kus see nii oli? Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mis sa eelmine valetad. lastesõimed olid sel ajal
> populaarsed, kuhu tõesti sai mõnekuuse hädapärast
> viia. Kodus sai olla ju aasta lapsega.


laps oli sündinud 1961a ja teine laps 1963a, nende ajal oli veel nii ja elasime ni väikeses alevis, et meil ei olnud seal isegi mitte lasteaeda.
Kolmas laps sündis 1971 siis jah sel ajal sai juba jah ilma rahata aasta lapsega kodus olla ja lasteaeda ikka veel ei olnud

Jah, lasteaedadega oli nõuka-ajal tõesti kitsas. Aga eks siis võeti lapsehoidja. Kui vanemad teenisid, siis jaksasid ka lapsehoidjale maksta.
Võrdluseks veel: nõuka-ajal oli lapsel ikka reeglina kaks omavahel abielus olevat vanemat, vallaslapse sünnitamine oli häbiasi. Seega ei kerkinudki üles probleemi, et isa ei maksa. Mitte ükski vallasema ei julgenud kaevelda selle üle, kohe oleks talle öeldud, et oleks pidanud enne lapse saamist mõtlema, et abielus ei olda.

kui juba võrrelda Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jah, lasteaedadega oli nõuka-ajal tõesti kitsas. A
> ga eks siis võeti lapsehoidja. Kui vanemad teenisi
> d, siis jaksasid ka lapsehoidjale maksta.
> Võrdl
> useks veel: nõuka-ajal oli lapsel ikka reeglina ka
> ks omavahel abielus olevat vanemat, vallaslapse sü
> nnitamine oli häbiasi. Seega ei kerkinudki üles pr
> obleemi, et isa ei maksa. Mitte ükski vallasema ei
> julgenud kaevelda selle üle, kohe oleks talle öel
> dud, et oleks pidanud enne lapse saamist mõtlema,
> et abielus ei olda.

Nõuka ajal sai vallasema päris suurt toetust riigilt ja lisaks igasugused eelised ja soodustused olid ka


aga nõuka ajal pidi ka maahaiglas töötav meditsiiniõde oma 52 rublase palgaga joodikust mehe ja 7 last saama toidetud - nii öeldi.

antud juhul siis jah käisid lapsevanemad vahetustega tööl, niiet kordamööda olid lapse juures ja ema sai käia iga 2 tunni järel kodus last toitmas/ vaatamas. vahepeal oligi laps üksinda ja hela juhul vaatas kas naabrimemm või keegi tuttav vahetevahel üle ukse

mis töökohas niimoodi peeti, et iga 2 tunni tagant koju sa joosta?
ei usu eriti, või oli töökoht tehtud tutvuse poolest.

Nõuka ajal ei olnud vallasema raha suur. Mis juttu sa ajad. Teiseks sa ei saanud last viia lasteaeda ennem kella 7 hommikul. Keegi ei käinud vahetustega ja ei käidud ka last kodus söötmas. Vähemalt mina ei saanud tööle, kui vahetus algas kell 6 hommikul. Last just nimelt polnud kuhugile jätta. Paljud lastesõime ja aia kohad olid seotud töökohtadega. Kui tööötasdi teatud asutuses siis said ka koha sõime jne. Kui ei tea pole mõtet jama kirjutada. Ise üks neist kelle laps laks aastasena sõime, kuna meil polnud võimalik kolme aastat lapsega kodus olla. Alimentidest tol ajal no jah. See selleks. Elu oli teine ja summad teised. Nüüd on elu nii hulluks aetud, et vahest tundub, et ilma lehtede, tv , riigi sekkumiseta elada ei osatagi enam.

k Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Nõuka ajal ei olnud vallasema raha suur. Mis juttu
> sa ajad. Teiseks sa ei saanud last viia lasteaeda
> ennem kella 7 hommikul. Keegi ei käinud vahetuste
> ga ja ei käidud ka last kodus söötmas. Vähemalt mi
> na ei saanud tööle, kui vahetus algas kell 6 hommi
> kul. Last just nimelt polnud kuhugile jätta. Palju
> d lastesõime ja aia kohad olid seotud töökohtadega
> . Kui tööötasdi teatud asutuses siis said ka koha
> sõime jne. Kui ei tea pole mõtet jama kirjutada. I
> se üks neist kelle laps laks aastasena sõime, kuna
> meil polnud võimalik kolme aastat lapsega kodus o
> lla. Alimentidest tol ajal no jah. See selleks. El
> u oli teine ja summad teised. Nüüd on elu nii hull
> uks aetud, et vahest tundub, et ilma lehtede, tv ,
> riigi sekkumiseta elada ei osatagi enam.

Me räägime siin paljuvarasemast ajast. sel ajal ei olnud lasteaedu ja sõimesid igal pool. siis olid selised vaheajad, et sai last sööta minutit ja neid kordi oli tetaud arv kordi päevas ja need võis ka kokku liita ja siis sai töölt varem koju 2 tundi. ( Sel ajal lõunat ja kohvipause ei peetud. Selised töökohad olid maal, kolhoosides ja sageli tõi keegi lapsekese töö juurde ja siis sai lapsel kõht täis söödetud ja edasi töötatud.

kusagil 1976 aasta paiku oli juba võimalik lasteaeda last panna ja olid ööpäevased lasteaiad, et emad saaks tööd teha ega oleks väsinud. sinna lasteaeda/ sõime võeti lapsi alates 4 kuu vanusest

Jah võib olla . Nii varajast aega ma tõesti ei tea. Talongidega aga olen pidanud jahmerdama ja lasteaia koha pärast ka mingites haigetes kohtades töötama. Ja nüüd räägiks valiku vabadusest ja kuidas hakkama saada.

k Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jah võib olla . Nii varajast aega ma tõesti ei tea
> . Talongidega aga olen pidanud jahmerdama ja laste
> aia koha pärast ka mingites haigetes kohtades tööt
> ama. Ja nüüd räägiks valiku vabadusest ja kuidas h
> akkama saada.

Viimane talongide aeg oli jah palju hiljem.

Jube huvitav arutelu.

Esiteks - jube piinlik on lugeda sõna second hand mees. Kes teist daamidest on see ideaalne ja eksimatu hing, kes ütleb lastega mehe kohta niimoodi?
Seda enam, et variant, kus naine kellegi uue vastu välja vahetatakse, ei ole ju ainuke lahkumineku variant.
Usun, et kõikide tutvusringkonnas on paare, kes on lahutanud ka naise algatusel

Minu mees on samamoodi nn ''uuel ringil''

Tulles teie tulise teema ''alimentide'' juurde, siis ka see on väga suur vaidluse koht.

Mina leian, et mees tõesti peaks igal juhul oma lapsele rahalist toetust maksma. Olenevalt siis olukorrast ja muidugi ka võimalustest.

Minu mees peab maksma igakuiselt 250 eurot ja lisaks ostma lapsele riideid, koolitarbeid ja muud vajalikku. Seega toetus on kindlasti üle 300 euro kuus, mis pole ju väike summa.

Summad on kindlasti perede lõikes erinevad, aga palun, mind huvitab, mida täpselt teevad need emad selle rahaga, mis isadelt välja nõutud on?
Ma saan aru, et kui laps on ikkagi lõviosa kuust emaga, siis toidu peale kulub rohkem raha emal ja samuti vee- ja muud kommunaalteenused..
Aga, kui isa peab panustama näiteks 200 euroga, siis minu arust peab ka ema olema suuteline sama palju lapsele kulutama.
Ja 400 ühe inimese peale on juba tegelikult ikka väga korralik raha.
Isegi kui isa annaks 150 eurot, ka siis on kahe vanema panused kokku 300 eurot, mille eest peab laps kindlasti saama söönuks ja on võimalik lubada kinos käiku või uusi riideid/asju

Fakt on see, et emad jätavad tihti enda osa arvestamata ja siis kiunuvad, et mehed ei maksa piisavalt.

lisaks söögile on lapsel riideded, suve- atlve, spordi, pidulikud, argused, jne koos jalatsitega, pole see mitte väike summa. Teatavasti laps kasvab st jalanõusid peab vahetama 2 korda aastas: pidulikud, spordi, saapd, kingad, sandaalid jne)
lisaks laps elab ka kuskil st osa lapse ema korteri üürist ( st kui kaheksi lapsega jagavad korterit, siis pool sellest) või laenuarvelt üür, saab lapsele arvestada, arvestades vabal turul olevaid sama pirkonna hindu, lisaks intrenet, telefon , trennid jne.
järsku prouake, see teise ringi oma, paneks enda arusaamad numbriliselt kirja, kas ja kuidas on siis odavam last pidada?

Te olete ikka suisa rõvedad.
Omaenese lapse kasvatamisse suhtute nagu palgatöösse. Tööandjaks on teie enda isiklikult välja valitud lapse isa.
Vot see on juba kõrgtasemel prostitutsioon.

Sulle, lapse kulud, on laps kohe lausa äriprojekt!

Aga paistab, et mehe järjekordne armuke segab su projekti. Jama lugu!

sulle eelmine ka, aitab sul vanaduses vanadekoduarveid kinni maksta.

kas mõned asjad lapse tarvis saab poest siis nagu tasuta vä? kas lapse elamispind, eltriarved, veetarbimine, prügikulud ja mobiilikaaraved on firmadepoolt nagu tasuta antud? et neid polegi kellegi vaja kinni maksta?

Kulla tips, minu lapsed on juba Inimesed. Iseseisvad ja tegu-tagajärg suhet mõistvad. Tahad isiklikuks minna, olgu. Minu mehel ei olnud põhjust a r m u k e s e s t puudust tunda. Olin piisavalt Naine, Ema me lastele ja vajadusel tallegi.
Koduhaldjas, kuniks surm meid lahutab.

aga edu siis sulle, kuni surm teid lahutab.
aga lastest ikka abi ju vandekoduarvete maksmisel.

vanaproua kirjutab: Minu mehel ei olnud põhjust a r m u k e s e s t puudust tunda.
-------------
kui ta ramukestest puudust polnud põhjust tunda, ju tal oli neid ju piisavalt..irw.

kle. sina piisavalt..irv. Pöörasid kenasti jutu tagaspidi, aga eks see ole sinu nägemus-kogemus elust.
Tegelikult, Mees, kel on Naine-Lapsed ja kodu ei tahagi mitte
...küla kella mängida.
Head uut aastat.

sul ikka kahtluseuss südames, jus siis põhjust ka ja küllaga.

kui sex on kehva, ei aita ka lastele ja kodule rõhumine.

Normaalne naine ei sünnita lapsi kehva seksi tagajärjel.

äriprojekt
31. detsember 2016, kl 17.01
kas mõned asjad lapse tarvis saab poest siis nagu tasuta vä? kas lapse elamispind, eltriarved, veetarbimine, prügikulud ja mobiilikaaraved on firmadepoolt nagu tasuta antud? et neid polegi kellegi vaja kinni maksta?

Vaata, mina mõtlesin selle peale enne, kui lapse tegin! Ja veel varem ma abiellusin ja vaatsin ikka järele, kelle oma lapsele isaks valisin. Ja me pidasime aru, kas tuleme rahaliselt toime lapse üleskasvatamisega. Nii ei peagi riik minu lapse kasvatamisse sekkuma - me saame mehega sellega ise hakkama. Oleme ju täie aruga täiskasvanud. Samuti ei pea foorumlased minu laste kulusid arutama.

No nii märkimisväärselt need elektriarved ja veekulud ka ei tõuse koos lapsega.
Teisalt.. Kui isa peab hoolitsema KÕIKIDE kulude eest, mille eest siis ema hoolitseb?

Selge see, et kui laps elab emaga, siis ema peab tegema süüa ja pesema pesu jne.. Aga ka traditsioonilises peres teeb ju enamasti selliseid asju ema. Sellised emad ei nõua ju palka koristamise eest.

See, millest need teise ringi naised aru ei saa, on lapse ja isa suhted. Kui vanemad elavad koos, siis laps ju loomulikult küsib isalt raha, kui tal seda vaja. Kuigi isa panustab ka siis pere ühisesse eelarvesse, annab ta lapsele raha ikka, kui võimalik. Kui aga isa enam emaga koos ei ela, siis millegipärast laps justnagu ei tohikski enam isalt raha küsida. Ei tea, mis nüüd siis muutus? Ainus muutus on see, et on tekkinud võõras naine, kel kahju, et mehike omaenda lapsele endiselt raha kulutab. Tema arust peaks see kõik nüüd kuuluma talle. Ja sellepärast loeb ta nüüd lapse ja ema eurosid ja arvutab, et on ikka liiga palju neil - peaks olema temal.

margit peab siis nagu normaalseks, et naine tasuta kodutöid teeb kas siis lapsele või lapsele ja mehele.
kas on nagu loogilist põhjendust selleks?
miks see naiste töö kodus tasuta teenuseks atvatakse? isegi naine arvab teiese naise kohustuseks kodus tasuta teenuseid osutada.

kas sa nagu oma last kavatsedes teise ringi mehega saada, siis mees maksaks sulle lapse kasvatusraha ja ülejäänu majandamine käiks sinu raha eest?
niisugune loogika siis sel margitil.

kui mees ütles, et ta üle kahe lapse ei jaksa kasvatada, siis ongi nii, pole vahet, et see jõukohane laste arva teise naisega juba täis sai.
kui see margitile ei sobi, tuleb mehe lastele heaks tädiks hakata ja nii jääbki.
Või margit saab ise selle emehega lapse ja hakkab tegelikkuses vallasemaks, saades riigitoetust.
armastus ju ei pudavat raha küsima.

Mis mõttes tasuta kodutöid? Kas ma saan aru, et on inimesi, kes peale akende pesu saab selle eest rahalise preemia vms?
Mees teeb ju kodus ka töid. Sooline võrdõigus või mitte, aga tavaliselt siiski on nii, et naised toimetavad tihti majas sees ja mehed õues. Ja kui on üksik inimene (lastega või ilma) - on teha vaja kõiki töid.
Aga kui enda kodus näiteks muruniitmise eest mingi meeletut aplausi ja preemiat oodata, siis see on ju veider? Kodus teedki ju asju, et endal ja pereliikmetel oleks seal hea ja mõnus olla.

Ning jah, kooselu puhul on raha jagamised küll pisut hajutatud, aga ka mina panustan oma lapse asjade ostmises. Ei ole nii, et kui lapsega poodlema lähen või toidukraami hangin, siis võtan mehe pangakaardi kaasa. Mul on endal ka töökoht ja sissetulek.

Vaielge palju soovite, aga kui mees maksab vähemalt 200 eurot alimente, siis ka naine peab olema suuteline samaga vastata. Ja ära tulge rääkima, et tavalises peres aastaringselt kulub igas kuus lapse peale üle 400 euro.

Margit Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mis mõttes tasuta kodutöid? Kas ma saan aru, et on
> inimesi, kes peale akende pesu saab selle eest ra
> halise preemia vms?
> Mees teeb ju kodus ka töid.
> Sooline võrdõigus või mitte, aga tavaliselt siisk
> i on nii, et naised toimetavad tihti majas sees ja
> mehed õues. Ja kui on üksik inimene (lastega või
> ilma) - on teha vaja kõiki töid.
> Aga kui enda k
> odus näiteks muruniitmise eest mingi meeletut apla
> usi ja preemiat oodata, siis see on ju veider? Kod
> us teedki ju asju, et endal ja pereliikmetel oleks
> seal hea ja mõnus olla.
>
> Ning jah, kooselu
> puhul on raha jagamised küll pisut hajutatud, aga
> ka mina panustan oma lapse asjade ostmises. Ei ole
> nii, et kui lapsega poodlema lähen või toidukraam
> i hangin, siis võtan mehe pangakaardi kaasa. Mul o
> n endal ka töökoht ja sissetulek.
>
> Vaielge p
> alju soovite, aga kui mees maksab vähemalt 200 eur
> ot alimente, siis ka naine peab olema suuteline sa
> maga vastata. Ja ära tulge rääkima, et tavalises p
> eres aastaringselt kulub igas kuus lapse peale üle
> 400 euro.
-------------------------------------------
No ei pea võrdselt panustama!
Kui ikka naisel kordi väiksem palk või jääb töötuks mis siis saab?
Või kuson siis võrdsus kui naine rabab mitme koha peal ja mees pistab ümbrikupalka taskusse ja lastele ei maksa midagi

Jah, muidugi kratsi välja kõige äärmuslikumad näited.
Kui inimene jab töötuks, siis ta otsib endale uue töö. Ja kui teenib liiga vähe, siis otsib tasuvama töö.

Ja kui ka ema on töötu, kas see tähendab siis, et isa peab selle võrra topelt maksma? Sest ema ju ka tahab süüa ja sooja tuba ja elektrit..

Selline näide teie poolt, ja mina olen rumal.
Vau!

Ja ilmselgelt mees, kes lapse toetamises/kasvatamises üldse ei osale, ei olegi tegelikult mees. Isegi mitte inimene.

Selliste laste emad on muidugi kehvas seisus.

Suur lugupidamine, Sulle, Margit. Sinu tõde ei aegu.
Ka mina ei ole näinud abielus, ega muidu koos elavaid lapsevanemaid, kes teise poole töökaotuse puhul kohtu poole pöörduks pahatahtlikut elatisest kõrvalehoidmise süüdistusega. Paraku leiab tihti, töökaotanud mees/naine end peale kodust pagendamist, seaduse esindajate huviorbiidist süüdistatuna kuritahtlikus ja ettekavatsetus elatise mitte maksimises. Mehi süüdistatakse (uute naiste ahnuse tõttu) raha puuduses, mis sunnib "proua emmesid" kandma eelmise hooaja saapaid. Ainult välja visatud meeste uute naiste süü see ongi, et "prouad emmed" ei saa enese heaks muud teha kui ohjeldamatult õgida. Nii suudavad nad pikapeale kõigile arvustajaile selgeks teha, kelle hambad on lõpeks tugevamad.(küll see tagant vaates varsti näha on.))))

no kulla margit, jutt ju käibki sellest, et üksi lastega jäänud naise majas laste isa st. endine mees enam ei panusta kodutöödesse, kodu eest hoolitsemisse.

naine ongi enamasti üksi oma lastega.ja mehekätt nõudvad kodutööd tuleb sisse osta. kas margiti enda secondhand mees käib siis mööda külas teisi üksikemasid aitamas nendes meeste oskusi, nõu ja jõuga tehtavates kodutöödes?