Minu mehel oli see komme ka. Ma läksin siis lihtsalt kodust ära. Muidu ta eeldas, et lebab diivanil vms ja mina valmistan sööki jne jne. Ei tule kõne allagi. Kui kohale tuli, küsisin esimesel korral, et kas tütrel ika võti vajadusel on (laps oli 7). Siis panin riidesse, teatasin, et tulen kell 21.00, sest siis peagi lapsel uneaeg ja isal tuleb selleks ajaks ka lahkuma sättida. See, et tal pole motelliraha, vat see pole küll minu asi. Üks kord ta ka viitas rahapuudusele ja siis ma läksin ööseks sõbranna juurde ja tütar kutsus siis paar sõpra küll, isa pidas nendega pidzhaamapidu. Vaene vennike :-)) Noh, kui ta niiväga oma last armastab, elab üle.
Tahab isa lapsega aega veeta - veetku. Mida mina seal juures siis pean olema. No muidugi, mehel ju meeldiv soojas toas konutada, lapse söögi-pesu-distsiplineerimise-mängimise jaoks oleksin mina ju kohe seal juures olemas. Tema saaks siis olla isa "üleni valges".
Ei-ei. Tuleb last vaatama, siis vaadaku lapse järele igas mõttes. Panen külmkappi ühtteist valmis lapsele. Võti on. Isa tahab temaga kuskile minna - mingu. Lapsel on mu mobiilinumber muidugi.
Nii kestis see meil ligi kaks aastat kaks korda kuus. Siis hakkas ex aru saama ja nüüd tuleb, toob mingit näksimist, söövad lapsega, vaatavad mingeid kooliasju ja pilte meie korteris ja siis lähevad programmile - muuseumisse, teatrisse, parki, restorani, mere äärde, poodi vms. Kui on talv ja külm, tulevad vahepeal läbi sooja ja põrutavad edasi. Nii nagu üks isa peabki lapsega tegelema. Õhtul lapsele põsemusi ja ta-daa. Ma pole isegi küsinud, kus ta ööbib. Ju hotellis. Ega ta üle kahe päeva ka meie linnas kunagi ole.