kui isa on oma isadusest teadlik ja tahab dna testi teha siis on tal selleks vaja lapse ema nõusolekut. Kui lapse ema nõusolekut ei anna siis peab mees selleks pöörduma kohtusse ja seal ära tõestama ja põhjendama miks ta tahab isadust tuvastada ja milleks see vajalik on.
Kui laps on juba piisavalt vana sis loeb ka lapse enda soov ja nõusolek.

Kas kõik isad vajavad hooldekodu? 11. juuli 2012, kl 13.05
Paljudest siinsetest kirjadest kumab läbi emade hirm, et nende laps peab hakkama tulevikus isa üleval pidama. Sellest hoidumise nimel loobutakse oma lapsele isegi elatusraha väljanõudmisest ja soovitatakse lausa lapse isa sünnituinnistusele märkimata jätta.

Praktika on näidanud, et sellised ludrid, kes juhulapsi teevad ja neist hiljem enam väljagi ei tee, ei suuda ka vanaduses oma eluga hakkama saada.Tavaliselt on nad kusagil "mustalt" töötanud, riigile makse ei ole maksnud (sest kui töötaks seaduse kohaselt, siis kooritaks ju aliendid kohe palgast maha) - ei ole neil mingeid sotsiaalseid garantiisid ja ka pensioniks ainult minimaalne riigipension. Ja vaat siis tuleb neile lapsuke meelde!
Tõepoolest ei saa aru vajadusest sellise nime lapse sünnitunnistusele kirjutada. Siis peaks ju kunstlikul viljastamisel spermadoonori nimi ka isanimena kirja minema, kui ainult lapse eostamisest piisab isaks saamiseks.

minu lastel vägagi korralik isa
kusjuures ei aidanud kuidagi lapsi majanduslikult ega ka suhelnud lastega.

Kuna endal oli kitsas käes siis selleks et oleks õigustatud toimetuleku toetuse saamine sai kohtusse antud elatise hagi. otsus tuli, eltist mitte
laste isa sai töövõimetuse
elavad uue naisega koos uue naise kodus.
Kusjuures uus naine on teinud üürilepingu nagu mees tasuks üüri.
on vormistatud hooldajaks ja nagu osutaks ka majapidamisteenuseid ja abi - märgitud siis summad ja nagu mees ka tasuks neid.
pangaväljavõtted ka juures.
ja nüüd siis nõuti läbi kohtu lastelt rahalist toetust isale.

Paraku unustasid nad oma fb kontod kustuitada ja sela kajastub nende vägagi seltskondlik elu ja sealt ei jää kuidagi muljet, et tegemist on vaid hooldaja ja hooldatava suhtega.
Samuti on na domakandis naabrite ja rahva silmis paar,on koguaeg olnud.

rita 11. juuli 2012, kl 18.58
minu lastel vägagi korralik isa
kusjuures ei aidanud kuidagi lapsi majanduslikult ega ka suhelnud lastega.

Aga milles siis seisnes see isa korralikkus, kui ta lapsi ei toetanud ega suhelnud nendega? Mille põhjal väidad, et tegemist korraliku isaga?

mu laste isa on seal kogukonnas,kus ta elab üks asjalikemaid inimesi, organiseeib ja koordineerib oma küla elu - külavanem või sedasi. tegeleb maakonnas pärandkultuuriga. Käib reisimas jne. Ei joo , ei suitseta,m elukombed korralikud.
uue abikaasaga tänaseks koosolnud 20 aastat.

tema juure speeti korralikuseks ka sed akui nt olin noorimat last sünnitama sja ta käis haiglas mul järel koos uue elukaaslasega....
Ja t aon pälvinud eestimaa uhkuse tiitli, käinud presidendi vastuvõtulgi

Midagi jätad meile rääkimata miks see korralik, õnnelikus pikaealises abielus eeskujulik perekonnaisa just sinu ja su lastega halvasti käitub. Su labast kirjastiili ja tema elus urgitsemist lugedes võib põhjuseid aimata, ta põlgab sind ja kahjuks siis ka teie ühiseid lapsi.

kuidas see võimalik saab olla? oma lapsed ära põlata. ärge ajage jama, naised. st eelmine kirjutaja.. küllap on mehel häbi, et miskist lehtsabast lasi 20 aastat tagasi end ahvatleda ja nüüd püüab unustada.. et jaksaks elada..seda elu..

no see on pikem jutt ja ka ise sain sellets tedada ja oskasin aru saada alles siis kui oli väga hilja

mees oli abielus, peres 2 last - tore noor pere. Kuid käisid sahinda, et noorim laps polevat mehe oma, nojah naisel olid sellised kalduvused küll, et armastas pidutseda ja sai meestega hästi läbi. Ja sisi ühel päeval see abikaasa lihtsalt pakkis asjad ja kogu korteri sisustuse ja koliski minema. Väidetavalt uue mehega, kuid mingil põhjusel uus mees seal kaua ei elanud temaga vaid naine jäi lastega üksinda.

Mees elas edasi oma elu, vahepeal vaatas ka klaasi poole, noor mees 28 aastane. Siis paar aastat hiljem tutvusime juhuslikult. Algul lihtsalt oli sõber, rääkis oma muredest ja elust. Meist sai pere, sündisid lapsed. Mees tahtis väga oma lapsi. Elasime koos 10 aastat. See oli väga raske ja väsitav periood minu elus.

Kui mehel oli juba uus kodu siis juhtumisi leidsin ühte panipaika koristades kaustiku kus oli mees kirja pannud oma mõtted ja elu. Polnud varem kuulnud et ka mehed päevikut peavad. Lugesin seda, ja tõde sai selgeks.
Mees ei olnud kunagi lakanud oma esimest abikasat armastamast. Meenusid ka mehe ema sõnad tagasi tegemise kohta ja et ühed naised kõik ja ükskõik kellele tagasi teha.

Seda, et olin aastaid väikeste lastega kodune ja jäinneid ka ilma toetuseta kasvatama pidaski mees karistuseks või tagasi tegemiseks, sets tema esimene naine ei istunud iial lastrega kodus,lapsed olid olnud kas vanaemade või sõbrannade hooleks ja naine ajanud omi asju ja käinud omi käike. Aga ta oli ka väga kena naine.

Mehe ema ja mehe arusaam oligi, et mees on see kes määrab ja otsustab jaannab peres korraldused. Näiteks: Kui mees ütles, et temal on vaja sexida siis ei tohtinud olla mingit vasturääkimist. Või kui mees läks kodust tööle siis tavatses ta alati öelda: ülesanded sulle.... Kuid see selleks.

Saan sellest mehest väga hästi aru, sest ta oli peres ainus laps ja tema vanemad olid kõrgetel kohtadel. Isa kolhoosi esimees ja ema külanõukogus sekretär.
Ka mees ise oli juhtival kohal. Kuid meie kodu polnud suurem asi, vana lagunev talumaja mis vajas remonti ja palju tööd ja aega. Mees ei saanud ka oma töökohtumisi ju meil pidada seetõttu ja tema töökoht, kontor asus 3 km eemal.

Kuna tööpäevad läksid pikaks ja asjaajamised toimusid sageli koos pearaamatupidajaga siis oli see väga loomulik neid sageli koos näha ka töövälisel ajal. Nii neist paar saigi.

See naine on mehest ca 10 aastat vanem ja meenutab oma olemuselt mehe enda ema, on selline käre ja kamandaja ja tõstab häält kui muidu ei saa.
Leiangi, et mees just sellist naist vajaski kes ta paika oskas panna. Ka mehe esimesed lapsed on tänaseks abielus ja ise lastevanemad. Poeg koguni kolmandas abielus. Ja isa korraldas neile kõik pulmapeod, aitas remontida tütre maja, ostis pojale Talinnas korteri. Lisaks leidis selleks ajaks ka mehe esimene naine endale uue mehe ja on nüüd seaduslikus abielus.

Mehe praegune naine oli lesk (tema abikaasa leidis peale nend omavahelist riidu nööri...) ta on ühe lapse üles kasvatanud on ka tänaseks mitmekordne vanaema.

Meie lapsed ei ole kordagiisa uues kodus olnud ega suhelnud ka isaga sellel ajal kui ta seal elab. Lihtsalt isal pole aega või onmuud tegemised.

Ja luurata ei ole vaja olnud. Varem elasime naaberkülades, 16a tagasi kolisinmina lastega sealt ära, sest nägin kui raske oli seal lastel elada.
Juhtivtöötajad ju sageli alluvate poolt kritiseitakse, aga kui seda mida isa teeb või ei tee tuldi ette heitma, rääkima ja hurjutam alastele kes sel ajal olid 11,10,9.7.3 aastased siis ei pidanud ma seda lastele parimaks. Sageli käis ka mees oma paha tuju meil välja elamas.

Tänapäeval on olemas Facebook mis sageli toob igasugus einfo ise koju kätte. Kuna meil on ühiseid sõpru siis aegajalt jah vilksatab seinal linke mehe tegemistest ja toimetustest. Ja no kui teles näidatakse siis ega see ka ei ole ju mingi luuramine kui juhtun saadet vaatama.

Tänaseks on ka minu lapsed täisealised ja alustavad oma elu.

just sellepärast mehed päevikut pidada ei tohigi, sest naised lihtsalt süüdimatul võtavad ja loevad, loomulikult ka tõlgendavad nii nagu neile meeldib.

Pole vahet kas mees või naine, inimene on uudishimulik ja topib ikka oma nina teise asjadess. Ilmselt oled ka sina oma nina valesse kohta toppinud. Tõlgendamise vastu aitab aga sõnaselge selgitus ja see peab olema aus. Igasugune kokutamine ja keerutamine selgituste andmisel kaasa ei aita.

igasugune selgitamine on antud teemas solvav, sest inimese päevik on on püha ja puutumatu, kellelgi pole õigust seda lugeda ja tagatipuks veel selgitusi nõuda. Ta ise peab vabandama ja segitama.

Solvav on ka see, kui selgub, et terve senine elu inimesega on osutunud farssiks. Siinkohal arvan ma seda, et suurem süü on päeviku omanikul. Päeviku lugeja süü on aga see, et ta seda uudishimust üldse lugema hakkas.
Kahpoolset süüd saab aga klaarida vaid selgitusi andes.
Selline ühepoolne sovumine päeviku omaniku poolt oleks väga lapsik ja näitaks solvuja süüd, mida ta solvumisega peita püüab.

ei saa selgitusi andes midagi klaarida. päevikus on kirjas inimese mõtted. oma mõtete üle ei pea kellelegi selgitusi andma. kui keegi on lugenud midagi nii isiklikku, siis ta on kaotanud ühtlasi igasuguse usalduse, siin ei ole enam mõtet midagi selgitada, see kõik on nagu nuga selga oma kallimalt. see tähendab ainult üht, seda inimest enam usaldada ei saa ja tuleb lahku minna. see ei oma tähtsust, mis seal päevikus kirjas oli.

See on ikka nii ühepoolne suhtumine sul, et luges päevikut ja selle surmapatu peale peab kohe lahku minema. Hea põhjus, see on nutikas valik. Kui inimene aga soovib lahku minna, siis ta teeb seda ilma sellise lolli põhjuseta.
Kuidas siis selle teise poole usaldusega on, kas siis päeviku pidaja on õige mees, et selliselt oma ja enda naise elu elas/juhtis? Ikka õige mees kohe :)
Sul, ehh oleks nagu endal taoline kogemus seljataga, et siin õigustusi otsid sellise elu elamisele.

selgituseks niipalju, et päeviku leidsin siis kui mees oli juba ammugi omad asjad sealt ära viinud ja elas selleks ajaks juba 5 aastat uues peres. Me ise aga olime kolimas ja pakkisime asju kokku ning koristasime.

ma ei teadnud ju et see on mehe päevik, lihtsalt enne vaatasin sisse, et otsustada mida edasi teha sellega.

ja ei läinud seda päevikut mehele järele viima eg apõletanud ka ära koos muu prahiga vaid jäi lihtsalt sinna majja seinakappi...

viimane rita seletus muidugi muudab asja.
to ehhile aga, jah, ma olen selle ise läbi elanud ja usalduse kaotus viis meid lahku, ei midagi muud.

Seega polnud sul, ehh, seda suhet juba ammu ilma vaja või oli teie elus niipalju teineteise petmist ja usaldamatust, et see sai viimaseks piisaks teie kooselule.
Lihtsalt päeviku lugemine, see pole nii suur patt, et vaid selle pärast lahku minna.

rita aga pole teinud midagi valesti, mees ise oli otsast lõpuni kahepalgne.

rita oli juba ammu mehest lahus.

aga päeviku lugemine on samasuur patt kui teise kirjade lugemine. ei ole võimalik jagada elu kellegagi, kes su järgi nuhib, võtab sult igasuguse privaatruumi. see on haiglane ja ahistav, selline kooselu on mõttetu enesepiinamine.

Seega on su kirjades/päevikus midagi sellist, mida sa varjasid oma naise eest, miks sa temaga ei jaganud siis seda kirjavahetust? Ilmselt elasid sa ise nn kaksikelu ja kui see nii oli, siis pole mõtet naist süüdistada surmapatus. Uudishimu pole surmapatt, eriti kui see uudishimu on tingitud asjaolude kokkusattumusest. Kui aga tegemist on pideva naise poolse nuhkimisega, siis on nuhitav ammu usalduse kaotanud nuhkija silmis, muidu ta ei nuhiks. Tegevus (põhjus) annab tulemuse (tagajärg). Lihtne, eks?

to to ehh, sa oled ise nuhkija ja otsid õigustust oma nuhkimisele.
kui päevik on kirjutatud ainult endale, siis nii ongi, need on kirjutaja mõtted, talle endale hiljem meenutamiseks.
see ei oma tähtsust mis on kirjutatud ja mis ajast.
ka see ei oma tähtsust kas nuhkija on naine või mees, nuhkija on eelkõige nuhk.
ühest lihtsast asjast võiks aru saada, igal inimesel on õigus privaatsusele!

Privaatsusega nõus, kuid kuidas sa siis vabandad välja seda nn kakiskelu? Mina võin ju sinu silmis nuhk olla, kuid see ei tee olematuks fakti, et selles teemas on kaks süüdi olevat osapoolt. Kus juures mees on suurem süüdlane.
Ilmselgelt läks su naine minema just sellepärast, et sa teda petsid ja varjasid oma kaksikelu.
Petmine ei tähenda üks üheselt sexi, see on laiem mõiste. Sulle siis teadmiseks, et ei sa ei hakkaks siin keerutama tolmu.

to to ehh, keegi ei vabanda siin välja kasikelu.
antud teemas ei saa meest rohkem süüdistada kui naist, sest meest pole keegi kuulanud, ta pole sõna saanud.
minu naine pole kuhugi minema läinud, mul pole naist olnudki, ma olen hetero.
sinu tõlgendused ja fantaasia räägib sinu eest.

Kui sa oled naine, siis lasi mees su juurest jalga,mis vahet sellel on. Igatahes toimib jällegi reegel, et parim kaitse on rünnak.
See on mulle au, et sa mind ründama hakkasid.
Peeglisse vaadates näed ikka vaid valelikku üksikut, kes elas kaksikeleu ja nüüd elab suures üksinduses (ilma kaasata) ja valab oma kibestust naistekas teiste peale välja.

to to ehh, sina ründad ja laimad enese õigustuseks, mina aga lahkasin probleemi. see on ikka nii, et kui argumente ei ole, siis hakkame laimama.

Sa ei ole kordagi vastanud, mis õigustab kaksikelu, mille avastab teine pool? Kas lahku minemise põhjuseks on sellisel juhul päeviku/kirjade lugemine või petmine?
Vasta palun ja konkreetselt, mitte ära aja privaatsuse juttu siinkohal.
Privaatsus ja kaskikelu on erinevad teemad.
Mina sind ründad küsimustega, sina mind isiklike solvangutega

ma ei leia, et siin oleks teema kasikelust. see pole kasikelu, kui kellegi on enne ühist elu mingi teine suhe olnud.

jutt käib siinkohal sinust, sest ise tõide näite oma elust :D:D:D

huvitav, huvitav, ka minul pole kunagi kaksikelu olnud, mul selline kogemus puudub.

kui see to to ehh on nüüd ehh, siis esitan küsimuse, miks sa oma kaaslasest lahku läksid?

Tsiteerin
ehh
13. juuli 2012, kl 08.15
to ehhile aga, jah, ma olen selle ise läbi elanud ja usalduse kaotus viis meid lahku, ei midagi muud.

just, nuhkimine viis meid lahku, haiglaslik nuhkimine. muud põhjust ei olnud.
nüüd olen ammu uuesti abielus ja seda probleemi uuel kaaslasel pole.