Aga mina mõtlen, et kust võtta sinu kirjeldusele vastav mees Eestist. Tõenäoliselt on meie naistel palju õppida, aga kui meie naised nii targaks saavad, et selliseid mehi valivad, siis meie elanike arv kukub paari aastaga, sest lapsi ei tule. Mingi hetk on aga üleval pidada suur hulk pensionäre. Mis on mu point? Puudub igasugune kindlus isegi ka rasestumisvastaseid vahendeid kasutades ja 10 aastat teatud mehega ja asjad lähevad ikka nihu. Isa olemasolu lapse arengus on oluline vaid juhul kui tegemist on hea isaga. Ja ma olen kindel, et mitte ükski üksikema ei hoiaks sellist isa eemal lapsest.
Aga see teema ju puhas fake, mingi provokaatori tehtud.


mõtleb Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ei kadesta küll üksikemasid - võib ju ennsat mille
> ga tahes lohutada ja petta, aga üksi, ilma armasta
> va kaaslaseta, on emotsionaalselt kurb. Ja öeldagu
> mis tahes, isata laps tunneb ennsat isaga koos el
> avate laste seltskonnas halvasti. Laps ei näita vä
> lja ka kõike emotsioone, mida tunneb.Seda enam, ku
> i kaaslastel juhtuvad olema lahedad papad, kes las
> tega tegelevad,koos reisivad ja maale vanaema juur
> de sõidavad.
> Üksikema võib muidugi kasvatada ül
> esse väga toreda inimese, aga kui õnnelik võiks ol
> la noor inimene, kui tal oleks ema kõrval ka isa.Ü
> ksi lastetud keskealised naised on jah ilmselt hea
> l materiaalsel järjel, et vallaslaps ülesse kasvat
> ada, aga 20sel on haridusteegi ilmselt lõpuni käim
> ata ja mis mat. kindlustatusest selles eas rääkida
> saab?
>
> Aga võibolla oli see noore naise ain
> uke võimalus kellegiga laps teha? Jõudu ja jaksu!

Mis me olime, umbes 16, kui jõime kolmekesi viina: kaks üksikema poega ja üks isa-ema perest. kui see kolmas rääkis, et isa on vahel päris karm, siis me laususime unistavalt, et sul on ikka väga vedanud.

eks me tahame alati seda, mis teisel- kuni saame. Alles siis saame teada, kas me ikka seda tahtsime või mitte.

aga meie lasteaias ei peeta enam isadepäeva, kurb minu jaoks. kui vanem laps käis lasteaias 6.a. tagasi - olid väga toredad isadepäevad, nüüd enam aga ei saagi pidada - kuna muidu võivad üksikemade lapsed ennast halvasti tunda.
Leian et see on ebaõiglane minu lapse suhtes.

Tehku siis eraldi lasteaiad vallaslastele. Olgu neil siis oma lasteaed ja kombed. Lastel ka kergem kui ei näe kuidas teiste lastega isad tegelevad, neile järgi tulevad. Ei teki asjatuid lisaküsimusi, miks teistel isa on aga mul mitte. Ja emmekesed saavad lastevanemate pidulikel üritustel kooris mehi kiruda.

Üksi üht last kasvatada oli ka minu unistus,kuid ei tulnud toime,pidin mehe võtma.
Ühte last kasvatada pole problee,kui vanaema olemas ja palk korralik.Kavalere ikka jagub,kui kena oled.
Mulle ütles üks mees ise ,et võtsid mehe majja,see tähendab ühe lapse juurde.
Palju neid asjalikke,koduhoidvaid,usaldusväärseid mehi ikka on?
See,kes siin isakaotusest räägib on meestega liig vähe kokku puutunud ja vahest ka lastetu.

Julge otsus, aga võid varsti taibata, et polegi nii kerge. Kuigi ma olen nõus, et kui lapse isa pole õige mees, siis oleks temast vaid tüli ja häda juures. Selles mõttes siis parem juba üksi kasvatada. Aga kui teie vahel on mingi muu kamm ja pigem mõttetust uhkusest ajasid mehe kõrvale, siis mõtle järele. Lapsele on isa vaja, ära vaata ainult oma egoga asja. Suru uhkus maha ja lase lapsel isaga normaalne suhe tekkida. Teievaheline kamm ei puutu lapsesse.

Üksikema on isekas, kui mõtleb ainult enda peale,
Iga laps soovib isa teada-tunda ja koos elada temaga,
Kui tegid lapse mehega nõu pidamata, oled veel suurem isekas ja egoistlik sünnitusmasin

>Kui isa on kaak,joodik ja avaldab lapsele halba mõju - ainult siis on üksi kasvatamine OK

Vaene lapsuke!

Kaagi ja joodikuga ei tasugi lapsi teha, küllap emagi siis vastav on. Julgust üksikemadus ei näita, rumalust vaid. Ei mõistnud lapsele isa valida eks siis minge lahku muidugi,äkki hakkad alimente saama ja leiad uue ja parema mehe. Otsima hakka kohe kui laps täitsa titt on, äkki uus mees harjub kiiremini. Latt lase madalamale kui ta sul enne oli, uhkust polnud nagunii olemas. Nii et elu läheb edasi, ära lapse sünnist ennast hirmutada lase. Kui vanavanemad olemas, saad ju tite neile jätta. Ja mõni mees võtab lapse heameelega endale ka. Pea püsti ja edasi!

ja targad jälle ei viitsi yldse lastega jännata.
Palju neid lapsi meil oleks ,kui köik valiks.
kahjuks on ainult 10 prossa meestest normaalsed.
Viimane postitaja on vist meie Evely,nii elukauge.
Kas siis peaks lastetuk jääma vä?
Kust see riik need kodanikud vötab siis,hiinast vöi?
Oled lihtsalt yks kibestunud yksik mutt,kes ei tea elust möhkug.Vaata elu laiema silmaringiga.Sul endal polnud isegi seda kaabakat vötta,kui lapsetegemise aeg oli.

Võib-olla küll, aga mis sest noorusest ja ilust kasu, kui arukest napib......

neid ullikesi veel leidub.kes sünnitavad,sest norm mehi otsi tikutulega taga.
Kahju ainult,et neile see koorem siin riigis nii raske on.

endale ja oma lastele on need ullikesed kes endale normaalset meest ei leia kuid ikkagi lapsi teevad. Kahju sellest, et siin riigis selliseid nii palju on ja et riik vastavaid sanksioone ei rakenda. Trahvid peale üksiküritajatele või lapsed käest ära!

Polegi ju norm, mehi eriti,poleks ka lapsi ilma nende ullikesteta.

Kes vabatahtlikult üksikemaks hakkab on peast soe. Kui isa jätab pere maha, siis on see alatu ja julm.

Noor naine, kes "juhuslikult" lohakusest ja kummi puudumisest rasedaks jääb on peast soe, alatu ja julm!
Valida oma lapsele vabatahtlikult üksikvanema saatus on kurb ja inetu, jäägu see ema südametunnistusele!
Raha puudumine sööb närvid, isa puudumine hinge!

Kas sina oledki see vana mõrd, kes mu mehe verinoorele sugulasele (18-a) tite tegi? Poisule ronis üks vana lehm voodisse ja siis teatas, et on rase. Äkki oledki sina, Eesti on ju väike...?!

Ise oled endale raske kohustuse võtnud.
Ja täiesti normaalne ju, et teised sind kritiseerivad. Kui üksikemadus normaalne nähtus oleks, siis elaksime ikka täiesti per..es maailmas.
Eks su lähedased siis peavad sind aitama-ja kahju küll, aga ilmselt läbi elu, kui sa just rikast vanaonu Ameerikas ei oma.
Vaevalt su lähedased sellise koorma üle käsi plaksutavad, kellel siis üleliigset raha on? Ja siis nad kritiseerivadki, arusaadav!Millega sina oma lähedasi rõõmustad ja tänad?

tubli oled kui hakkama saad.võiks tutvuda sinuga kui huvi on sul.minu msn on.nukitsamees29@hotmail.com

mis teema selle rahalise ylalpidamisega nyyd on_ et kui ma olen yksikvanem siis mu l2hedased peavad mind ylal pidama v6i abistama? Mina sain lapse 20selt- tuli ilma planeerimata ilmselgelt ning kui ta kord juba tuli, siis v6tsin vastutuse ja ilma ta ka syndis. Lapse isa ei saanud tema olemasolust kunagi teadagi (no ei tahtnud seda suurte unistustega meest enda kylge siduda lapse p2rast, sest tundes teda oleks ta tahtnud teha nagu on "6ige"). Minu perekond ei ole iial pidanud mind rahaliselt toetama, lapsel on alati olnud k6ik olemas (kohati tunduvalt rohkemgi kui kahe vanemaga lapsel). Samuti ei ole ma oma last pidevalt vanavanematele hoida j2tnud jne (kui vaja kuhugi minna , siis maksan lapsehoidjale ja korras). ja ei ole mul rikast vanaonu ameerikas- ise olen tøød teinud ja vaeva n2inud.
Yldiselt - ei ole see yksikemadus midagi nii jubedat ning need lapsed nii 6nnetukesed.

Lapsel tekib kooli minnes kysimusi isa kota,midagi peab ta ju teadma.
Mina olin ka yksikema ja tean ,kui tähtis on poistele isa olemasolu või puudumine.Minu pojad said kyll isaga suhelda,kunit a elas.

n6ustun, et lapsel on isa vaja, aga ma leian et yhel v6i teisel viisil on veel hullem lapse jaoks j22da ilma isast (kas siis l2bi lahutuse- olgem ausad paljud isad lahutavad ennast mitte ainult naisest vaid ka lastest v6i siis j22b see suhe selliseks tihti ema poolt tagant utsitatuks, v6i siis l2bi isa surma n2iteks) kui olla syndinud yksikemale ning seega olla harjunud juba synnist saati just sellise peremudeliga.

Muidugi võib üksikema tubli olla, aga ema+isa mudeli vastu ei saa.Ja kui ema teadlikult võtab lapselt isa, siis see on juba eos halb ema!Ärgu tehku siis halva mehega lapsi - nii lihtne see ongi.
Mõni noor ja rumal tibi teeb lapse selleks, et poissi endaga köita, mõni joodik-naine selleks, et lapsetoetust saada.Arunatukest võiks ju emalt eeldada !

Mina pooldan ema ja isaga peremudelit, see on kahtlemata lapsele kõige parem.

Üksikemaga pere on poolik - punnitagu ema kuidas tahes!

Olen samasugune, küll 9 aastat vanem. Ei ole nõus, et just 20 aastaselt on vaja juba paanitseda ja koheselt sünnitada. Isegi minul oli veel aega, kuid vaimselt olin valmis emaks saama juba mitmed aastad tagasi. Elasin oma armastusega 10 aastat, miski läks valesti ja me läksime lahku. Minu lapsesaamise soovidele ta ei reageerinud, väidetavalt tahtis ennast enne realiseerida. Tegelikke põhjusi oskavad aimata vist ainult mehed.
Kuna armastan teda siiamaani, siis püsisuhtest kellegi teisega ei ole huvitatud. Last aga ikkagi tahtsin.
Paari nädala pärast peaksin sünnitama, laps ei ole armastatu oma, ta ei ole kellegi oma peale minu enda.
Kasvasin ise isata, seega ei arva, et üksikvanema laps on õnnetum, pigem isegi vastupidi ja paljudest lastest õnnelikum, sest ei pea kannatama lastevanemate tülide pärast. Peresid, mis püsivad koos on väga vähe, vanemate lahkuminek on lapse jaoks palju suurem trauma, kui kasvada algusest peale vaid ühe vanemaga.
Võimalik, et üksikvanem ise on õnnetum, kuid mul on varsti elu suurim õnn kõrval ja usun, et kui ma ise tahan, siis leidub ikkagi mulle ka õige paariline, kes ka mu last armastama hakab.
Miski pole võimatu, kujundame oma elu ja õnne ise ja ma olen õnnelik!

ja veel kommentaariks autorile: minu suhtlusringkond vaid toetab mind ja neil ei tule pähegi küsida, kes või kus on lapseisa. Neile tundub väga loomulik, et võisin selle eluseikluse üksinda ette võtta ja lapse kasvatamisega saan hästi hakkama.

Sulle seiklus, sündivale lapsele tragöödia. Aga polegi midagi imestada. Jätkad oma väljakujunenud peremudelit kui ise üksiklaps olid siis nii kipubki minema et ei oska oma lapsele paremat tahta. Kujundad oma lapsele samasuguse väärastunud peremudeli ja nõiaring jätkub.

Kes sind selle eest kritiseerib? :O Mina olen 28 ja saan ka üksikemaks. Lapse isa ütles et ei ole valmis ja ei taha. Mina otsustasin, et saan ka üksi hakkama ja minu sõbrad ja tuttavad on mulle kõik toeks ja väga rõõmsad minu otsuse üle. Kui oma sõbrad kritiseerivad, siis pole nad küll õiged sõbrad. Pealegi, kui 20selt lapse saad, siis jõuad hiljem küll ja veel oma elu elada. Kui last vahel vähegi kuskile hoida saad jätta, et ka endale mõni laupäev vaba aega saada, siis pole ju hullu midagi :)

minu ema klammerdus minusse, seega piiras mind ja oli ka armukade. tegelikult olin väga kade teistele lastele, kellel oli isa - tundsin nii puudust isast.
Oma lastele sellist saatust ei taha, et laps ei tea kes on ta isa ja ei tunnegi teda - nagu minul oli

Njah, muidugi ei taha ja oleks tore kui oleks isa. Aga mis sa teed, kui isad ei taha isad olla. Ega endale vuntse ette ei kleebi ju?

Mõistlik oleks ikka mehega koos plaane pidada ja arutasa, millal laps teha.kui suvalisega voodisse karata ja lapsimteha, siis jääd muidugi lõpuks üksi. Ei anna garantiid ka 5aastane kooselu, aga tark naine tunneb ära ja saadab sitapea mehe kukele!

Laps peaks jääma isale. Naine maksku alimente ja kannatagu täituri poolse terrori all. Mees näitab iga kuu näpuga, et saatema, ei suuda isegi ulapeale tehtud lapsele elatist maksta.

Selline seadusemuudatus distiplineeriks meest olema korralik, sest riskiks olla üksikisa. Naine teaks, et peab hakkama elatisraha maksma ja võib sattuda täituri lõugade vahele. Mõlemad pingutaks palju enam, et pere jääks kokku.

Naised, millal jõuab teie aru altpoolt kahe kõrva vahele, et iga mees, kes teiega tahab magada, ei hakka iialgi teie lapsele maskma, kui teie ise rasestute . Hoidke ennast rohkem, soovimatud lapsed on õnnetud lapsed, kes vaid emale sünnivad. perekond planeeritakse ja see pole üheöö töö, selleks, et naine ja mees koos peret looksid selleks läheb aega, kuid-aastaid. See, et ajate taga teisse eostanud jorssi, sooviga temalt raha pumbata on nõme. Nõme ja veelkord nõme.