Vaidlesin hiljuti tuttavaga, kes sellise sündmusega silmitsi. Tema matusele ei kavatse minna. Mees ju jättis nad maha aastaid tagasi. Lapsed (täiskasvanud inimesed juba) aga lähevad isa ära saatma. Kas teie läheksite eksmehe matusele?
Mina isiklikult arvasin, et mees, kellega sa oled aastaid tagasi koos elanud ja suhe oli nii hea, et otsustasid ka lapse saada selle mehega, väärib niipalju austust küll, et ta viimsele teekonnale saata... Aga see kõigest minu arvamus...

eks teeb nii nagu süda ütleb. Ülejäänutel pole nagu asjaga pistmist. Arvaja võib kindlasti matustele minna.

Isiklikult ma kindlasti ei lähe. Miks ma peaksin võõra inimese matustele minema? Kindlasti mitte.
Uudishimu on see mis teda sinna ajab. Inimest austatakse tema eluajal mitte ei tormata hauale halama.

Kuidas ta siis võõras on, kui pere mängitud ja lapsed saadud ?

Ei läheks, kui just edaspidi perekondadena läbi ei käidud või peale oma laste ja ülejäänud matuseliste head tuttavad ei olda.
Kui mehel uus naine ja pere, kes eksist kuuldagi ei tahtnud, siis kindlasti ei läheks.
See on võõra ellu trügimine.

see on inimese sügavalt isiklik asi

igal juhul läheks. läheks ka siis, kui lapsi poleks. see on olnud osa minu elust ja see inimene minu valik ning koos ühist elu jagatud. mingisugused viltuvaatavad sugulased või uued abikaasad mind ei koti. mul on õigus oma mälestusi mälestada ja antud juhul oleks siis eksabikaasa üks osa sellest.

kuule aia. mees pole ju vooras, mida sa ajad. loomulikult ma laheksin ja ma laheksin ka surivoodile, kui vaja oleks. issand millised naised ikka. mis vahet seal on kes kunagi keda jatnud on. madalad ja rumalad olete, sest kui te oma hinges isegi rahu ei suuda saavutada teise inimesega, siis sellisel inimesel pole kull eriti mingit onnelikku elu. onnetud eksid naised ja laste emad, kibestunud....malestage

Ämm-äi ja muud ex sugulased kampa ja pidulikult ära saatma. Siis tervel suguvõsal kena muljetada, kuidas ja mis.
Juttu jätkub mitmeteks juubeliteks, sünnipäevadeks ja muidu suguvõsa kokkutulekuteks.
Ikka kohale minna, muidu suri eks ära ja jääbki teadmata, kes ja milline ta järgmine perekond oli ei seda või juhtuda- ikka matustele, viimane võimalus ju.

oleneb ikka konkreetsest juhust.
mind ja oma last on lapse isa maha vaikinud. kui laps kunagi peaks tahtma minna, siis mina ei keela ja vajadusel läheks ka kaasa kui laps ikka palub aga ausalt öelda pigem eelistaksin mitte minna.

küsimus pole ju antud olukorras enam ainult mehes.
meest ennast enam pole, temaga oleksite sotid selgeks pidanud rääkima juba ammu, matusele minnes peaks arvestama mehe uue perega.

või näiteks kui mees oleks naisele ja/või lastele füüsiliselt/vaimselt vägivaldne olnud.
kas lähed sellise inimese matusele?

samas on mul nii sõpru, tuttavaid, kolleege kui ka eniseid kallimaid kellega last pole aga nende matusele lähen ikka :)
kõik oleneb ikka konkreetsest inimesest ja olukorrast.
pole kellegi teise asi kiibitseda.

Kui eks on eks olnud loetud kuid, siis läheks. Uus elukaaslane pole võib- olla tuttavakski tehtud mehe sugulaste ja sõpradega ja hoopis tema tunneb ennast seal nagu võõraste keskel.