Tegelikult, sõna sõnaks ja vorm vormiks, aga sisu on ikka ka naljakas. Pesu hakati kandma, et kaitsta inimese intiimpiironda väliskeskkonna mõjude eest ja väliskeskkonda kehaeritiste eest. Aga nüüd kaitseme veel pesu ennast inimese eest:) Pean silmas just neid va kaitsmeid, mitte muid hügieenitarvikuid, mille kasulikkuses ma sugugi ei kahtle.

nii et - 9.19 - ka mähkmeid võib edaspidi kleepsudeks nimetada? no tore...

nonoh, täpitriin, hügieenisidemed, tampoonid ja pesukaits(m)ed on ju KOLM ise asja - mis soost sa õige oled?

vale puha. ei ole ma õel midagi. kui nii tundus, vabandan ette ja taha.

aga siiski - miks ma pean alailma kusagilt igaks juhuks järele kontrollima, kas see sõna, mida ma eelmisel aastal kasutasin, ka sel aastal "moes" on?

Seni veel naissoost.
Sain aru küll, millele sa tähelepanu juhtisid, kuid nii vahelgi on reklaame vaadates mulje, et pesukaitsmed pole mitte üksi Tena Lady'd (tean, et see on firma tootenimetus), vaid ka need paksemad hügieenisidemed, mis päevade ajal kasutuses. Ehk siis 'side' olgu selle esiosis milline tahes on ühtaegu küll vooluste, küll vähese uriinilekke kaitseks.

Esiteks - mina ei kasutanud sõna "õel". Kõike muud olid küll.
Teiseks. Mitte midagi ei pea, kui ei soovi. Ja selle kohta olen ka juba oma arvamuse öelnud (10-07-09 07:04 ja 10-07-09 20:05).

Joobert, ma millegipärast ei usu, et Sa kõike ostma tormad, mida reklaamitakse - kõike pole vaja ja kindlasti ka ei võta Sa reklaami kauba kvaliteedi üle otsustamisel puhta kullana. Püha taevas, miks Sa siis ometi reklaame enda keeleoskuse täiendamiseks parimaks pead???

(Loodan väga, et ma rohkem siia teemasse kommenteerima ei tüki ja et see jääb viimaseks.)

Henn Saari ütles kunagi kusagil (vabandust võimaliku ebatäpsuse pärast, tsiteerin peast): "Mida intelligentsem inimene, seda enam ta oma keelekasutuses kahtleb. Vaid idioot on selles osas enesekindel."

Nii et üsna kasulik ja hariv on "moes" (loe: õigekeelsusega kooskõlas) olevaga kursis olla.

Seega tuleb alati hoida kätt pulsil, muidu võid ühel hetkel ootamatult avastada, et oledki lootusetult reelt maas, pidades endiselt veidraks väljendeid: jooksja tõuseb konkurendi rinnale, meeskond hävib täiega, keegi kannab kellegi peale kauna...?
Tundub, et miski pole võimatu, kuna ühel hetkel otsustati ju samuti täiesti ametlikult, et viini vorstist saab Viini vorst, tõstes ühe vorstiliigi korraga ühele tasemele riigilipu ja hümniga, jättes aga miskipärast välja rahvused; nii sai vorstike kirjapildis kõrgema staatuse kui austerlane ise. Kas pole ebaloogiline?
Tuldi vastu neile, kes nagunii valesti kirjutavad...? Ja kõik need, kelle jaoks õigekiri seni raskusi ei valmistanud, peavad nüüd hakkama erilise hoolega jälgima, milliseid järeleandmisi veel tehakse?
See ju nagu karistus suurema lugemuse jms eest :,

Pojeng, kui paluda Sinul ja inglasel endast kirjutada, kas siis on inglane kõrgema staatusega kui Sina - tema kirjutab ju "I", aga Sina kõigest kõike "mina"?

Jah, see OLI demagoogia, kuna algne teema "kas kaitsed või kaitsmed" ongi läinud demagoogitsemiseks, kui õigekirja puhul hakatakse rääkima kellegi karistamisest.

kas Viini vorst on muidi viini rahvusest?

Nunuh, ja hiinlane kasutab üldse hieroglüüfe... Täitsa eeskujulik demagoogia jah, mida tarka sellele ikka vastata on.
Mul on tegelikult täiesti tõsine mure nonde eelnevalt nimetet nähtuste pärast.
Ja kui kõigil mittenõustujail tuleb ilmselt kogu edasine väljahautav materjal nii ehk naa alla neelata, tuleks lasta neil (meil) vähemalt siin vabalt vahutada. Humaansusest, näiteks?

Toon siin ühe näite 140 aasta tagusest kirjaviisist:
"Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" (autor papa Jannsen). Mina sain lugemise selgeks ligemale 50 aastat tagasi ja juba selleks ajaks kehtis veel vaid "50-aastase" kirjapilt, nüüdseks ei ole ka see enam ainuõige.

Pojeng, mis Sa arvad, kas need muutused (väga suured muutused!) vähem kui saja aasta jooksul olid vastutulek kirjaoskamatutele?

Tahan öelda seda, et keel ega selle reeglid ei ole mingi "asi iseeneses", et vot nii ongi ainuõige, nagu mina kunagi ära õppisin oma suures lugemuses. Kõik muutub, ka keel ja selle reeglid.

Keel on muutuv ja elusorganism, ta ei kapseldu ega saagi jääda pidama esialgsesse, sest elu ise eeldab arengut, samas mitte ikka muutus ei tundu arukas ja mõni neist on ka tagasivõetud. 'Pensjon' ja 'pension' olid vahepeal mõlemad lubatud, aga, trips, kogu austuse juures otsustajate vastu, tundub pahmimist olema ikka palju. Võtame või selle siiagi sisse hüpanud Viini vortstide näite. Mille põhjal tehti see vahe, et see on tänasest nüüd suurtähega, aga eesti keel las jääb see eesti veel väikseks.

Tsitaat:

Seega, keeletoimkond soovitab nii toidukaupade kui ka laiemalt kõigi toodete puhul rakendada üldreeglit, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites. Ühtlasi peab keeletoimkond võimalikuks loobuda kohanime kirjutamisest väikese algustähega ka nähtuste, viiside, meetodite liiginimetustes ning haiguste, ravimite, keemiliste ühendite ja värvuste liiginimetustes.

Keel ja rahvus lihtsalt ei kuulu sinna gruppi.

Olen nõus, et kõige raskem on uute reeglitega kohaneda neil, kes on eelmised reeglid endale hästi selgeks teinud. Huvitav on minu jaoks see, et suure ja väikese algustähe õigekirjareeglite peale reageeritakse rohkem kui näiteks jutumärkide puhul - seal tõmmati ju ka joon vahele nt ajalehele Postimees ja raamatule "Postimees" (viimane on tõenäoliselt fiktsioon, esitatud lihtsalt illustratsiooniks).

Miks ma pean uute reeglitega kohanema? Mis neil eelmistel häda oli? Emakeeleseltsi tädidel oli igav?

Miks ei kuulu keel ja rahvus sinna (millisesse?) gruppi? Kas selle pärast, et lihtsalt ei kuulu? Või on mingi põhjendus kah?

jah, tõepoolest, miks siis ei võiks kirjutada ka Eesti keel, kui on juba Mulgi murre, Rakvere raibe ja Rootsi kardinad? kui juba, siis juba :)

Ei saa mitte keegi santi sundida, kui sant ei taha kõndida.

Näiteks korvpallis muudeti ka suht hiljaaegu reegleid. Aga mitte keegi ei saa keelata mängida vanade reeglite järgi. Kükametsa turniiril võivad Saepuru Sass ja seesamune Aadu mängida täiesti omatehtud reeglite järgi ning isegi kuldmedali võita.

Kuidagi ühepoolseks ülbamiseks kisub... Ega sa, Trips, ei suuda ju ka miskipärast ühtki asjalikumat vastust anda, kui et on, nagu on, nagu on, kogu moos ja olge rahul.
Kes püüab asja sügavama mõtteni jõuda, võivad seda siin ju mõnusa iroonia saatel teha, ilma et üks kipuks teisitimõtlejaid paika panema? Õigus vahutada, nagu Pojeng kenasti väljendus, peaks foorumlastele ikka jääma.
Eks reegleid tunne enamus siinseid, mitte ainult sina, Trips. Kindlasti ei vaja keegi pedagoogilisi näpuviibutusi, kui oma arvamust avaldab.

mulle seostuvad kaitsmed ka elektri ja tehnikaga. mujal on kaitsjad. pesukaitse? ma ei tea, kaitsega seostub mul nt militaarvaldkond. et nt riigikaitse, kodumaa kaitse. mu meelest pole selle meditsiinilise valdkonnaga mõtet niiväga militaarseks kah muutuda. kuna kaitstav elund on lihast ja luust, siis kaitsmed kah nagu ei sobi. aga mu arust kõlaks hästi "pesukaitsja". samamoodi, nagu meil on mahla aurutaja ja juuste koolutaja ja lõppude lõpuks "rinnahoidja".

:((-le

Natuke vist ülbasin tõesti, kuna minu meelest on lapsik täiskasvanud inimesel ajada joru: miks ma pean? miks ei kuulu keel ja rahvus kaupade gruppi? jne. Mida mõistlikku selliste küsimuste peale põhjendada on?

Kas mõned aastad tagasi kui kasutati sõna pesukaitsed olid inimesed piiratud mõtlemisega ja alles KAITSMED tõid valgustatuse naistesidemete tähendusele ja teadmised eestlastele ÕIGE keelekasutuse kohta? Kaitsmed püksi, sest need on nüüd KAITSEVAHENDID, varem nad tähendasid elektrikorke.