Ja mida see õrn naine peab siis tundma, kui sulle peab lihtsalt jalgu hargitama. Aga siis saadki paraja endale, siis pärast ära vingu jälle, millised need naised on. Sellised tublisid naisi ei olegi väärt, kes ka sinu lastest hooliks nagu omadest.

to "Oi mees"
aga mida sa arvasid mehi või muid inimesti otsivat?
Need, kellel pole kellelgi käest kinni hoida, otsivad käehoidjat. Kellel pole voodisoojendajat, otsib just seda ning kui leiab hoopis käehoidja, on pettunud. Ja vastupidi.
Asi pole üldse tubliduses, hoopis rahuldamata soovides ja ootustes-lootustes.
... Mõnes mõttes on sul jah õigus, eks igaüks otsib ja saab omale "paraja". Ja see ongi õige.
Oled nõus?

Sellega olen muidugi nõus, Sul on vägagi õigus. Aga miks siis nii paljud naised ja mehed vinguvad vastassoo suhtes ning üldistavad, missugused teised on. Seda tehakse päris palju. Kui tema on oma soovis kindel, et ta just seda tahab, siis ei ole mul midagi ütelda. Lihtsalt võiski minu reaktsiooni põhjus see olla, et mehed vinguvad, et häid naisi ei ole, aga ei suuda aru saada, et vingugu vähem, siis saavad, mida tahavad. Seega jah, las tema saab seda, mida küsib, aga kui naisesse ära armub ja naine enamat ei taha, siis ma siiralt loodan, et ta ei muutu selliseks, et hakkab seejärel naisi halvustama. Muud midagi.

Tähendab oled siis vist sama inimene, seega tema käib Sinu kohta. :)

Sa, 'oi mees' lähed mingitesse teooriatesse. Elu on siiski praktika.
Mis sa selle 'sama inimese' all silmas pidasid? Teema algatajat we? :) Lohutan sind - ei ole teema algataja :) Võid uhkust tunda - Dilfe Naistekas on enam kui üks üksikisa oma nägu nüüdseks näidanud.
Minu suhtumine naissoosse On jah tarbijalik, aga ma olen nõus seda maha laitma vaid juhul, kui suudad mulle tõestada, et naised meestesse mitte mingil juhul niimoodi ei suhtu. :)))

Ei, samastasin Sind sellega, kes kirjutas, et naist voodirõõmudeks soovib.
Kindlasti paljud naised suhtuvad nii meestesse, aga paljud ka mitte. Teooria omaette. Et praktikas vist keeruline tõestada, kui oled oma soove siin juba avaldanud. Aga näed, tegelikult ikkagi tahaksid naist armastada ja oled valmis oma arvamust muutma. Seega teooria tõestatud, lihtsalt suhtud eelarvamusega kõikidesse naistesse, et need on ühesugused, tundmata huvi naise tegelike vajaduste kohta. Ehk siis saad seda, mida küsid, ehk siis saadki naisi, kes suhtuvad tarbijalikult pinnapealselt. Tead, mina ei suhtu nii meestesse.

Tead, voodirõõmud on asja lahutamatu osa. Ei saa siin üle ega ümbert.
Pärast võib ka käest kinni olla, aga enne peab pinged maha maandama.
Armastust? ... pole kindel, et ma seda enam tahan. Milleks?

Ma polegi väitnud, et see asja juurde ei kuulu, et kus sa seda välja loed. Polegi minu probleem, kuidas teised elavad. LIHTSALT!!!...siis ma siiralt loodan, et ta ei muutu selliseks, et hakkab seejärel naisi halvustama. Muud midagi. Jätke siis, tibud, meelde, et sellised mehed ei ole meeldivad. Aga noh, igale oma. :)

Seleta nüüd korra tibudele ja mulle ka üle, millised mehed ei ole meeldivad? ei saand sottigi aru.

Naisi halvustavad mehed, kes ise oma valede valikute/soovide tagajärjel on omale valinud valesid naisi ning siis halvustavad kogu naissugu, et need tahavad mehi ainult tarbimiseks. Millest sa aru ei saa?
Kui ilmselgelt mees ei taha pelgalt käeshoidmist, siis iga naine ei taha pelgalt voodihoidmist. Mina ei tulnud õpetama, kuidas sa elama peaksid, vaid ütlema, et ära armudes ei tasu siis KOGU naissugu süüdistada.

Mina küll ei tahaks olla mehele ainult piksevardaks, kus oma pingeid maandada, olgu selleks meheks üksikisa, poissmees, muidu tore mees...kes iganes... eriti veel, kui mees väidab, et pole armastusest mitte sentimeetritki huvitatud.

Armastus.. huvitav, kuidas seda ette mõelda saab. Kui on siis on, kui tuleb siis tuleb. Otsida või oodata seda on minu praeguste kogemuste põhjal mõttetu. Ei ütle, et see minu puhul võimatu oleks, aga tundub praegu väga ebatõenäoline. Vaadake ja kuulake ka neid üksikemasid siin, palju neist usuvad, et selline asi olemas on.

Kas ma armastuse "otsimisest" rääkisin. Ma rääkisingi sellest, et kui mehel armastus peale tuleb, kui tuleb siis tuleb ja ära armub, aga naine mitte, siis ei ole naine selles süüdi ja ei tasu teda halvustama hakata. Vahet pole, kaua ma kordan, aru ei saa nagunii! Edu sulle voodi leidmisel ja kõik.

Jah, hea näide sellest et kaks inimest rää(öö)givad mõlemad eesti keeles, teineteisest aru ei saa.
Pole halvustanud ühtegi naist sellepärast, et mina olen temasse ära armunud, tema minusse aga mitte. Usud või ei, aga nooruses läksid kõik tüdrukud, kellesse salaja armunud olin, teistele meestele mehele :)
Huvitav, millest sa välja lugesid, et ma (või ükskõik kes teine mees) halvustavalt on suhtunud naisesse, kellesse ta ise on ära armunud... igatahes imelik on selline käitumine.

No minu mees hakkas küll mind ja kogu naissugu süüdistama, kui mul tema vastu tunded kadusid, kuigi petmist ega ringiaelemist ei olnud. Lihtsalt tema suhtumises oli asi ning kuna mulle tarbimise pärast ei sobi, siis lahku mindigi. Ja see ei ole ilmselt esimene ja ainuke juhtum. Nagu näha süüdistasid isegi ju NB! NAISI, et nad meest ainult tarbimiseks tahavad. Sinu sõnad, loe ülevaltpoolt oma juttu. Tead, KÕIK ei taha ainult tarbimiseks meest! Kui ise tahad naist tarbimiseks ja nii naissoosse suhtud, siis saadki oma ellu AINULT selliseid naisi ja ükski teistsugune naine ei saagi sulle vastupidist tõestada. Ikka ei saa aru?

Ei saa jah :) olen selline loll mees :)
See, et ma naist voodirõõmudeks tahan, ei tähenda ju et ma teda ära kasutan. See on nagu "vastastikune ärakasutamine"
Aga vaielda sinuga ma enam ei viitsi, ausalt. Pole nagu mõtet, õnneks :)

Ei ole mõtet jah, naisel on täna kõiges õigus ja muidu ka. :)

Miks küll on tänapäeval enda kõrvale nii keeruline leida sobivat inimest? Lapsed pole ju takistuseks.

lapsed pole jah takistuseks, aga uus kaaslane peaks sobima ka olemasolevate lastega, mis aga tihtipeale ei lähe nii...

"kah üksikisa" Ei saa aru, miks peaks üks mees teisele toetavalt kirjutama, nagu "naised omavahel".
See siin nagu rohkem mingi halamine.
Loomulikult ütled/mõtled, mida teab ka üks 22a..aga jah minu arust, kui mehed lepivad sellega, et nende uuel kaasal on laps eelmisest kooelust, siis miks ei peaks see ka vastupidi nii olema. Aga paljudel juhtudel on lastel ema,kes ussitab vahel,et lapse ja uue naise läbisaamist ära rikkuda.

n22, kui sa arvad, et üksikisad on kullast kerade ja terasest närvidega, siis sa eksid. Igal inimesel on omad probleemid ja hädad ning selle teema algataja ei tulnud siia Dilfesse oma eluga kiitlema, vaid, niipalju, kui ma asjast aru saan, mingit toetust (või kaaslast) leidma. Las otsib, mina lihtsalt püüdsin teda selleks veidi julgustada.

kah üksikisa, ära üldista! mina näiteks olen veendunud, et üks väheseid tõelisi asju siin ilmas, mis midagi ka väärt, on armastus. loomulikult on see olemas. kiim? noh, see rohkem vaimse arengu ja iseloomu küsimus, kas selle all kannatada või mitte. on täiesti kontrollitav füsioloogiline nähtus muide ja mittemidagi sellist, mis inimese elu peaks dikteerima.

pean ütlema, et oma isiklikul mättal pidin sind lugedes parasjagu pettuma - mõtlesin nimelt, et ma ise peaks uuele suhtele mõeldes ehk just üksikisade poole vaatama, kuna lapsi juurde ei soovi ning peaks leiduma üksikisasid, kellele samuti omadest piisab, ning mis peamine, arvasin, et üksikvanemad saavad paljudes olulistes asjades paremini teineteisest aru, on teatav ühisosa juba olemas, kuid jah, ei osanud arvata, et kiim võib ka üksikisal endiselt olla esiplaanil ning arusaamine armastuse olemusest ikka sedavõrd lapsekingades. lapsed on ju ometigi parimad armastuse õpetajad meile;) kuid lapse käest kinni hoidmine on siiski midagi muud, kui hea vaimne klapp ja hingeline side võrdväärse partneriga - üks ei saa mingi valemiga asendada teist, vastasel korral sõltud ju emotsionaalselt oma lastest, ehk sätid oma hingelise poole neile koormaks, mitte ei paku omalt poolt kasvamist ja tuge. vanema hineline rikkus ja rahulolu on lapse arengus olulise tähtsusega ja mina tunnen pigem, et seda on üksi, ilma kaaslaseta teinekord raske saavutada. aga ma olen ka juba pisut üle 40, sa vist noorem inimene. igatahes kui leidub siin üksikisa, kes mu arvamust jagab ja huvi tunneb, võib jätta kontakti. vaatan siia mõnikord.

Jah, loomulikult, olen nõus.
Armastus on see, mis on väärt.
Täiesti. 100%.
Aga ... :) mina, isiklikult, ei peaks ka ühte kuud vastu naisega, kes ütleb "kiim" läheduse vajaduse kohta ja krimpsutab selle peale nina :)))
Igaühele oma.
Õnneks on nii, et mul on ilus, kena ja armas inimene, kellel nina sellise patuse asja peale krimpsu ei tõmbu ja kellega koos ma loodan vanaduse veeta, kui lapsed on üles kasvatatud.

Lugesin teemat ja peab ütlema, et kuulun ilmselt selle naiste "halvema" osa hulka, kes on mõelnud just nii nagu Kah üksikisa.

Armastus on ju tore, aga kui olen selles hiljuti kõvasti pettunud, siis ei kiirusta sellega. Uut meest, kellega igapäevaselt kodu mängida, ei taha. Ka laste poolt on selline palve (või oli see nõudmine?). Ilmselt kardavad nad, et ka mina võin minna. Ja seda tunnet ma neile ei taha. Me olemegi nüüd kolmekesi pere.

Aga lähedusest ja seksist tunnen puudust, sest see on minu elust juba kaua kadunud olnud. Isegi kui olen üksi olnud tegelikult alles väga vähe. Küllap need käehoidmised ja südamepuistamised tulevad ka kui selleks õige aeg on.

Krt,eelmise kommijaga täiesti sarnane ainult vahega et mina olen meessoost,Leiaks mõne naise kellega seda lähedust ja seksi jagada....Kooselu ei tahaks,vähemalt esialgu.

Äkki peaks siis plaani võtma?
Kui mitte kohe, siis kunagi. Suvi ju ees.

anna e-maili aadress

No pagan, miks ka mitte.

Ma arvan, et tegelikult on üksikisa 1000 korda rohkem väärt, kui niisugune luru, kes oma lapsed jätab ja naisele veel lisaks igal võimalikul ja võimatul moel käru keerab.
Ma tutvun hea meelega niisuguse inimesega, kel on vastutustunnet, võimet oma lapsi armastada ja neist hoolida. Niisuguse inimese süda pole piiratud mahuga ja ta on väärt, et ka teda armastataks, et temas hoolitaks.

Eelmisele.
Ärge endale looge mingit unelm-ettekujutust üksikisadest.
Mina olen täiesti tavaline mees, kes juhuste kokkulangemise tõttu kasvatab üksi oma kahte last.
Minu maailmavaadet, harjumusi ega iseloomu see asjaolu (üksikisa staatus) muutnud ei ole, lihtsalt on igapäevaselt juures mõned lisakohustused, mida üksi elades ei oleks.
Muude inimestega on sama seis, ma pakun.