kuidas on õige

Ühe h-ga on õige ehk siis aitäh.

Aitäh Sulle Täpitriin.

Pole tänu väärt.
Kas võib sind veel väheke aidata? Grammatiliselt korrektsem oleks: Aitäh S(s)ulle, Täpitriin!

teine kord jälle ära unustad, siis kasuta hoopis sõna "aitüma".
Eesti keel on ju väga rikas, miks piirduda vaid ÜHE variandiga.
Tegelikkuses on võrdsed: aituma=aitäh=aitüma.

Mina küll aitüma soovitamisega ei nõustuks, see selline lodev keelekasutus, parem juba tänan.

aitüma ja lodev keelekasutus?
ajalooliselt on hoopis aitäh lühendus aitüma-st, mis omakorda tuleneb väljendist 'aita jumal'...

Lodev?!?!? On inimestel ikka kummaline keeletaju!

kui järgmine kord juhtud oma nime ära unustama, siis kasuta mõnda teist.

Tänamise variante on hulgaliselt, kui ei meeldi üks või teksti/kõne stiiliga kokku ei käi, kasuta teist.
Inimestel ongi kummaline keeletaju. Minu oma ütleb, et suur tänu, tänan, tänud on märksa soojema ja südamlikuma kõlaga kui aitäh :)

hip, Sa ikka tead, et terve ports igasugu märke, nagu Sul seal kirjas, pole kaugeltki korrektne?

jah, eesti keel on rikas: alati võib öelda "thänx"

minu arust jällegi on "tänud" ülitobe :)

Aitüma on otseselt rahvaliku kõnepruugi pärand. Ilus sõna. Siiski,ametlikku kõnepruuki see näit. ei sobi. Igapäevakeelde küll.

"teine kord jälle ära unustad, siis kasuta hoopis sõna "aitüma"."

"Mina küll aitüma soovitamisega ei nõustuks, see selline lodev keelekasutus, parem juba tänan."

Küll oli valus kuulata telekommentaatori suust sellist lodevat
"TÜMAKAT"!
Vist võetakse praegu telesse ja raadiosse ükskõik keda,kes pole viitsinud emakeele tundideski käia! Väga kurb.
Interneti kommenteerijaist ei taha üldse rääkida! Väga jube!

Mööngem tõika kaimud halba teha ei täi.

Möh?
Ei saanud viimasest kommentaarist aru, Ai-tümaka aastatagusest kah mitte.

Iga inimene võib vabalt kasutada oma kõnepruugis loomingulisust. See on teretulnud nähtus mis arendab mõistust ja mõistmisvõimet ja muudab keelt värvikamaks. Igasugused keelepedandid-dinosaurused on aga kurjast! Kogu nende tegevus peaks piirduma oma keeleinstituudi ja doktoritööga. Rahvale pole vaja nende pisikeste keelefüürerite teadmisi komakohtade kohta ega kõnepruugi kasutamise seaduslikkuse kohta. Nad ei saa aru, et pidevalt norides nii komakohtade kui aitähhide üle teevad nad ennast naeruväärseks.

muidugi, komasi võib igaüx panna nigu torust tuleb!

Sinu arusaama järgi on loomingulisus mitte variantide paljusus, vaid õigekirjareeglite eiramine.

Služu Sovetskomu Sojuzu!, tahaks a-muse rahvatahte peale hõigata! Stalin on surnud, elagu Stalin, kes täpselt teab, mida rahvale vaja!

Üks muidu igati sümpaatne raadiotädi lõpetab oma raadiojutud alati: "Suured tänud!" Kuis sellesse suhtuda? Mina igastahes suhtun halvasti

Õuhka oleks juba paar päeva tagasi tahtnud õiendada, aga internet kadus ära ja siis oli liiga palju tegemist karu p***st kojutulekuga, vabandan väljenduse pärast, aga maad mööda tulles oli just selline tunne.
Ühesõnaga, see laupäevahommikune arvamusavaldaja on kirjutanud kaks head lauset, aga edasi ta küll ei tea, millest räägib. Ükski keelepedant-dinosaurus ei saa keeleteadlaseks, kõige pedantsem on vähemalt delfi veergudel just muu rahvas. Selleks et teadust teha, on vaja nimelt loomingulisust. Ja teisest küljest on vaja ka süsteemis orienteeruda, justnagu hea naivist või abstraktsionist oskab alati ka hästi natuurist maalida. Ja missugune kaos valitseks kas või õigussüsteemis, kui poleks olemas õigekirjareeegleid. Umbes nagu praegu lennuliikluses.

a-musele
Sa tegid just iseennast naeruväärseks oma ettekujutusega loomingulisusest, mis on kunsti, muusika alus. Eesti keele loominguline periood on juba ammu möödas. Nüüd on kõik kindlate raamide sees, sest loominguline tuleb olla siis, kui midagi uut genereeritakse ja eesti keel kui selline on juba ammu oma sõnavara poolest piisavalt lai ja keeruline, et seda veel muuta. Ma pakub, et sul see küpsuseeksam ka eriti hästi ei läinud.

Ah et eesti keel on valmis saanud?
Võeh. Ja millas matidsõ tuleva?

Võibolla väljendasin end valesti, ei tahtnud öelda, et ta valmis on saanud, sest inglispäraseid slänge tuleb meie keeleruumi külluses, üksteise järel. Ma pigem arvan seda, et loomingulisust kasutati siis, kui eesti keel välja kujunes.

Õuhka jälle noriks norija kallal: e-harmoonia kasutamine näitaks justkui, et tahtsid lõunaeesti keelt kasutada, aga teise silbi i-ga vorm sõnast "matus" on registreeritud ainult Keilast.
Aga keelekasutuses kulub loomingulisus ära küll. Omade vahel isegi ortograafias. Sa naudid seda muidugi ainult siis, kui reegleid tead.

Tänks,

setud ütlevad aitüma.

See oli küsimus.