Yksikema, kirjuta mulle...aitan järjele.

Tahaksin siia kirjutada väikse loo. Püüan lühidalt ja kokku võtvalt.
Mul on tuttav mees kel on lapsed tänaseks suure. Ta toetas enda lapsi kuidas oskaks ja maksis samuti mitte täie rauaga nagu nõutud. Ühel hetkel sai laste emal villand, kuna ta vajas juba ise rohkem raha. Pöördus kohtusse, siis kui lapsed olid teismelised. Sai oma elatise laste kasvatamiseks. Tänaseks puudub suhe laste ja isa vahel. Miks küsid. Just selle ema pärats, kes oma lastele paremat soovides, rikkus ära kõik isa ja laste vahelised suhted. Tal oli alati vaja targutada, et kuidas ja mis peab tegema. Tal oli maast madalast vaja öelda, et tema laste isa on kõige halvem mees maailmas jne. Nüüd see halb mees ei suhtle oma ühe lapsega üldse ja laps ka temaga mitte. Sellest ongi kõige rohkem kahju, et jätnud nad nii nagu olid. Oleks ehk lapsele ka isa jäänud, mis siis, et kõike kulusi mitte kattev. Vahest võib elus ka teisti. Ja mine sa tea, ehk oleks isa palju rohkem tulevikus teinud. Haiget saanuna, polegi meesest midagi tahta. Kui on väike palk ju siis on. Mõne töötu mehe elu pööratakse samuti pea peale, kunagi hiljem ta ei taha ei ühtegi naist ei last ega julgegi peret luua.

Ja kes takistas isal lapsega suhtlemast? No ei usu, et ema lapse luku taha pani.
Pigem ikka isa ise ei hoolinud lapsest - miks ta muidu suhted katkestas. Või vihastas selle peale, et elatis välja nõuti? Ei mõju lapsele ükski jutt sellest, et isa on halb, kui laps ise kogeb, et isa hoolib temast. Ju siis ikka ei hoolinud! Ei saa ometi oodata, et laps isaga ise ühenduse võtab - ikka täiskasvanu peab seda tegema.

pole see loru isa olemasolu nii tähtis siin elus üleüldse. Loru on loru, mis mehe mudelit ja ideaali ta ikka edasi anda suudaks?
see, et loru raha ei maksnud ja nüüd kõik exnaise kaela ajab, näitab ise mehe iseloomu.
kas lapsed olid luku taga? muu mula on tähtsusetu, TEGU oeb ja see isa ei teinud ju midagi, et isa olla.

Robinson Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Yksikema, kirjuta mulle...aitan järjele.
-----------------------------------------http://www.pulmadjapeod.ee/tiigrikutsu/

Tean üht ema, kes kasvatab üksi kahte last. Laste isa toetab laste kasvatamist majanduslikult ja osaleb ka laste elus üsna aktiivselt. Nii kui läheb aga kohustuste täitmiseks, nt kooliprobleemide lahendamiseks, kodusteks õppimiseks jms, siis laste isa need teemad ei huvita. Talle meeldib lastega ainult koos chillida, ema las tegeleb laste harimise, kasimise ja praktiliste asjadega, missest et ema ka täiskohaga tööl peab käima. Laste isa poolt on ka ema aadressil halvustavaid kommentaare ja etteheiteid tehtud, et küll ei meeldi üks või teine asi. Ja aeg-ajalt tehakse lastega "tööd", et emme on see paha, kelle pärast pere purunes (kuigi mehel tekkis armuke ja sõbranna sellepeale asjad pakkis). Laste isad võivad olla vahest hullemadki manipulaatorid kui naised.

Koolis peaks rohkem füsioloogiat ja majandust õpetatama. Siis lõppeks ära need tobedad teemad, et "lapse isa ei toeta, aga muidu on tore ja vastik ema nõuab raha".
Ehk saaksid inimesed aru, et inimorganism vajab IGA PÄEV süüa (väikelapsed vähem, teismelised rohkem), sooja (kehakatteid - väikelastele väiksemaid väiksema raha eest, teismelistele täiskasvanu mõõdus ja hindadega), elamispinda ja lisaks põhivajaduste rahuldamisele ka turvalisust (elus on teatud piirid, isa on tema jaoks alati olemas), kuuluvusetunnet, tunnustust ja eneseteostust.

Kui see "muidu tore isa" tegeleb aeg-ajalt pühapäevaisana ainult suurte sõnade tegemisega, siis enamus lapse vajadusi jääb rahuldamata.

Lapse vajadused seame me ju ette rinda aga kuidas sa saad vajadusi rahuldada, kui sul selleks piisavaid võimalusi pole. Kui sul on piidavad võimalused, siis peaks need kõik kulutama lastele. Saan ma nii aru, isegi see teie mõistes loru isa peaks minema ja tegema jne.
Seal jäi teil veidi arusaamatuks. Laste isa ja laps mõlemad ei suhtle enam, isa on niigi halb. Halval isal polegi eeskuju näidata.
Halb isa maksab ainult raha aga see on parem, kui ei räägi ega ole, äkki tahabki midagi rohkem teada ja kuhugile minna ja midagi teha. Mind alati ajab naerma see rahade küsimine mehe käest. Mingil hetkel on need mehed võimatud sead aga kui on vaja laste kasvatamiseks rahai siis ei saada nende sigadest meesteta ise põranda lappi puhtaks pesta. Olgee nüüd, miks te ei lase siis omi lapsi olla isageda ja isad maksavad ja teevad just nii vähe ja nii palju, kui neile sobib. Miks te mingeid reegleid nüuate ja kindlat rahasummat. Miks ei võiks mõni asi mehe enda ja ta lapse otsustada. Kui sina ema ütled,et midagi peab ja on vaja , kas ikka peab nii nagu sina ütled.

Üks põhjus, miks lapsi ei taheta nö jagada on see, et lapse kaudu tuleb teiselt poolelt jälle negatiivsust, etteheiteid. Suhe sai lõpetatud, aga mingi jama käib ikka edasi. Olen seda kõrvalt näinud - laps saadeti isaga aega veetma ja ühtlasi vaatama, et mida uut isa uue pere jaoks muretsenud on.
Mis otsustamisse puutub, siis lapse eest otsustavad mõlemad vanemad koos, kui on ühine hooldusõigus. Leian, et mul on õigus ja kohustus otsustada ja just nimelt öelda, mida ja kui palju vaja on.
Ausalt öeldes ei ole mul selle variandi vastu midagi - 100% hooldusõigus elatisrahast loobumise vastu.

Jah aga vanemlikke õigusi ei võeta niisama ära. Selleks on vaja tugevat põhjust. Naised saadavad samuti oma lapsi nende laste isa koju , vaatama kui palju isa on endale midagi juurde saanud. Naine võiks anda samuti rahu elamise juures. Miks seda kokkulepet siis ei saavutata. Milles probleem. Tavaliselt naised ei sõlmi kokkuleppeid ei elatisraha loobumise kohta. Laste isale kasvatamise jaoks samuti. Nad lihtsalt ei anna enda last ära ja ei loobu ka rahast. Väga selge. Seni kuni isa maksab, seni ei ole emal mingit üksi otsustamise õigust. Need on loolid mehed kes maksavad ja oma õigusi ei kasuta lapse kasvatamise juures.

meid kasvatas ema üksinda, isal oli oma elu, uus ja parem, huvitavam
elatist isa ise ei maksnud, ega käinud meid ka vaatamas, ei kirjutanud, ei saatnud kaarti, ühesõnaga ei suhelnud
ema oli väga harva kodus, kuna töötas mitme koha peal
siis soovitas sots töötaja emal elatist nõuda millele isa algul isegi ei vastanud. ja elatis määrati ära. ema oli tagasihoidlik ja küsis tol ajal kroonides 200 krooni alla miinimumsumma.
Isa muidugi ei maksnud.
Mõned aastad tagasi kui olime täiselised, hakkas isa suhtlema. Rääkis kuidas tema ikka tahtnud suhelda ja tegeleda meiega ja ema ei lasknud ja ainult nõudis raha. Ja et ema rikkus meie suhted.
Isa rääkis veel, et ta läks kodust ära seepärast, et kodu olnud must ja räpane ja ema lohakas ja hoolimatu ja ei pesnud pesu ega teinud süüa..
Vot siis. Näljas me ei olnud, riided olid ka seljas puhtad. Meil pliit ei tõmmanud, elektripliita polnud ja ema tegi toitu õues kivide vahel või ahjus. Hommikul ja õhtul keetis spiraaliga vett ja tegi teed kohvi.

eks rongaisad aktiveeruvad ikka siis kui laps on teise vanema poolt üles kasvatatud ja siis 15-20 aastat hiljem hakkavad soppa loopima inimese pihta, kes andis kõik ja enamgi veel, et laps üles kasvatatud saaks. veel raskem on siis kui üksikvanem on rahaliselt piiratud võimalustega ja siis tuleb hea ja rikas issi, kes paari kulinaga lapse tähelepanu võidab ja lapse ajusid puuderdama hakkab kui paha on ema ja kui hea on tema.

Kahjuks on tõesti nii, et mõni isa kasutab osavalt manipuleerides lapse naiivsust ja ostab lapse asjadega lihtsalt ära. Jube on see, et siis tehakse päevast-päeva rügavat ema veel maha nii isa kui koju naasva lapse poolt - laps õpetatakse oma ema mõnitama. Ja lapsele ei tee seda kuidagi selgeks, et nii need asjad ei käi. Isa ostab jalgratta, arvuti, telefoni ja on tehtud mees, ema täiesti mõttetu tegelane. Ainus lootus on see, et ehk laps suureks kasvades mõistab, mis siin elus on õige ja mis vale.

OOt, oot.
Mina olen jälle vastupidist kuulnud. Olen kuulnud, et mõtetu mees, näe isegi jalgratast ei osta ühele, siis peab ju ka teisele ostma. Siis kui ostis paremad riided ja telefonid, siis ema käis ja vingus, et isa püüab lapsi temalt üle lüüa.
Voh ma kohe ei salli seda juttu. Siis oleks võinud vait ja õnnelik olla, et lapsed said asjad, riided, mobiilid. Üks kõik mida sa seal tehti või tegemata jäeti oligi isa süüdi. Küsis midagi...siis tuli,et uurib tahab tead....kui ei küsinud....siis et ei huvitu....kui ostis ...siis miks ta ostab...kui ei ostnud ....siis oli siga ..näei teile ei osta....kui võttis enda juurde ...siis, et selle jaoks , et raha ei pea maksma....kui ei võtnud enda juurde...siis, et pole aega ja ei hooli.
Just täpselt nii käibki...ja sel mehel ongi õigus...pole vaja mingit suhet , sest see ei viigi kuhugile...lapsed võivad suureks kasvada aga koguaeg on neil ka kõrvus ema ving iga asja peale...kas tõesti arvate, et isa jääb heaks...mitte iial ja mitte iial ka siis, kui emal endal uus elu puudub ja teda ei pea keegi üleval...loomulikult tal käib kõik närvidele...alates enda tööl käimisest, lastele söögi tegemisest ja kõigest sellest, millega ta peab toime tulema... ma ei viitis enam...mulle jääb see arvamus, kuidas ma olen näinud teist naits pöödmas maha teha üht toredat meest...ajaga ja aastatega ogi asi jüudnud sinnani, et mehel polegi tahte enda lapsi aidata, nendega kohtuda ja rääkimata nendega aja viitmisest...ehk lastel on sama probleem...siis ei pea end üksi süüdi tundma..

Asi pole süüdlaste otsimises, vaid selles et inimesed on nii küünilised, egoistlikud ja trotsi täis. Nagu muud teha pole kui tüli norida ja jageleda. Eelkõige tuleb lapsele mõelda, et temast vaatamata lahkuminekule normaalne inimene kasvaks. Minu mõte pole vingumises, et küll need mehed ikka sead on, vaid minu küsimus oli, et kas lapse isalt on patt lapsele raha küsida või olen ma liiga tagasihoidlik, aga mõne meelest vbl küüned enda poole. Tegelikult on mul ju oma seisukoht olemas, aga alati on hea ka teiste arvamusi kuulata...

Patt ei ole küsida. Mina oleksin võinud ka oma laste isalt küsida. Küsisin ka kunagi aga sõdima ei läinud ja rohkem pole ma kulutanud ei kohtumaja uksi ei ole olemas ka kohtutäiturit jne. Ma ei tea aga täna seljataha vaadates , tegin õige otsuses. Jah ma käisin tööl palju ja algul käisin ka kahe kohaga . Ma sain hakkama. Tänaseks olen vanaema , neil endil pered ja meie elus on kõik väga hästi. Keegi pole kordagi kunagi meenutanud, et isa on ka olemas kuskil. Kui isa helistab ja räägib siis räägivad mu lapsed temaga. Ma pole eal midagi sellist teinud, et nad suhtuksid kes teab kuidas oma isasse. Neile kujunes see aastatega, arvamus enda isast. Seepäarast ma ütlengi. Las ostab kui tahab, käib kokku saamas. Ärgu maksku , kui ei taha. Igal asjal on rahulikult lähenedes mitu head külge. Minu jutt on ainult nägemus sellest, kuidas raha rikub suhteid, eriti nõutud raha. Ja kui mees ei taha siis ei tule ju nagunii midagi välja. Jutt käis mehest, kellele olid omad lapsed siiski kallid aga aastate pikkuse naise vimmaga, lihtsalt ta loobus. Ta polnud ka uigi tugev isiksus, rohkem selline hea südamega aga kõike asju ei suutnud temagi. Ja polnud ka mõtet.

k Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Patt ei ole küsida. Mina oleksin võinud ka oma las
> te isalt küsida. Küsisin ka kunagi aga sõdima ei l
> äinud ja rohkem pole ma kulutanud ei kohtumaja uks
> i ei ole olemas ka kohtutäiturit jne. Ma ei tea ag
> a täna seljataha vaadates , tegin õige otsuses. Ja
> h ma käisin tööl palju ja algul käisin ka kahe koh
> aga . Ma sain hakkama. Tänaseks olen vanaema , nei
> l endil pered ja meie elus on kõik väga hästi. Kee
> gi pole kordagi kunagi meenutanud, et isa on ka ol
> emas kuskil. Kui isa helistab ja räägib siis räägi
> vad mu lapsed temaga. Ma pole eal midagi sellist t
> einud, et nad suhtuksid kes teab kuidas oma isasse
> . Neile kujunes see aastatega, arvamus enda isast.
> Seepäarast ma ütlengi. Las ostab kui tahab, käib
> kokku saamas. Ärgu maksku , kui ei taha. Igal asja
> l on rahulikult lähenedes mitu head külge. Minu ju
> tt on ainult nägemus sellest, kuidas raha rikub su
> hteid, eriti nõutud raha. Ja kui mees ei taha siis
> ei tule ju nagunii midagi välja. Jutt käis mehest
> , kellele olid omad lapsed siiski kallid aga aasta
> te pikkuse naise vimmaga, lihtsalt ta loobus. Ta p
> olnud ka uigi tugev isiksus, rohkem selline hea sü
> damega aga kõike asju ei suutnud temagi. Ja polnud
> ka mõtet.
-----------------------------------------------------

no see on erand
tavaliselt kui ei maksa algul ise, ei osta asju, ei helista, ei kohtu siis hiljem hakkab ise oma õigusi taga ajama.

Läksime ka lahku ja kui vahetasime elukohta siis juhtumisi mehe uue naise sõbranna elas sama slinnas, paar tänavat vahet. See sõbranna isegi ei teadnud milline suhe on minu lastel tema sõbrannaga. Sageli käis mees koos naisega tema sõbranna perel külas. Juhtumisi tundsin juhtusin ka mina selle sõbrannaga mõnedel koosviibimistel kokku ja kuulsin imelugusid kuidas siis see tema sõbranna oma mehega mehe eksi ja lapsi aitavad..
Mees laste jaoks aega ei leidnud, ma pidasin piisavaks, kui ta oleks kasvõi kuus korragi lastele kommirahaks 5 krooni andnud (1998a)

Kui lahus elatud ja ise hakkama saadud 5 aastat siis küsisin lastele ekskursiooniraha, tal ei olnud.
Aitas linna sots töötaja ja pistis ka paberi kätte, et kirjuta elatise nõue.
Kohtus vastas mees , et tema ise nii vaene ja haige ja kuna vanem laps 18a täis sai sis jätku keskkool pooleli ja mingu tööle, isa ka vajaks juba toetust...

Mitte patt ei ole elatisraha küsida, vaid õigus on küsida. Ja mehel on kohustus seda maksta. Küsi kirjaliku menetlusega miinimumelatis ja seda ei sea ükski kohus kahtluse alla. Kui mees hagi ei vaidlusta, siis ei pea isegi kohtusse minema, vaid elatis määratakse kirjalikult. Lisaks märgi ära, et elatise suurus vastavalt riiklikult kehtestatud määrale. Sellest aastast on see summa juba 215 eur lapse pealt. Meil üritas ka eks alguses rahadega üle lasta ja lapsi mitte toetada, aga pärast ametlikku otsust maksab väga korralikult ja lastega tegeleb ka regulaarselt.

Kindlasti peab küsima...kui hetkel on sinu olukord selline, et rahaliselt tuled ka üksi kenasti toime, siis iial ei tea, mis võib juhtuda. Pane see raha kogumiskontole...las kasvatab summat seal kasvõi ülikoolini.

Vaadake natukenegi enne lapse tegemist, kellega te lapse teete ja pole enam probleemi, kas raha küsida või mitte. Normaalne mees annab ju küsimata oma lapse jaoks raha. Aga milleks siis teha lapsi ebanormaalsetega? Kas tõesti normaalseid ei jätku?

Siin pole midagi mõeldagi. Kohe elatisnõudega kohtusse. Kui kohtuotsus olemas, siis hakkab võlaarvestus jooksma ja küll lõpuks see raha kätte ka saadakse. Lapsel siis vähemalt hea elu alustamise fond, isegi kui kohe raha saama ei hakka.

yksikema Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lapse isal on väike palk ja ta maksab ainult sümbo
> olsed 60 euri, mida on ilmselgelt vähe. Et mitte s
> uurt tüli üles kiskuda, siis pole asja kriitilisek
> s ajanud ja rohkem küsinud, kohtu poole ei ole sam
> uti pöördunud. Aga tean, et vabatahtlikult lapse i
> sa rohkem pole nõus maksma. Mul endal palk muidu e
> esti keskmine ja saan üldiselt hakkama. Inimlikult
> saan ju aru, et lapse isal pole elu "lilleline",
> kuid kas kõik peaks siis minu õlule jääma? Mingis
> mõttes tunnen ennast veidi naiivsena. Kõik emad nõ
> uavad oma lastele paremat elu - kas mina ei oska s
> iis oma lapse parema heaolu eest seista?
> Olen
> kommentaaride eest tänulik :)

Elatise miinimum on hetkel 195eur.
Kuniks leidub sinusuguseid samariitlasest sinisilmi, leidub ka ärakasutajaid.

No aga kui sinuga koos elav lapse isa saab väga vähe palka või on hoopis töötu või pikemalt haige, kas siis ka ütled, et miinimumäär on... jne.? Et võta raha, kust tahad, aga lapse jaoks pead andma mulle miinimummäära? Sest mina pean seisma lapse heaolu eest ja muu selline jama? Või tormad kohtusse kaebama? Huvitav, miks sellisel juhul aru saadakse, et isal raha lihtsalt hetkel ei ole nii palju, kui naine eeldab?

Nii lihtne see eluke ongi: kui lapse vanemad saavad väikest palka, siis elabki pere (sealjuures ka laps) kehvemini. See on nii koos elavate ja ka lahus elavate vanemate puhul.

mõistus ikka täiesti kadunud! Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No aga kui sinuga koos elav lapse isa saab väga vä
> he palka või on hoopis töötu või pikemalt haige, k
> as siis ka ütled, et miinimumäär on... jne.? Et võ
> ta raha, kust tahad, aga lapse jaoks pead andma mu
> lle miinimummäära? Sest mina pean seisma lapse hea
> olu eest ja muu selline jama? Või tormad kohtusse
> kaebama? Huvitav, miks sellisel juhul aru saadakse
> , et isal raha lihtsalt hetkel ei ole nii palju, k
> ui naine eeldab?
>
> Nii lihtne see eluke ongi:
> kui lapse vanemad saavad väikest palka, siis elab
> ki pere (sealjuures ka laps) kehvemini. See on nii
> koos elavate ja ka lahus elavate vanemate puhul.
-----------------------------------------------------

ma lasin laste isal lastele ise öelda, et tal raha pole ja mingit ekskursiooniraha ega uute asjade raha ei saa... ütleski, aga lisas ka juurde, et küsigu ema käest, et mis ema laristab muidu

Nii ongi - kui raha ei ole, siis ei olegi! Ju siis ekskursioonile ei minda ja pidevalt uusi asju ei osteta!

kui pole, siis pole! Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Nii ongi - kui raha ei ole, siis ei olegi! Ju siis
> ekskursioonile ei minda ja pidevalt uusi asju ei
> osteta!
--------------------------
ekskursiooniraha 10 - 20 krooni pani klassijuhataja oma taskust ja väikeseks jäänud dressidele, teksadele pusadele sai õmmeldud säärtesse, varukatseese ja keha osadesse siile vahele
lapsed käisid ka salaja pudeleid korjamas ja said nii taskuraha.

Kui päris uute asjade ostmisest rääkida siis jah uusi asju ostsime küll aga need olid toiduained, nagu näiteks leib ja tangained...

anna laps riigile kasvatada, s.t tead küll, mida ja olete mõlemad kohustustest priid.

Kui klassijuhataja peab maksma lapse eest ekskursiooniraha, siis ei saa tõepoolest selline ema oma lapse kasvatamisega hakkama. Ja tuleks otsida lapsele teine paik, kus üles kasvada.

ekskursiooniraha tasumine lapse eest oli klassijuhataja enda vaba valik ja soov, õpetajale sai öeldud, et laps ei sõida ekskursioonile, aga õpetaja oma algatuslikult lisas lapse nimekirja ja tasus raha, mille pärast tagasi muidugi küsis.

Ega neid paremaid paikasid ei ole ka kusagilt võtta ja mingit rikast meest ka ei hakka maja laskma selleks et lastele paremat elu võimaldada.
Lastel ju oma isa, kelle igasugused load ja muud soodustused saavad nüüd blokeeritud ja kui ei saa enam soojal maal puhkamas käia ehk siis saab ka lapsele mõned eurod saata

No kui see "lastega üksi" on tõepoolest üksikema, siis ma ei imesta, et üksikemade üle irvitatakse ja neid halvustatakse. Nii tobedat kirjutist ei ole ammu lugenud. Kui need üksikemad sellised ongi, siis.......