Keelenurk
kas üldse või ültse
pipi 12. juuli 2008, kl 15.48 |
ülts 12. juuli 2008, kl 21.37 |
ÕS 2030 (ilmub 22 aasta pärast) lubab mõlemat moodi. Siis on lubatud ka "kärpsed", "kõikki" jne. Keeleteadlased teevad järeleandmisi, sest enamik rahvast ja isegi kirjanikud kirjutavad nii. Kiri kajastab siis rohkem foneetilisi erisusi (välde, palatatsioon) kui praegu. Kuid juba praegugi kirjutavad Wimberg, kivisildnik, Jürgen Rooste jpt häälduspärasemalt, omaloodud ortograafia järgi. Kes siis veel keelt kujundavad kui mitte kirjanikud? Nemad on ju alati seisnud suisa keeleloome eesrindel.
Uus, vabastatud ortograafia tungib ka tarbetekstidesse. Äsja ilmus pargikujunduse käsiraamat "Kunsti kuldlõikke rütmi proportsioon".
Tean üht tõlkijat, eesti filoloogi, kes juba 10 aastat kirjutab "ültse". Tulevikuinimene!
Uus, vabastatud ortograafia tungib ka tarbetekstidesse. Äsja ilmus pargikujunduse käsiraamat "Kunsti kuldlõikke rütmi proportsioon".
Tean üht tõlkijat, eesti filoloogi, kes juba 10 aastat kirjutab "ültse". Tulevikuinimene!
Täpitriin 12. juuli 2008, kl 21.46 |
Sel päeval saan mina irfakti, aga usun, et kirjeldatud muudatused ei sünni üleöö, vaid pikkamisi on erinevaid seltskondi harjutatud düsgraafia pealetungiga ja sellised asjad on lubatud suurte vaagimiste tulemusena.
Väikesel rahvusel on oma identideet ja keel selle teenistuses kõige olulisem näitaja, mõni asi tuleb ja läheb, põetakse lastehaigusena läbi, aga see on kui ise ja meelega oma tervise rikkumine.
Ma tahaks kohe valjusti vägisõnu pruukida sellise asja peale :S
Väikesel rahvusel on oma identideet ja keel selle teenistuses kõige olulisem näitaja, mõni asi tuleb ja läheb, põetakse lastehaigusena läbi, aga see on kui ise ja meelega oma tervise rikkumine.
Ma tahaks kohe valjusti vägisõnu pruukida sellise asja peale :S
Täpitriin 12. juuli 2008, kl 21.53 |
miu 12. juuli 2008, kl 22.00 |
palatatsioon ja identideet 12. juuli 2008, kl 22.03 |
ülts 12. juuli 2008, kl 23.53 |
joobert 13. juuli 2008, kl 20.07 |
oohhhhhh 13. juuli 2008, kl 22.32 |
tean-tean 14. juuli 2008, kl 11.18 |
to tean-tean 14. juuli 2008, kl 12.13 |
Tule, taevas, appi! 14. juuli 2008, kl 16.55 |
üte 14. juuli 2008, kl 23.14 |
joobert 16. juuli 2008, kl 00.02 |
üte 16. juuli 2008, kl 23.23 |
tarkurile 17. juuli 2008, kl 21.51 |
kata 17. juuli 2008, kl 21.53 |
üte 20. juuli 2008, kl 00.07 |
ENSV ÜN Presiidiumi seadlusega kinnitatud tekst, mis ilmus ENSV ÜN Teatajas ja ETA sõnumina ajalehtedes. Esialgset Joh. Semperi teksti muudeti muide kaks korda: pärast Stalini surma ja hiljem, pärast Stalini hukkamõistmist. Laulikud, laulupeo kavad jms pidid selle etalonteksti sõna-sõnalt, koma-komalt ära trükkima.
copy 21. oktoober 2009, kl 14.09 |
teise kandi pealt 21. oktoober 2009, kl 14.47 |
Vaataks asja pisut teise kandi pealt. On väidetud, et eesti keele ortograafia aluseks on foneetiline printsiip. Lastele õpetatakse koolis: kirjutage nii, nagu kuulete. Kuidas siis laps kuuleb? Kuuleb: kärpsed, antsin, tegematta, kõikki, kelkku, paatti, tuuppi.
Siis õpetatakse talle, et klusiilidel on kolm väldet g,b,d; k,p,t ja kk, pp, tt. Edasi õpetatakse, et kolmanda välte klusiil kirjutatakse ühekordselt, kui... Soome keeles on asi näiteks hoopis lihtsam: kaikki, kaappi, kelkka, tekemättä - nii nagu kuuled, nii ka kirjutad.
Palun ärge saage minust valesti aru, ma ei tahtnud sugugi eesti keele reeglistikku kahtluse alla seada. Tahtsin öelda vaid seda, et kõik reeglid on kokkuleppe küsimus. Ja kui mõni inimene alati "matsu ei jaga", siis pole põhjust teda sellepärast veel düsgraafikuks kuulutada.
Siis õpetatakse talle, et klusiilidel on kolm väldet g,b,d; k,p,t ja kk, pp, tt. Edasi õpetatakse, et kolmanda välte klusiil kirjutatakse ühekordselt, kui... Soome keeles on asi näiteks hoopis lihtsam: kaikki, kaappi, kelkka, tekemättä - nii nagu kuuled, nii ka kirjutad.
Palun ärge saage minust valesti aru, ma ei tahtnud sugugi eesti keele reeglistikku kahtluse alla seada. Tahtsin öelda vaid seda, et kõik reeglid on kokkuleppe küsimus. Ja kui mõni inimene alati "matsu ei jaga", siis pole põhjust teda sellepärast veel düsgraafikuks kuulutada.
ahsoo 26. oktoober 2009, kl 17.01 |
Kas on ikka soome keeles alati nii, et kuidas kuuled, nii kirjutadki? Sellessamas 'tekemättä' sõnas hääldub 'k' ju g-na . Ja näiteid klusiilidest, mis kirjutatakse 'k, p, t', kuid häälduvad 'g, b, d' on soome keeles veel õige rohkesti, pole mõtet neid siin loendama hakata. Põrgu need keeleludistajad, ma ütlen, ja roisukärbsed neid söögu!
teise kandi pealt 27. oktoober 2009, kl 09.11 |
to ahsoo
Soome keelt kirjutatakse nii, nagu soomlane seda hääldab ja kuuleb. Eestlasele pole nad siinjuures tõepoolest mõelnud. Soome keele 'g,b,d' on helilised häälikud, seega märgivad need tähed erinevaid häälikuid kui 'k,p,t'. Sellinegi märkimisviis on KOKKULEPPE küsimus. Meie märgime erinevate tähtedega häälikute kestust, nemad helilisust. Aga nende "keeleludistajate" peale ei maksaks nii vihane olla. Kui neid ei oleks, siis läheks asi hoopis rappa.
Soome keelt kirjutatakse nii, nagu soomlane seda hääldab ja kuuleb. Eestlasele pole nad siinjuures tõepoolest mõelnud. Soome keele 'g,b,d' on helilised häälikud, seega märgivad need tähed erinevaid häälikuid kui 'k,p,t'. Sellinegi märkimisviis on KOKKULEPPE küsimus. Meie märgime erinevate tähtedega häälikute kestust, nemad helilisust. Aga nende "keeleludistajate" peale ei maksaks nii vihane olla. Kui neid ei oleks, siis läheks asi hoopis rappa.
.. 30. oktoober 2009, kl 16.10 |
Lisa postitus