi-üldse on ikka, nimelt tekkis väike kõhklus kuna töökaaslane kasutab ültse varianti ja hakkasin enda õigekirjas kahtlema

tule taevas appi:)

sellist jama on väga keeruline kommenteerida:D

ÕS 2030 (ilmub 22 aasta pärast) lubab mõlemat moodi. Siis on lubatud ka "kärpsed", "kõikki" jne. Keeleteadlased teevad järeleandmisi, sest enamik rahvast ja isegi kirjanikud kirjutavad nii. Kiri kajastab siis rohkem foneetilisi erisusi (välde, palatatsioon) kui praegu. Kuid juba praegugi kirjutavad Wimberg, kivisildnik, Jürgen Rooste jpt häälduspärasemalt, omaloodud ortograafia järgi. Kes siis veel keelt kujundavad kui mitte kirjanikud? Nemad on ju alati seisnud suisa keeleloome eesrindel.
Uus, vabastatud ortograafia tungib ka tarbetekstidesse. Äsja ilmus pargikujunduse käsiraamat "Kunsti kuldlõikke rütmi proportsioon".
Tean üht tõlkijat, eesti filoloogi, kes juba 10 aastat kirjutab "ültse". Tulevikuinimene!

Sel päeval saan mina irfakti, aga usun, et kirjeldatud muudatused ei sünni üleöö, vaid pikkamisi on erinevaid seltskondi harjutatud düsgraafia pealetungiga ja sellised asjad on lubatud suurte vaagimiste tulemusena.
Väikesel rahvusel on oma identideet ja keel selle teenistuses kõige olulisem näitaja, mõni asi tuleb ja läheb, põetakse lastehaigusena läbi, aga see on kui ise ja meelega oma tervise rikkumine.
Ma tahaks kohe valjusti vägisõnu pruukida sellise asja peale :S

Infarkti ikka. Irfakti võin ka muidugi saada, ilmselt on sellele sõnale tähendus selleks ajaks leitud.

Irfakt- konstanteeritud surmaeelne seisund, mida väljendab meeleheiteirve patsiendi näol ??
anno domini 2008
;P

... no tule taevas appi! Vaadake enne sõnastikust järele, kui võõraid sõnu hakkate kirja panema.

to palatatsioon ja identideet

See oli näpukas. Palatalisatsioon elik peenendus. Vanasti öeldi ka muljeerimine.

:D:D
kui igasugu nn keeleuuendused jätkavad rahva suu läbi levimist, tähendab muljeerimine tõenäoliselt varsti muljete vahetamist.

Keelt ei peaks muutma kirjaoskamatutele (keelevaistuta inimestele) vastu tulles. Kui pole keelevaistu antud, siis õpi reeglid selgeks ja ongi kõik korras.

tunnen ka üht Tartu haridusega filoloogi, kes lubab endale igapäevaselt kellegile-millegile ning teeb räigeid vigu liitsõnade kirjutamisel. ise taob vastu rindu, et temal Tartu filoloogiharidus. muig.

See, et inimene on filoloog, ei tähenda automaatselt seda, et ta ka kirjaoskaja on. Kahjuks.

Lisaks veel paar märkust: tule, taevas appi! Taevas pidavat nimelt komadega eraldatud olema, sest see olevat üte.

Huuga, tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika, alasile, haamer, löö!

Üks sõna on sul puudu ja üks koma üle. Nii et ära üle paku!
õige on:
Nüüd huuga, tehas,
vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
lapsepõlv tuleb meelde:D

joobertile

Milline koma on mul ülearune?

Sõna "nüüd" jätsin meelega ära. Tõsi, pidanuksin tsiteerima nii: "...huuga etc."

Muide, ametlikus tekstis polnud nii palju komasid. Seal oli nii: "Nüüd huuga tehas, vili nurmel vooga, sirp lõika, alasile haamer löö!"

õige on ÜLDSE

Kas sa pole märganud, et see küsimus on ammu juba mitu korda vastatud?

üte, mida sa selle luuletuse puhul ametlikuks tekstiks pead?

ENSV ÜN Presiidiumi seadlusega kinnitatud tekst, mis ilmus ENSV ÜN Teatajas ja ETA sõnumina ajalehtedes. Esialgset Joh. Semperi teksti muudeti muide kaks korda: pärast Stalini surma ja hiljem, pärast Stalini hukkamõistmist. Laulikud, laulupeo kavad jms pidid selle etalonteksti sõna-sõnalt, koma-komalt ära trükkima.

Õige on ÜLTSE

Kärbsed või kärpsed.
Kump varjand?

Meil siin, Mulgimaal, ütlevad peaaegu kõik kärpsed! Soovitan seda varianti!
Aga vaat kus pähkel - komad! Kas tegin õigesti?

...ütlevad peaaegu kõik: kärpsed! Nii on vist õigem?

Vaataks asja pisut teise kandi pealt. On väidetud, et eesti keele ortograafia aluseks on foneetiline printsiip. Lastele õpetatakse koolis: kirjutage nii, nagu kuulete. Kuidas siis laps kuuleb? Kuuleb: kärpsed, antsin, tegematta, kõikki, kelkku, paatti, tuuppi.

Siis õpetatakse talle, et klusiilidel on kolm väldet g,b,d; k,p,t ja kk, pp, tt. Edasi õpetatakse, et kolmanda välte klusiil kirjutatakse ühekordselt, kui... Soome keeles on asi näiteks hoopis lihtsam: kaikki, kaappi, kelkka, tekemättä - nii nagu kuuled, nii ka kirjutad.

Palun ärge saage minust valesti aru, ma ei tahtnud sugugi eesti keele reeglistikku kahtluse alla seada. Tahtsin öelda vaid seda, et kõik reeglid on kokkuleppe küsimus. Ja kui mõni inimene alati "matsu ei jaga", siis pole põhjust teda sellepärast veel düsgraafikuks kuulutada.

Kas on ikka soome keeles alati nii, et kuidas kuuled, nii kirjutadki? Sellessamas 'tekemättä' sõnas hääldub 'k' ju g-na . Ja näiteid klusiilidest, mis kirjutatakse 'k, p, t', kuid häälduvad 'g, b, d' on soome keeles veel õige rohkesti, pole mõtet neid siin loendama hakata. Põrgu need keeleludistajad, ma ütlen, ja roisukärbsed neid söögu!

to ahsoo

Soome keelt kirjutatakse nii, nagu soomlane seda hääldab ja kuuleb. Eestlasele pole nad siinjuures tõepoolest mõelnud. Soome keele 'g,b,d' on helilised häälikud, seega märgivad need tähed erinevaid häälikuid kui 'k,p,t'. Sellinegi märkimisviis on KOKKULEPPE küsimus. Meie märgime erinevate tähtedega häälikute kestust, nemad helilisust. Aga nende "keeleludistajate" peale ei maksaks nii vihane olla. Kui neid ei oleks, siis läheks asi hoopis rappa.

üldse tuleb sõnast üldine ,ilmselt on neid sõnu veel , meile õpetati eesti keeles nii ,et tuleb sõna täisvormist võtta lühivorm ja sisehäälik jääb alati samaks . ;)