Tere. Juba tükk aega olen tahtnud südamelt ära saada selle. Ka mina olen üksikema. 19 aastane olen. Pisitibu on mul 2ne:) Tean kui raske on jääda üksi. olen seda teinud 2 korda ja mõlemad korrad lapse isaga. Mul oli tohutult raske just emotsionaalselt nagu meil kõigil. Algus oli ju lapse isaga palju lubav aga juba peale sünnitust mõni kuu avastasin end karmis maailmas vaid lapsega kahekesi. Ja 5 kuu pärast kui olin enast enam-vähem korda saanud , soovis lapse isa tagasi meie juurde tulla. Kahtlesin , kuid andsin talle uue võimaluse. Ja siis nii enam-vähem aasta pärast olin jälle üksikema. Mis teha see on elu. Mõlemad korrad olid sama rasked. Aga asi mis ma tahan kõikidele naistele öelda on see et te ei tohi sõltuda meestest. Te ei tohi olla neis kinni. Mina tegin selle vea, mõlemad korrad. Ma usaldasin teda ja usaldasin meie heaoli mehe kätte. Aga see oli vale tegu. Alati peab mõtlema nii et ma saan üksi ka hakkama kui midagi peaks juhtuma. Raseduse alguses mõtlesin ma ka ,et mul on ju mees olemas. Tema aitab ja tema on toeks. Aga mu parima sõbranna ema ütles mulle et mehi ei saa usaldada 100% , neil on kerge minema jalutada ja teha seda mis nad heaks arvavad. Ja päris ma uskusin siis oma parima sõbranna ema :) muudkui rääkisin et kõik on hästi ja ma saan väga hästi kõige hakkama. Ja nüüd on tema sõnad minu põhitõeks:) Naine peab olema ISESEISEV , et ta ei satuks olukorda kus ta tunneb et ta ei saa hakkama ja et järsku on kõik tema õlgadel. Alati peab olema nö plaan B , et mis saab siis kui olen üksi. Muidugi on väga hea ja tore kui mees aitab ja toetab aga sellest ei tohi tulla asi millest sa sõltud.Sa pead ise ka hakkama saama. Sest kunagi ei tea millal see ära kaduda võib . Eriti tänapäeva ühiskonas. Mind ajab lausa marru kui ma kuulen rasedaid noori naisi rääkimas et ah mis see lapse kasvatamine siis ära ei ole, mul on mees ju. Tema tuleb tööl koju ja siis saan mina puhata. või et mees on see kes toob meile raha koju. See on karm laks kui ükspäev mees enam ei aita peale tööd ja ei too raha koju. Siis tunnedki et kuidas kõik kokku variseb. Peale lahkumineku valu on veel nii palju muid asju mille pärast muretsema peab ja millega üksi hakkama peab saama. Mina olen nüüd lõpuks selles seisus et ma olen iseseisev. Ma saan üksi hakkama ja ma ei VAJA kedagi ,et mul kergem oleks. Ma olen tugev ja see teeb minust elurõõmsa inimese. Nii et noored naised, mõelge alati nii et tea peate üksi hakkama saama ja see et mees teid aitab on privileeg:) aga see ei tohiks muutuda teie peas loomulikuks:) Ainult teie ise olete need kes suudavad ennast teha tugevaks ja iseseisvaks naiseks.:)

Kullake, sellest ammu aru saadud, et meeste peale ei tasu loota. Sina said lihtsalt sellest hiljem aru. Ja ka see, et nii vara ikka ei maksa sünnitada. Kui pole haridustki ja materjaalselt pole kindlustatud.

Kui sellest ammu aru saadud , siis miks pea igapäev tekib siia uus postitus mõnelt väga õnnetult üksikemalt. või miks ma ikka ja jälle kuulen seda sama mehele lootmise juttu ? Ja see kui noorelt mina sünnitasin ei puutu ju asjasse kui ma enda ja lapsega väga hästi toime tulen:) ja ega ei ole ju ainult need noored naised üksikemad kes noorelt sünnitanud on :)

Eks inimesed ikka loodavad. Sa ju ise ka lootsid ja andsid veel mehele võimaluse.

Ega see ei olnudki lootmine vaid ma tegin seda eelkõige lapse pärast. Teadsin et ma suudan oma tunded taastada ja lapsel oleks isa kui mees tõesti on muutunud nagu ta väidab . Ma ei lootnud tol hetkel vaid andsin talle võimaluse näidada oma muutumist. Ja alguses oligi muutunud ja sel hetkel lasin ennast jälle sinna ''sõltuvusse''. :) Aga enam ma seda viga ühegi mehega ei tee.

Väga tubli, Liina! Ja justnimelt varakult oled sina sellest olulisest aru saanud, paljud ei saa elu lõpuni - et tuleb endast pidada, loota endale ja mingil juhul mitte kinni olla mehes. Tean väga hästi, kui raske on see just tillukese lapsega, ema ju emotsionaalselt alguses nii tundlik, kõik on siis naise jaoks selle iseseisvumise kahjuks ja hingelisus domineerib, rääkimata juba piiratud liikumisvõimalusestki. emmed pisikestega vajavad tuge, see on loomulik. paraku paljudest meestest pole selleks asja ja lihtsam on ilma nende toeta, kui seotud olles hingeliselt. see teeb veel nõrgemaks. Tõesti, tubli tüdruk oled ja noorena lapsed saada on tegelikult vinge, teine noorus tuleb siis ka sul veel pealekauba ja lastega palju parem klapp, kui nad pubekad juba;)