Üksikvanem
ainuhooldus?
kat 16. jaanuar 2011, kl 22.48 |
Uriinia 16. jaanuar 2011, kl 23.13 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,279 |
car 10. veebruar 2011, kl 00.21 |
ofelia 10. veebruar 2011, kl 09.28 |
eksid 10. veebruar 2011, kl 09.58 |
naine soomest 10. veebruar 2011, kl 10.29 |
ofelia seisukoht näitab ikka veel Eestis valitsevat "matriarhaati". Millal küll tuleb see aeg, kui jõutakse arusaamisele et lapse isal on ka õigus oma last puudutavates otsustes kaasa rääkida. Olgu ta siis kui tahes halb mees. Ta on ju ikkagi isa.
Soomes näiteks saab ema või isa ainuhoolduse ainult väga äärmisel juhul, st. siis kui teine vanem on psüühhiliselt ebastabiilne (vägivaldne) või alkoholist. Muudel juhtudel ema ainuhooldust ei saa, ükskõik kui palju ta seda ka sooviks või ükskõik kui palju ta laste isa ka vihkaks. Siin seatakse laste huvid esikohale.
Soomes näiteks saab ema või isa ainuhoolduse ainult väga äärmisel juhul, st. siis kui teine vanem on psüühhiliselt ebastabiilne (vägivaldne) või alkoholist. Muudel juhtudel ema ainuhooldust ei saa, ükskõik kui palju ta seda ka sooviks või ükskõik kui palju ta laste isa ka vihkaks. Siin seatakse laste huvid esikohale.
eesti 10. veebruar 2011, kl 15.32 |
naine soomest 10. veebruar 2011, kl 15.42 |
aga miks eestis siis nii palju laps elab ainult emaga? kas küsimus on selles et naised ei taha anda meestel lapsi kasvatada (stagna-aegne igand) või selles et mehed on nii machod et ei viitsi? miks ei võiks laps elada ühe nädala emaga ja ühe isaga? see süsteem on skandinaaviamaades väga levinud. ja hiljuti kuulsin et rootsis olevat uut mudelit proovima hakatud: lapsed elavad ühes kohas (ehk "kodus") kus siis vanemad neid kordamööda iga teine nädal hoidmas käivad!
mees 11. veebruar 2011, kl 08.32 |
siin on naistel selle jutu peale suu vett täis, sest see mida nemad ei taha on just võrdsust antud küsimuses.
isadel on just nii palju õigusi, kui emad neile annavad.
kui ei anna, pole üldse.
muidugi, mõned võitlevad enda eest ja saavad oma õiguse, kuid siis sõimatakse neid kõige hullemate sõnadega. nojah, sõimatakse muidugi igal teisel juhul ka.
isadel on just nii palju õigusi, kui emad neile annavad.
kui ei anna, pole üldse.
muidugi, mõned võitlevad enda eest ja saavad oma õiguse, kuid siis sõimatakse neid kõige hullemate sõnadega. nojah, sõimatakse muidugi igal teisel juhul ka.
naine soomest 11. veebruar 2011, kl 16.54 |
mees 12. veebruar 2011, kl 14.49 |
naine 12. veebruar 2011, kl 18.18 |
mees, pole mõtet siin oma isiklikku kibedust välja elada ja üldistada kõigi inimeste peale. ma ei tea, mis värk on soomes, kuid see külaliselu pole küll kindlasti lapse huvides. tegelikult on lapse huvides ikka see, kui elab koos ühe kindla inimesega, olgu see siis isa või ema ja see inimene ka omab ainuhooldusõigust, ehk ei pea kõigeks nõusolekut küsima kelleltki, kes elab mujal ja teist elu. see on lihtsalt loomulik, kahjuks võtavad eraldielavad vanemad seda isikliku solvanguna ja kahjuks on suhted eestis inimeste vahel üldse nii halvad, et ei saada kokkuleppele lapsega kohtumistes inimlikul moel. kui kaasatakse kohus asja lahendama, ei tee see ammugi midagi head, rikub ära viimsedki suhted, aga see pole enam kindlasti laste huvides.
olen ammu mõelnud, et puudu on selline üksikvanemate ühing, mis aitab inimest kaitsta justnimelt riigiaparaadi julma sekkumise eest ja lepitada ning lahendada suhteid lapse huvides. perekonnaseadust kasutatakse liiga sageli valel eesmärgil. enamasti on need varasuhted, mida laste kaudu püütakse lahendada. alustades elatiseteemalistest vaidlustest ja lõpetades kaklustega kunagise ühise kodu jagamise teemal. kannatavad kõik, nii vanemad kui lapsed. süüdi ei ole siin tegelikult inimesed ise, kuna elu eestis on inimõigustega vastuolus. sisuliselt pole ausa tööga võimalik ülal pidada kodu ja peret. see ajab inimesed tülli. seadused on aga koostatud teistest kõrgemal seisva huvigrupi huvides, kellele on isegi kasulik, kui riigis inimesed omavahel kohtus kaklevad, üksteist hävitavad ja maksavad suuri lõive ja õigusabitasusid neile, kes end lihtrahva arvelt hästi tunnevad. eestis on lihtsam olla suli ja pätt, kui aus inimene, viimase õiguste kaitse pole tagatud, kuid sulid leiavad seadustest lugematuid võimalusi. selline riigiaparaat pole pädev otsustamaks nii delikaatse küsimuse üle nagu lapse suhtlemine oma vanematega. ennekõike on siin tegemist lapse hingeeluga, kuid juriidikas ja kohtusüsteemispuudub oskus kaasata pädevat psühholoogiat nii, et kaitsta laste tegelikke huve.
kui eraldielav vanem on halb, ebaaus ja vastutustundetu, jääb ta küll vanemaks, kuid õigus suhelda, läheneda ja otsustada peaks siiski olema sellel, kes vastutab, samuti lapsel endal, mitte aga sulil. kuid neid on palju, nii emade kui isade seas.
perekonnaseadus ja selle täitmise tagamise süsteem vajab muutmist, et kaoks igasugune võimalus seaduse ja kohtute abil kasutada lapsi ning oma vanemaõigusi valedel eesmärkidel, olgu neiks siis kättemaks endisele elukaaslasele või oma varandusliku seisu suurendamine, lapsed vajavad juba väga kriitilisel moel kaitset riigiaparaadi ja täiskasvanute ebapädeva sekkumise eest.
olen ammu mõelnud, et puudu on selline üksikvanemate ühing, mis aitab inimest kaitsta justnimelt riigiaparaadi julma sekkumise eest ja lepitada ning lahendada suhteid lapse huvides. perekonnaseadust kasutatakse liiga sageli valel eesmärgil. enamasti on need varasuhted, mida laste kaudu püütakse lahendada. alustades elatiseteemalistest vaidlustest ja lõpetades kaklustega kunagise ühise kodu jagamise teemal. kannatavad kõik, nii vanemad kui lapsed. süüdi ei ole siin tegelikult inimesed ise, kuna elu eestis on inimõigustega vastuolus. sisuliselt pole ausa tööga võimalik ülal pidada kodu ja peret. see ajab inimesed tülli. seadused on aga koostatud teistest kõrgemal seisva huvigrupi huvides, kellele on isegi kasulik, kui riigis inimesed omavahel kohtus kaklevad, üksteist hävitavad ja maksavad suuri lõive ja õigusabitasusid neile, kes end lihtrahva arvelt hästi tunnevad. eestis on lihtsam olla suli ja pätt, kui aus inimene, viimase õiguste kaitse pole tagatud, kuid sulid leiavad seadustest lugematuid võimalusi. selline riigiaparaat pole pädev otsustamaks nii delikaatse küsimuse üle nagu lapse suhtlemine oma vanematega. ennekõike on siin tegemist lapse hingeeluga, kuid juriidikas ja kohtusüsteemispuudub oskus kaasata pädevat psühholoogiat nii, et kaitsta laste tegelikke huve.
kui eraldielav vanem on halb, ebaaus ja vastutustundetu, jääb ta küll vanemaks, kuid õigus suhelda, läheneda ja otsustada peaks siiski olema sellel, kes vastutab, samuti lapsel endal, mitte aga sulil. kuid neid on palju, nii emade kui isade seas.
perekonnaseadus ja selle täitmise tagamise süsteem vajab muutmist, et kaoks igasugune võimalus seaduse ja kohtute abil kasutada lapsi ning oma vanemaõigusi valedel eesmärkidel, olgu neiks siis kättemaks endisele elukaaslasele või oma varandusliku seisu suurendamine, lapsed vajavad juba väga kriitilisel moel kaitset riigiaparaadi ja täiskasvanute ebapädeva sekkumise eest.
mees 12. veebruar 2011, kl 19.02 |
ma arvan, et peaks olema mingi vahendaja, vastav asjatundja, psühhoterapeut, inimene või institutsioon kelle abiga saavad vanemad kokkuleppele ja kui see tõesti ei õnnestu, alles siis võtab kohus asja käsitleda.
sest tegelikult isiklikus kättemaksu ja ärapanemise tuhinas üritatakse iga hinna eest oma tahtmist saada ja laste huvid on vaid ettekääne, mida enda huvides kasutada.
sest tegelikult isiklikus kättemaksu ja ärapanemise tuhinas üritatakse iga hinna eest oma tahtmist saada ja laste huvid on vaid ettekääne, mida enda huvides kasutada.
naine soomest 12. veebruar 2011, kl 21.03 |
naine, sinu jutt on suhteliselt veenev. aga mis puudutab ainuhooldusõigust siis sellega ma nõus ikkagi ei ole. selle mööndamine ainult teisele vanemale võib mitmetel põhjustel tuua kaasa probleeme hiljem lapsele ja lapsest eraldi elavale vanemale (isale). ainuhooldusõiguse saanud vanemal on väga suured õigused, tal on näiteks võimalik laps välismaale elama viia ilma selleks teise vanema nõusolekut küsimata ja seega sisuliselt laps teisest vanemast täielikult lahutada.
soomest veel niipalju et kui vanemad hooldusõigusest omavahel kokkulepet ei saavuta siis minnakse asjaga perenõuandlasse kus võib käia 3-5 korda (tasuta) ja seal paari sotsiaaltöötaja juuresolekul lahendada asja. laste huvid seatakse esikohale- ja lapsed saab üldjuhul see vanem enda juurde elama kellele kuulub endine kodu ja kes suudab materiaalselt paremini turvata laste elu (eeldusel muidugi et ta ise ja lapsed seda soovivad). näiteks kui isa suudab üleval pidada hiigelsuurt maja ja ema peab väiksesse üürikorterisse kolima, siis soovitatakse lapsed isale jätta. kui lahendust ei saavutata siis läheb asi politseisse ja kui see ka ei õnnestu siis kohtusse.
soomest veel niipalju et kui vanemad hooldusõigusest omavahel kokkulepet ei saavuta siis minnakse asjaga perenõuandlasse kus võib käia 3-5 korda (tasuta) ja seal paari sotsiaaltöötaja juuresolekul lahendada asja. laste huvid seatakse esikohale- ja lapsed saab üldjuhul see vanem enda juurde elama kellele kuulub endine kodu ja kes suudab materiaalselt paremini turvata laste elu (eeldusel muidugi et ta ise ja lapsed seda soovivad). näiteks kui isa suudab üleval pidada hiigelsuurt maja ja ema peab väiksesse üürikorterisse kolima, siis soovitatakse lapsed isale jätta. kui lahendust ei saavutata siis läheb asi politseisse ja kui see ka ei õnnestu siis kohtusse.
aet 13. veebruar 2011, kl 00.35 |
aetile 13. veebruar 2011, kl 12.14 |
naine soomest 13. veebruar 2011, kl 16.14 |
lily 06. märts 2011, kl 10.54 |
Lapse isa elab välismaal, lapsega suhtleb siis kui viitsib, elatusraha ei maksa regulaarselt, kõik seoses lapse isaga on kaootiline. Kas olen isekas kui tahan kindlustundeks võtta ära lapse isalt hooldusõiguse, aga samas tulevikus ei takistaks nende suhtlemist ja läbisaamist, aga lihtsalt et vältida seda, et ühel heal päeval tuleb ja võtab ta minult ära ja viib teise riiki, sest seadused ju muutuvad ja elu muutub...
lilyle 06. märts 2011, kl 14.31 |
viimasele 17. märts 2011, kl 20.31 |
kaku 01. aprill 2011, kl 20.06 |
ma ka ei saa aru sellest süsteemist ,et ema ei saa ainuhooldust,möku mees on ammu välismaale tõmmanud ,elab seal juba uut pere elu,lapsest teeb välja kui tuju tuleb ,milleks mulle see,ja vot nüüd kui mina lapsega välismaale minna tahan ,parema elu peale siis see möku ei anna luba last väljamaale viia,no mis kuradi seadused need on?
Lisa postitus