... Elame koos mehega koos 1,5 aastat. Mul oma tütar ja poeg ja mehel on oma poeg, kes elab oma ema juures. Mehe eks saadab lapse siis meile kui heaks arvab arvestamata meiega. Mul pole lapse vastu midagi, klapime kõik hästi. Aga tahaks, et minuga ka arvestataks. Kui minu lapsed on oma isa juures, siis tahaks mõnikord korra iseendale ka olla ja just siis saadetakse poiss meile. Mees ei ütle kunagi ei, tahab lapsele parimat. Kas ma olen isekas? Väga delikaatne teema, poiss on 4 aastane ja üle poole ajast meie pool.

Kas isa lapse kasvatusõigust omale ei taha võtta? siis saate lapse ainult vahel eksi juurde saata kui puhata tahate :) Oleks nagu teie käes ohjad.Laste kasvatamine pole teile kummalegi võõras ju? Laps kasvab kaa normaalsem kui tal stabiilne kodu on :)

igal poisil on isa vaja,kas sinu lastel ei ole isa vaja.kas sulle lapsena oleks meeldinud olla ilma isata.võtsid omale lapsega mehe, seega võta asja nii nagu ta on kui meest armastad ja küsi endalt,miks sinu lastel suurem õigus on selle mehega koos olla......lapsed kasvavad varsti suureks kui mehest lugu pead hoia teda.

aga tahab ka exnaine puhkust saada,w mis?kus tema teadma peaks,millal sina puhkad.

Minul üsna sama siin. Jah, eri lastega kooselu ongi selline. Pole midagi teha. Kui tahad ela nii, kui ei, ela üksi. Paraku. Üks pidev enda allasurumine.

siis tehke lapsed sellise mehega kellega suudate ka koos elada. ja ärge vaadake mehi kellel juba ilma mööda lapsed laiali. lihtne ju.

esiteks, kas sina oma eksiga lepid ikka kokku, millal laps tuleb või tema uus naine arvab sama, nagu sina, et tahaks puhata, aga näe, lapsed jalus? või su lapsed nii nummid, et nemad võivad suval hetkel minna, see pole küsimuski, aga sina tahad mehe lapsest puhata?

teiseks, ega see, kui mehe laps tuleb külla, ei pea tähendama, et sina jätad oma tegemised pooleli. sina mine siis kohe sõbrannaga linna peale, emale külla, kuhu iganes. alguses on imelik küll, et miks ma pean kodust ära minema, tahaks kodus lebotada, aga usu, varsti hakkab meeldima. ja mees ka vaatab, et kui lapse kantseldamine ainult tema õlul, siis vb planeerib külaskäike ja kooskõlastab sinuga rohkem.

ole iseseisvam ja hoolivam.

Jah need on väga hellad teemad-minu ja sinu lapsed...
Mõtle natuke selle peale, et su mees, peab ju koguaeg su 2 jõnglasega koos olema.
Ürita näha suurt pilti. Mitte nii, et sinu lapsed on A ja O ja seejärel tuleb mingi tülikas eksnaine koos lapsega

Teiseks sellises suhtes on allasurumine mõttetu. Sina pead ka eelkõige inimeseks jääma. Mitte nööri mööda käima, et mitte kedagi solvata end tibatillukeseks tehes.
Kui poiss tuleb teile, siis mine välja tuuluta vms Leia aega enda jaoks
Probleem tekib ainult siis kui isa leiab, et sa pead ka tema poissi kanseldama(ise ta ei viitsi vms)

Mina küll ei arva, et see normaalne on. Olen ise samas olukorras ja küll ei luba mingil eksil meie elu segada ja kamandada. Mees käib ise lastega väljas, kui aega saab, mitte eriti tihti, korra kuus ja siis olen ma tavaliselt tööl, nii, et nad mind ei sega. Meie juures kodus ei ole nad oodatud(tetavatel kindlatel põhjustel) ja eks ei saa mingeid nõudmisi ja manipulatsioone kehtestada, me ei võta vedu. Mees on ise sellega rahul ja mina ka, sest me saame koos olla ja see on meile tähtsaim. Kuigi meil on juba päri pikaajaline suhe, siis oleme me ühte meelt, et me oleme teineteisele kõige tähtsamad. Mina tegin kohe asja selgeks, et ei taha tema lapsi, kuigi sünnipäevadele viisakusest siiski lähen. Ma ei tunne ennast üldse halvasti, et tema lapsi ei talu ja lõppude lõpuks elame me oma elu ja oleme õnnelikud. Need, kes nüüd kaagutama kukuvad, kaagutage aga, sest ma küll ei arva, et mingid võõrad lapsed mulle tähtsad peaksid olema. Igaüks elab oma elu nii kui talle meeldib ja ma ei ela seda kellegi pärast raskeks ega ebameeldivaks.

öökulli variant on üsna karm esialgsel pilgul, aga kui öökull ka rahul sellega, kui tema lapsega sama mees nii käituks (nt lähevad lahku, mees last oma uude koju ei luba), siis ei oska midagi halba öelda.

ma ise arvan ka, et tegelikult mitmes mõttes parem, kui lapsel on üks kodu ja teine vanem käibki teda nö. külastamas, teevad miskeid tegevusi koos. palju stressi jääb ära tegelikult kui asjad on korraldatud. samas tiina ei saa sellist korda teha, kuna tal on samuti lapsed eelmisest kooselust, kelleag mees peab koos elama. mees hakkaks kindlasti protesteerima, kui tal oma lapsega kodus kohtuda keelatakse, aga tiina lapsed seal samas kodus kogu aeg on.

endal ka lastega mees ja on küll keeruline asju ühendada. kui oleks vaesem mees, et pool palgast läheks ära lastele eelmisest elust, ma ütlen ausalt, ma ei elaks temaga. kuna aga rahas muret pole ja ei tule ka ilmselt kunagi (kindlustatud mees), siis nii pole hullu. jah, ma ei armasta seda last ja ega keegi ei saa üleöö vanemaks.. sellest on räägitud ka, et kui last ootad, 9 kuud aega harjuda, et nüüd elu muutumas, kui üleöö kasulapse saad, see on teine. enamikel juhtudel ta ei kasva kohe südamesse ja tal on omad harjumused-soovid-tahtmised. beebiga kasvate koos.

minu mure on see, et kuna esimest last mees väga hoiab, siis võimalik, et kui meie mehega lapsi saame, siis ta hakkab vanemale lapsele kuidagi liialt kompenseerima, et ta isa jagama peab. liialt selles mõttes, et poisi emal on neli last uue mehega ja tema suudab end laste vahel jagada, kui nüüd isa hakkab uue pere ajast nt 2-3 õhtut nädalas suurema lapsega veetma, jah, ma arvan, et see oleks liiast, siis tuleks mingid uued korraldused välja mõelda.

tahtsin hakata kirjutama aga xxx on kõik juba ära öelnud. pane ennast korra oma mehe olukorda.

Saangi aru, et mees selle kõige vahel. Arvestan temaga palju. Aga mõni asi on juba liiast... Mu lapsed ei ole a ja o. Kui kõik on koos ei tee ma neil vahet, väga püüan. Olengi väsinud enda allasurumisest. Ja xxx kiri on täiesti õige. Lihtsalt 4 aastane nõuab ju pidevat tähelepanu, ei saa endaga hakkama söögi jne. Ja võib-olla ei saagi ma selle olukorraga hakkama, eks näis. Tänud arutlejatele.

Jah nii see on kui hakatakse kooselama kellegiga kelle on juba lapsed.
Kas keegi nende late peale kah üldse mõtleb? Mis tunne neil kellel ei ole mingit pistmist kellegi lahku ega kokku minekuga sees on?
Tahksid sa olla kellegi tujude ohver? Vaevalt.
Sina täiskasvanu teed nii nagi pead õigeks aga oled sa mõelnud või vähemalt üritanud mõttes pooled vahetada? Mis tunne Sind haarab?

Mind subjektiivselt haaras ängistus. Mind poleks nagu kellelegi vaja, vastavalt tujudele vabanetakse minust, just nii nagu minu täiskavanud vanematele meeldib.
Pange mind siis parem lasetkodusse. Siis ma vähemalt tean kus ma olen ja ei ole teile tüliks ees ja ei sega teie exe ja Sind ka mitte. MA EI TAHA OLLA SULLE RAHA TEENIMIS VAHEND.

Lisakisn ehk nii palju et, lõpetasin suhte inimesega, laste pärast. Taandusin kuna nägin sarnast seisu ette.

Sa kirjutad:
Kui minu lapsed on oma isa juures, siis tahaks mõnikord korra iseendale ka olla ja just siis saadetakse poiss meile.
oot-oot
aga KUIDAS eks teaba lati siis last saata???

Mulle tundub, et see teema annab vastuse küsimusele: miks mehed uue naisega elu alustades oma lapsed unaruse jätavad? Nagu näha käivad mehe laste olemasolu uuele närvidele ja parem kui mees üldse oma lastega ei tegeleks ega neid toetaks

Oot oot siin oled sa nüüd küll mööda pannud. Loodan, ekslikult..
Ma usun, et kui mees on ikka mees siis oma lapsi ei jäta ta küll unarusse oma elukaaslase pärast. Enne katkestab ta suhte selle naisega aga lapsi ta ei jäta.
Loomulikult kui me räägime mehest mitte sugumürskudest.

Ega isegi hetkel kedagi otsi just Lapse pärast, et lapsel oleks kus käia/olla.
Ega ise üritagi uurida kuidas exil läheb/kellega on...

sellise olukorra tekkimisega oleks tulnud arvestada enne, kui teiste laste isast oma uuele lapsele isa tegid. Nüüd tuleb sinu -minu -meie lapsed olukorras hakkama saada. Kes tegi - ise tegi. Rohkem kannatlikkust ainult.

tagantjärele kõik targad
meil sama lugu
eks saadab oma lapsed meile niinagu temale meeldib. meil endil ka 2 last, kes alles väikesed. eelmised lapsed aga juba koolilapsed 12 ja 14a. ja sis kui maja on laste kisa ja kõva musa täis laseb mees jalga, kuan ta on terve nädala olnud tööl ja tahaks ka nädalavahetusel puhata. niisiis olen ma pidanud olema üksi 4 lapsega ja hakkama saama. eriti hull on koolivaheaegadel siis on nad pikalt meil.
olen noorema lapsega veel kodune ja vahel tahaks isa ka puhata.
neid mehe ja tema exi lapsi ma keelema pole hakanud. teevad seda mis tahavad, minu poolt on ainult toit, puhas elamine ja puhtad riided varem andsin neile ka nn taskuraha või kommiraha, aga nüüd leidsin et see pole minu rida ja enam ei anna.
nüüd kevadisel vaheajal olid lapsed tas meil ja kuna isa sõitis vahetult ühe sõbra juurde appi mingeid töid tegema ega andnud end üldse lastele näole
lapsed aga olid kulutanud ära raha mis nende emaneile oli kaasa andnud ja mul ei jäänud muud üle kui siis lastel soovitada teeäärde hääletam aminna, kuna peenraha sel hetkel kodus polnud neile sõidurahaks anda.
seepeale laste ema väga pahandas, et ma tema tütardest ei hoolivat ja lapsed hääletama saatsin - aga mid amul teha -lastel oli ju vaja õhtuks koju saada ja buss ilma rahata neid ju ka peale ei võta..

Uskumatult lollid naised! Kui seote end mehega kellel lapsed, siis on ju elementaarne, et need lapsed on osa teie elust, kui see ei meeldi ja pole vastuvõetav, siis vaadake mees kellel pole lapsi, neid kah jagub....
Ühest asjast ma muidugi aru ei saa ja nimelt sellest, et miks te selliste meestega veel lapsi juurde teete?....teie enda lapsed on ju ühel päeval need samad mitte soovitud ekslapsed....

mees38 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mulle tundub, et see teema annab vastuse küsimusel
> e: miks mehed uue naisega elu alustades oma lapsed
> unaruse jätavad? Nagu näha käivad mehe laste olem
> asolu uuele närvidele ja parem kui mees üldse oma
> lastega ei tegeleks ega neid toetaks

Täiesti õige! Mina olen just sellises olukorras, ainult mu eksil on minuga laps ja tema naisel on kellegi suvakaga laps. Mu eksi naisel ei käi lasteisa vaatamas lapsi. Juba viimased kuu aega pole minu lapseisa käinud vaatamas last kuigi varem käis 3x nädalas lapsega mänguväljakul. Tekibki küsimus mul, et miks? Mina nende ellu oma nina ei torgi ning oma last peale ka kellegile ei suru. Kui tahab saada osa lapse tegemistest siis minugi poolest kuid kellegile ennast või last huvitavaks teha, tänan ei.

minu meelest point on selles, et teemaalgataja tahab väikest perioodi, kus pole kummagi lapsi vaid nad ainult mehega kahekesi.

/teie enda lapsed on ju ühel päeval need samad mitte soovitud ekslapsed..../

need naised ei usu seda ja arvavad et mees on nendega ja nende uute lastega palju, palju parem. elu näitab, et esime abielu lapsed lähevad mehele veel kuidagi korda, ülejäänud on päris tööõnnetused.

jajah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> eks
> saadab oma lapsed meile niinagu temale meeldib. me
> il endil ka 2 last, kes alles väikesed. eelmised l
> apsed aga juba koolilapsed 12 ja 14a. ja sis kui m
> aja on laste kisa ja kõva musa täis laseb mees j
> alga, kuan ta on terve nädala olnud tööl ja tahak
> s ka nädalavahetusel puhata. niisiis olen ma pida
> nud olema üksi 4 lapsega ja hakkama saama. eriti
> hull on koolivaheaegadel siis on nad pikalt meil.

Mina siin küll eksi süüd ei näe. Millal siis lapsed isaga saavad olla, kui muul ajal emaga ollakse? Ikka ju vaheaegadel. Eksil ja sinu mehel on lapsed ja nad peavad kohustusi jagama. Sina ei puutu asjasse, sest mida eksil sinu lasteni? Eks tahab ka vahel ükski olla ja lapsed isa juurde saata. Või on see õigus vaid sinul?

Mees muidugi on sul omamoodi frukt, lapsed tulevad külla, aga tema läheb sõbrale appi ja ei annagi ennast nöole. Mida sa sellisega neid lapsi juurde tegid?


Minu puhul oligi kriteeriumiks, et ma ei taha suhet mehega, kel on varasemast kooselust laps(ed) ja elangi sellisega. Ma tean, et ma suudaksin tema lapsi armastada ja meie ning tema ja eksi laste vahel vahet tegemata (kui siis natuke), kuid ma ei taha mingeid eksnaisi, kes pidevalt hakkavad mind milleski süüdistama.
Täiskasvanutena teeme ju ise valikuid ja kui ei meeldi mehe (eksnaisega) lapsed, siis ei ole ju vaja sellise mehega suhtesse astuda.

Lisaks on veel 1 asi: sinu mees hoiab küll sinu (eksmehega) lapsi ja seda omas kodus ning igapäevaselt näeb neid. Sina aga tahad, et tema lapsed jääksid kõrvale (s.t tema lapsed ei tohigi teie juures olla). On see sinu arust normaalne?