...siis miks ma pean seda olema!? mul ristiks kaelas poiss,kes ei kuula mind,teeb mul elu nii raskeks,et ma toesti tahan temast loobuda! mul pole kedagi,kes mind aitaks! kas ma sellist elu tahtsin!? kahetsen kogu südamest,et abordi suhtes k6hklesin,kui rase olin. poisi isa ütles,kaota see laps ära,, kuid mina armastasin seda meest ja ei uskunud,et ta tosiseslt seda motles. kartsin,et kui aborti teen,siis hakkab ta mind hoopis s e l l e teo pärast vihkama ja hülgab mu. lootsin,et ta votab aru pähe. ja ise arvasin,et kui ta toesti mu raseduse ajal ei muutu,siis saan lapsest vahetult peale sündi kohe haiglas loobuda. aga kui laps sündis,ei jätkunud mul julgust seda teha,et oleksin haiglas vastavalt käitunud ja lapsest keeldunud.lootsin,et poisi isa votab ta omaks,seda enam,et esimesest kooselust pidi tal tütar olema ja et tema odedel ja vennal olid ka vaid tüdrukud. aga ei! see mees joi mu raseduse ajal ja mitu aastat peale seda ka. poissi nägi ta mitu korda,kui too oli 1-2,5 aastane,kuid isana ta ei käitunud. nimetras ennast lapsega suhtlemisel ,,onuks,, isevabandas ennast sellega,et ,,laps ei tee vahet nagunii,kes olen,sest ta alles nii väikeaga ta suri,kui poiss oli 5-aastane. nüüd on poiss 10,ehk nüüd oleks ta isa temaga kui pojaga suhelnud,kui oleks elus,kes teab!?
aga mina sellist elu ei tahtnud! olen töötu ka ja elu on hullem kui oudusunenägu! kardan,et oiss satub halvale teele tulevikus,sest mind ta ei kiuula üldse! :( jah,ma loobuks temast,sest talle endale oleks see parem,kui teda kasvatatakse kusagi lastekodus voi kasuperes! kastoesti sots.-töötajas ja lastekaitse omad ei saaks midagi selleks teha1? mina enam ei suuda nii!