No loogiliselt mõeldes on asjad nii, et poisil on ka olemas vanemad, kes peaksid hakkama osalema, mis kergendaks koormat. Teiseks on olemas esialgu ka lapsele toetused. Kolmandaks on õhtukool olemas kuhu lapsed saavad edasi jääda ja õppimise asjadega edasi tegeleda. Mõne aasta möödudes pärast koole saavad nad tööd vaadata ja kui aus olla, siis õhtuka ja kaugõppe kõrvalt saab ka natuke tööd teha.
Teine variant oleks see, et nad on mõlemad koolid pooleli jätnud, vanemad neid ei toeta, saadavad laia ilma, lapsed on moraalse ja rahalise toetuseta. Nad ei saa töötades korralikku elamist lubada, sest pole sellise haridusega suurt palka. Samas nad mäletaks elu aeg, kuidas nende toredad vanemad nad enda elust niimoodi välja viskasid.
Emad-isad PEAVAD toetama kuni laps jõuab täiskasvanuikka, isegi siis kui nad saavad lapse!
See et peres on veel lapsi, teeb asja otseloomulikult raskemaks, aga elu on näidanud, et kui korralikult läbi mõelda, on asjadele alati parem lahendus. Mängus on vaid su enda tahe, kas sa ikka piisavalt tahad aidata!!!
Kui sa piisavalt tahaks enda last aidata tema olukorras, siis võimaluse sa ka leiaks.