Kiri naisele - Palun sind Kas tuled? naiseks mulle?

01.07.2018. Juulikuu - Pühapäevane esmane mu ärkamise luulesõnad.
Lugupidamisega: Üllar King.

((1). Kiri naisele

Kallis Naine!
Olid lihalik, ehk hingeline ja südameline,
ikka kirg sul kõrgepingeline...
Võlusid nii mind...

Ei see öö ega See päev, minul lähe meelest valge, lummaline...
päätin end valla päevavöö ja öövöö...

Puhkes urb...
Eestimaa kevad ihar, on möödas on on Eestimaa suve ihar, kirglik, suvised lõhnavad lilleline süles sa aina rohkem õitsed...
narritab mind tuhatpilliline:
Miks ma olen kurb ja veel vaba vallaline mees?...

Armas naine kas tuled mulle naiseks?
Neitsi nagu valges pulmakleidis säravam oh ho oi, oi mu tulevane abikaasa...

Tahan Sind enda naiseks, et olla Sulle parim mees, keda üks naine võib ihaldada!

Tahan hoida ja kaitsta Sind! Nii heas kui halvas, nii rikkuses kui vaesuses, ei jäta Sind iial! Nii siis kui oled haige, kui siis, kui oled terve. Nii nooruses kui hilises vanaduspõlves!

Olen Sinuga alati ja igavesti, armastades ja hoolitsedes Sinu eest, kuni surm meid lahutab...

(2). Kuu on kõle ja külm – Armastan Päikest!

Kui ärkan hommikul, siis esimene mõte mis mul pähe tuleb on, et kus oled Sina mu Kallike? Alles siis vaatan kella ja lähen hambaid pesema. Tahaks iga hommik Su kõrval ärgata! Tahaks nii väga selliseid hommikuid, kus saan Sind kallistada ja sulle musi anda enne kui tööle lähen. Sa oled niivõrd kallis mulle, et vahel lihtsalt unustan töö ja jään sinu peale mõtlema kuni heliseb telefon või keegi hakkab minuga rääkima ja tõmbab niiviisi välja mind sellest unistuste lainest. Miks oled minusse nii sügavale imbunud, et ilma sinuta mu ükski päev ei möödu? Igatsen neid õhtuid kui tulin töölt ja tahtsin koju tulla, sest Sina ootasid mind seal ees..

Kohtusin Sinuga ja see oli mu parim päev üle pika aja. Nii hea oli Sind naeratamas näha :) Ma ei olnud unustanud kui armsad Su silmad võivad olla. Neisse võib lihtsalt uppuda! Nii hea oli Sinu käest kinni hoida – Sul on nii pehmed käed, et võiks neid lõpmatuseni hoida ja silitada. Tean, et ei saa sind kunagi sülle võtta aga tahaks Sind lihtsalt enda käte vahel hoida, et tunneksid ennast turvaliselt! Tahan Sind kaitsta selle kurja maailma eest olles Sinu kaitseingel. Kui uinusid, siis olin ma veel kaua üleval, lihtsalt vaatasin kuidas sa magad. Tean, et ei näe seda niipea aga loodan, et siiski üsna varsti! Sa oled nii armas, nii ilus ja nii suure külgetõmbega, et tunnen, et olen nagu raudmees, kes on sattunud maailma kõige tugevama magneti haardesse. Tunnetan isegi mitmesaja kilomeetri kaugusel tõmmet sinu poole. See on see igatsus Sinu järgi.

Miks küll tundsin pool aastat tagasi, et kõik on nii lihtne ja lakooniline. Samas oli kõik nii keeruline ja mõistmatu. Ajasin sassi selle mis oli hästi sellega mis oli halvasti ja haarasin millestki kolmandast, mida ei osanud kummasegi lahterda. Miks lõpuks keskendusin sellele, et mis on raske ja surub unustades ära selle, mis on toeks ja mis annab jõudu? Miks lasin ennast võtta mustal merelainel, mille sisse ma ei näinud ja lasin sellel kanda mind hoovusesse, mille suunas ma polnud kindel? Miks arvasin, et mis tuleb, see on parem ja see mis maha jääb on ainult halb? Miks eksisin nii rängalt ja ootasin nii kaua, et jõudsin sügavasse pimedusse, et alles nüüd olen tagasi jõudnud peale kõiki neid eksirännakuid ja meeltesegadusi.. Miks nüüd kui näen jälle päikest ei valgusta see mind enam? Miks valgustab mind ainult kuu aga mitte ükski täht? Kui hüüan, siis keegi ei kuule. Kui viipan, siis keegi ei näe. Olen täiesti üksi siin maailmas, nähtamatu ja tumm. Kas on veel võimalus aega tagasi keerata või hoopis raamatus uus lehekülg keerata, et alustada otsast peale? Tahaks nii väga ja tean, et see aeg kord saabub .. ainult ei tea, et millal.

Nägin kuud ja mõtlesin, et see mis särab keset pimedust on soe. Arvasin, et elu on ilus ja kõik läheb paremaks. Kui aga kohale jõudsin, siis avastasin, et kuu on hoopis külm ja kõle. Tundsin, et midagi on puudu. Teadsin, et armastasin päikest, mis andis sooja! Olin harjunud selle soojusega ja arvasin nii ongi, isegi ilma päikeseta.. Mõtlesin, et ehk oli see liivane mererand lihtsalt, mis mulle meeldis või lõbus võrkpall päikesepaistel, mida nautisin. Mõtlesin, et see oli kirg, mida ihaldasin. Aga eksisin, sest armastasin kogu see aeg Päikest! Seda kõige soojemat siin maailmas, ilma mitteta külmuks kogu mu maailm lõpuks. Kallis Sina oledki minu Päike – ei saa ilma Sinuta. Jumaldan Sind ja teen kõik, et Sind veel näha ja ei loe seda isegi variandiks, et kaotan Sind jäädavalt. See oleks minu lõpp.. Mu süda on jääs, ainult Sina suudad seda üles soojendada!

Tahan, et annaksid mulle soojust, et saaks seda Sinuga jagada! Annaks Sulle kõike muud mida vajad, ükskõik, mida Su hind ihaldab! Elan Sinu jaoks – oma elu lõpuni!

Armastan Sind!

(3). Küsimus on miks naine ja mees ikkagi niimoodi kaugel on kas suhted on kehvad ja maha jahtunud?

Miks nii kaugel pean Sinust praegu olema pean?
eelmistki lugenud juba … aga hing ihaldab Sulle veel kirjutada. Need
tunded peksevad mu südames ja tahavad mingit väljendusvõimalust. Tahan
näidata Sulle kasvõi ainult kirjutades, et kui kallis Sa mulle oled!

Kujutlen ennast Sinuga kohtumas täna. Juba hommikul kell 5 ärkasin ja
ja enam und ei tule. Tean, et saan sinuga kell 11 kokku aga ei tea
veel kus. Vannitoas veedan rohkem aega kui keskmine naine aga tean, et
sulle habetunud nägu ei meeldi :) Olen puhas ja juba valmis. Ei taha
kohvi ega süüa. Mõtted on ainult seal, et mida ma Sulle ütlen, kui
Sind näen. Kuidas Sa võiksid reageerida, et kui mind näed. Tean, et on
tobe niiviisi mõelda, sest nagunii toimub kõik spontaanselt ja eks mu
nägemine toob sulle naeratuse näole :)

Mäletan, kui juba ammu, mitu aastat tagasi, tulin sulle bussijaama
vastu. Ootasin Sind ja olin väga mures. Su telefonil oli aku tühi ja
buss oleks pidanud juba ammu kohal olema. Ma ei teadnud, et kus sa
oled ja et kas äkki on mingi õnnetus juhtunud. Kui sind lõpuks nägin,
siis see tunne, mis mu sisemuses valdas oli taevalik! Kui mõtled
kasvõi natukene selle üle, et kui miski mille olemasolu on nii
tavaline, et ei pane seda enam tähelegi, võib olla kadunud, siis tekib
järku oskus hinnata nende asjade väärtust, mis sul praegu olemas on!
Ei taha Sind kunagi kaotada – tahan, et oleksid terve elu minuga!

Kui lähen lilli ostma siis ma ei vaata kunagi hinda vaid ainult lilli
endid. Ilu ei sobi võrrelda rahaga. Ilu peab võrdlema ainult ilu
endaga. Sellepärast ongi mu vabatahtlik kohustus ja kõige suurem soov
kinkida Sulle vaid selliseid õisi, mis väga palju alla ei jääks Sinu
enda ilule. Oled kõige ilusam tüdruk maailmas! Sellepärast on lillede
valimine nii tohutult raske ülesanne..

Kas olen uuesti armunud, et mõtlen kogu aeg Sinust? Hetkest, kui ärkan
kuni selle viivuni kui uinun. Miks olen nii emotsionaalne, et vähegi
romantilised stseenid filmides, mu hingamise paigast viivad ja miks
silmad vette uputavad? Miks mõtlen sellistel hetkedel Sinu peale? Miks
kujutlen ennast neis stseenides koos Sinuga? Miks tekitab see nii
tohutut kurbust, et tegelikult oled minust ju niipalju eemal ja see
on lihtsalt üks Eestimaal siin väikeses kodumaal me isademaal Eestis, mille stsenarist isegi ei tea ei
mind ega ka Sind. Tunnen nii väga puudust neist hetkedest, millal saan
tunda end Sinu lähedal.

Kui oleks ajamasin, siis keriks kõhklematult minevikku tagasi ja
jätaks tegemata kõik need otsused, mis tingisid selle, et Sinust nii
kaugel pean praegu olema….

(4). Vajan Lähedust, vajan Armastust!
Igale mehele ja igale naisele on mõeldud see teemaline sihtkesk - punkt.

Vajan Lähedust, vajan Armastust!

Iga inimene vajab hetki, millal olla täiesti üksi. Rahus ja vaikuses nautida iseenda seltskonda ja mõelda omi mõtteid. Samuti ka mina. Aga siiski vajan kedagi, kellega koos jagada neid hetki, mida iseloomustab rõõm ja õnn. Vajan inimest, keda armastada ja kellega jagada oma elu.

Kas oled mõelnud, et kui mõnus võib vahel olla üks kallistus? Kui armsam tuleb ja paneb käed sinu ümber ja lihtsalt embab sind. Selle hetke jaoks pole vaja sõnu, see on asi, mida saab tunnetada. Sellel hetkel mõistame, et meid on vaja kellelegi, meie olemasolu läheb korda ja meist hoolitakse. See annab elujõudu ja tahet liikuda edasi. Paneb pingutama parema tuleviku nimel. On asju, mida me ei taha teha aga mida siiski teeme, vabatahtlikult küll aga teeme, et peale seda saaks kasvõi natukeseks nautida neid vilju, mida tehtud töö eest noppida kannatab.

Jalutada peeneteralise liivaga rannal hoides teineteisel käest kinni ja hingates seda värskust, mida meri endast pakub. Kaugel linna mürast ja tossavatest autodest. Ainult meie kaks. Võtan sult ümbert kinni ja keerutan pannes sind kiljuma. Su naeratus on nii ilus. Suurim õnn on näha su säravaid armunud silmi ja su päikeses helkivaid juukseid tuuled lehvimas. Lihtsalt nautida hetke ja olla teineteisega koos – see on parim, mis olla saab.

On laupäev, aken on magamistoas lahti, seetõttu kuulen kuidas linnud väljas siristavad. Pärast hommikust kohvi viskame midagi kerget selga ja autosse istudes ei tea me kumbki, et kuhu täna me lõpuks jõuame. See polegi tähtis, sest süda on juba täpselt seal, kus ta olla tahab ja ükskõik kus ja ükskõik millal, kui olen Sinuga siis on see paradiis! Suudled mind kirglikult ja sõna otseses mõttes hüppad mulle kaela – jalad ja käed ümber minu surud huuled vastu minu omi. Niiviisi kestis see vist minuteid aga võiks kesta kasvõi tunde. Tahan tunda sind enda lähedal, tihedalt enda vastus tunda sinu kumerat keha enda vastas, sinu üllatavalt tugevaid käsi, mind veelgi enam enda vastu surumas. Kõik on täiuslik, kõik on veatu ning ei lõppe iial kuni meie südamed töötavad samas rütmis. Armastus on imeline!

Viskad mulle kelmika pilgu kui jäätist sööd ja äkitselt unustan ma ära kuidas ise jäätist nüüd süüa, kas hammustada või limpsida :) Hammustan, aga ei taha, et mu kallike nii teeks ja ta ei tee. Iga asi, mis teeme on vürtsitatud kirest ja see tohutu külgetõmme, mis meie vahel on, ei kannataks võrdlust isegi maailma kõige tugevama magnetiga. Meid on lihtsalt võimatud lahutada. Armastus on võimas!

Tunnetan, et pea pole inimesele üldse oluline, kõik mida vaja suudab ka meie süda juhtida. Ja mulle meeldib see. Tunnen, et olen võitmatu ja maailma kõige õnnelikum!

Kui armastust pole, siis vajan kõike muud, kui on, siis pole muud vajagi! Ma võtan lihtsama variandi on päris palju kuigi kas me tarvitseme õigemini õigeid varjandiliseid hetki?
Et on kurblikke valusaid varjandiliseid hetki kus kõik on valelikud ning silmakirjalikused valusad varjandid?
Mõelge naised ja mehed, selle ütluse jutluse peale.

Vabakutseline tundmatuline: Autor Üllar King.
Lugupidamisega
Telefoni number: +372 53 541 353.

Kaunist ilusaid hetki veelgi kui neid jätkub ning kes veel igatseb, oma südamepõues ning hingeliselt põuases toas.
Olgu naine või mees. Teada olevat õige naine igatseb ning, otsib õiget elukaaslast armastavad kallimad meest.
Teada olevat õige mees igatseb ning otsib õiget elukaaslast,
armastavad kallimad naist.

Üllar King