Ei jaksa enam. Seda kõike on liiga palju. Lõputud toimetused ja sebimised, hirm homse ees, üksindus, väsimus. Ainuke edasiviiv jõud on lapsed. Nende pärast veel jaksan... Natuke. Aga ma pole enam ammu ennast hästi tundnud, südamest naernud, tundnud ennast naisena. Hommikul tõustes loen tunde päeva lõpuni, õhtul voodisse heites keerlevad peas ainult hirmu- ja kurbusemõtted. Ja paremaks ei lähe vist enam kunagi.

meest vaja. Mis muud?
Lähedased, sõbrannad ei saaks mõista, aidata kuidagi, rääkida nendega lihtsalt?

mul sama tunne-jah, meest vaja, aga kustkohast seda võtta? Mees jooksis poole nooremaga minema; hinge jäi masendus, mis vaatamata möödunud aastatele ei kao; ei ole enam esimeses nooruses, kes mind enam tahaks? Ainult töö ja töö on jäänud. Mõtlen, et ehk viib elu mind kellegagi kokku, aga tundub, et ega ei vii küll, kuna ei tea sellist kohtagi, kus üksikud mehed käivad:) Harjutan end mõttega, et jäängi elu lõpuni üksi.

olen ka üksi, 3 kuud küll, aga juba leian, et parem elulõpuni üksi, kui mittetöötavas suhtes, ajapikku kaob see äng ära, teen muidugi teadlikult endaga ka tööd, sunnin trennis käima, sunnin käima sõpradel külas ja hakkab vaikselt üle minema. plaanin otsida mõne koolituse või koha kus käima hakata, kus liiguvad ka mehed, ei plaanigi elukaaslast leida, lihtsalt suhtleks meestega, et ei unustaks ära et mehed olemas on...:), ehk peaksid proovima ka teadlikult tegeleda selle probleemiga.

On paar suhet seljataga, kus elukaaslasel olnud teise mehega lapsed-tänan EI. Tahan oma peret ikkagi, mitte teise mehe lapsi koolitada,-kasvatada. Karm aga tõde. Kui tulid lohutust ja unistustele lootust otsima siis vale koht. Elu on karm ja sina oled valesi otsuseid teinud, kui siin halad. Olen ehk tõbras aga ma pole tõesti unistanud pere loomisest naisega, kel teise mehega lapsed. Või kas sina oled unistanud perest kus koos mehega tuleb üks või kaks last kaasa.

kui ma oleks 20, siis mõtleks võib-olla samamoodi kui kordnik; aga kuna olen 45, siis tunduks imelik, isegi väga imelik, kui minuvanustel lapsi ei oleks.

Olen naine Sinuga ühte meelt.
Läbi tehtud teema. Ellu jäin ja jääd Sina ka.
Mees pole lahendus. Lahendus on Sinus enese. Tead ju isegi seda vana lauset. Maailma parandamine algab enesest.
Oled tubli ja vaikselt aga kindlalt hakkab ratas veerema ülesmäge.

Keegi ei pea tegema seda mida ta ei taha. Kui mees teab, et ta ei soovi võõraid lasi kasvatada ja ta seda ka viiskalt ütleb ei usu ma, et keegi solvuks või pahandaks.
See on ju täiesti loomulik, et mees soovib oma lapsi ja olla nendega. Austuse teenib ära selline mees ainult austuse.

kordnikule:
Selles on sul õigus, elu on karm. Nii karm, et võtab vahel meie kõrvalt inimese. Aga muidu sa eksid - ei unista mehest. Uue mehe ma ju saaksin, aga lastele uut isa mitte. Ka lohutust ei otsi. Tahtsin lihtsalt oma tunded välja öelda, et ehk hakkab kergem.

Teised saavad sind ainult toetada. Rahulolu peab tulema sinust endast. Miski ikka sulle rahulolu ja heaolutunde tekitab-tegelegi sellega. Lülitab lollid mõtted välja ja annab positiivse laengu.

n-il tuline õigus! Tuleb tõesti tegeleda isendaga st enda huvidega, enesearendusega. Minul õnneks on juba töö selline, mis võimaldab mulle eneseteostust ning piisavalt suhtelmist - koju jõudes ei tunnegi enam kellegagi suhtlemisest puudust. Meestuttavat mul tõesti ei ole, kuid see pole eluga rahuloluks ainumäärav, pealegi olen enda jaoks lati üsna kõrgeks seadnud ning seetõttu väga kaaslast leida ei loodagi. Samas pole ka lootust kaotanud. Aga peamine, mis edasi viib on soov pakkuda lapsele kõike vajalikku. Laps on ju tohutuks motivatsiooniks edasi tegutsemiseks. Eks lahkuminek ole raske kõigile- võibolla lastetutele naistele veelgi raskem, sest nemad jäävad ju täiesti üksi, meie oleme ju ikkagi eelkõige emad. Usu mind, rasked ajad lähevad ka sinul üle - ka minu elu tundus paar aastat tagasi räkraske ja väsitav, kuid nüüd suudan rõõmu tunda paljudest asjadest - täna näiteks päikest täis päevast :)

kordnik Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> On paar suhet seljataga, kus elukaaslasel olnud te
> ise mehega lapsed-tänan EI. Tahan oma peret ikkagi
> , mitte teise mehe lapsi koolitada,-kasvatada. Kar
> m aga tõde. Kui tulid lohutust ja unistustele loot
> ust otsima siis vale koht. Elu on karm ja sina ole
> d valesi otsuseid teinud, kui siin halad. Olen ehk
> tõbras aga ma pole tõesti unistanud pere loomises
> t naisega, kel teise mehega lapsed. Või kas sina o
> led unistanud perest kus koos mehega tuleb üks või
> kaks last kaasa.


ot, ma nüüd küll ei saa hästi aru, kes sind siia korrapidajaks määras? ise ilmselt:))) ja valesti tegid, sest nimelt sina oled vales kohas lantimas. see siin on rubriik üksikvanematele! vaata, siin vasakul on ka teine: saame tuttavaks. seal on sinu moodi inimesed, mine ja kurda OMA MURET - JA ÄRA UNUSTA MÕÕTUSID KÜSIDA:)))

endast niipalju, et olen ka naine, lastega üksi juba mõned aastad, paar mõttetut seksisuhet selle aja jooksul ette võtnud, kuid ausaltöelda ei paku needki midagi, ei tasu seda vaeva, mis vaja ette võtta selliste korraldamiseks. leian samuti, et üksi olla on õigem kui poolpiduseid suhteid pidada, kahjuks aga usk meestesse on suht langenud, kuidagi nõrgukesteks ja väärituteks on nad muutunud, kahjuks. kuid kui peaksin end kujutlema kooselus mehega, siis kindlasti mitte kogenematu ja lastetuga, vaid justnimelt sellisega, kes ka ise juba kogemustega isa, mida oleks mul poisikesega teha:))

To üksikvanem. Mõned meist ei pea kunagi "lantima", nii kummaline kui see sinujaoks ei tundu. Jah ma ise määran kes ja mis ma olen.Tahan olen siin rubriigis ja kui enam ei taha siis lähen teise. Usu, see et sina saad üksikvanema rubriigis kirjutada pole privileeg vaid läbikukkumine.

Kordnikule,
"Usu, see et sina saad üksikvanema rubriigis kirjutada pole privileeg vaid läbikukkumine."
see tsitaat käib küll kõige rohkem sinu enda kohta....

Ei saanud sinu Leelo teksti mõttest aru. Aga las olla, pole vaja mind tsiteerida ja kommenteerida. Teema algatajale on vaja vastata ja lahendust pakkuda.

kordnik, olla nii loll kui sina, pole mitte privileeg vaid läbikukkumine, seda arvesse võttes peaks ka Leelo sõnum sulle kohale jõudma - st ega loll saagi mõttest aru saada;)
ja veelkord soovitus, seelikuid küttida siin sinumoodi mehel erilist pointi pole.

Üksikvanem õpetab kus kaaslast leida. Päris hea.

üksikvanemaks ei saada alati omal soovil, vaid saatuse tahtel.Kui abikaasa sureb siis pole ju valikut. Ja ma ei leia et ma olen selle tõttu läbikukkunud. Lihtsalt on nii läinud.
On jah raske, aga küll see läheb mööda.
Kuigi jah, kulla kordnik, lihtne on hukka mõista, aga raske mõista.

nii tore, kordnik, et sa ikka reageerid:))) ma kohe hea meelega kolgin sinusugust, sest kui üldse millegi üle üksikvanema elus vahest kurta võib, siis on see nende objektide puudumine, kelle peale oma aur välja lasta, selleks oled sa siin igati teretulnud!

niisis jah, loogikaga pole sind just õnnistatud:)) kus sa lollike õpetusi lantimiseks nägid? ei mina neid sulle küll jagama hakka, ei tegele sellise jamaga, hea, kui jõuan kosilasi sobivas kauguses pidada, sest oma tuba-oma luba on ikka nii magus luksus, et mingi kebernotsu pärast sellest küll ei loobu.

ja ma siis selgitan sinu puust pääkesele üle, et saaks mõistetavam ka lapse ajule: nimelt paaril korral olen sulle maininud, et sa pole oma lantimise plaaniga lihtsalt õiges kohas praegu, kujuta ette, poisu, et siin pole isegi su laiamisest abi, ei lange keski loogu - nimelt on siinseil mõningane elukogemus ja sul pole lihtsalt lootust. kuid kus ja kuidas sa peaksid lantima, see küll minu mure pole, selleks otsi õpetusi kusagilt mujalt - olen kuulnud, et vana hea dr.Noormann pidi mingi ajalehe lisas veel tänini nõu andma, otsi, ehk on abiks;)

Reageeriks kah. Vaeseke, kas su vajadus kedagi kolkida tegigi sinust üksikvanema? Või on see ''kebernotsu'' puudumine pähe löönu`?
Nii või teisiti tuleb õõvastus peale su frigiitset ja sapist postitust lugedes. Kurb, sinusuguseid rahuldamata naisi on nii palju, mis lapsed sellisest poolikust peremudelist tulevad...
Näib et üksikemad on kahte sorti, sapised, kibestunud ja tuldsülgavad harakad või lõbulinnukesed, kes esimese vile peale kohale lendavad.

nice try, korrapidaja:)))) naera ribadeks - no ka parima tahtmise juures ei õnnestu sul oma identiteeti varjata, aga et sa seda varjata tõesti juba soovidki, on igatahes 1:0 minu kasuks:))))

sa oled tõesti tänuväärne nähtus, pole vaja isegi vaeva näha kolkimisega, mees teeb seda endaga ise ja pole mul muud, kui vaid jälgi ja naudi mõnusat adrenaliinilaksu:)))

Ära loo illusioone nagu sinu pärast keegi siin inkognito regulaarselt väitlemas käiks. Olen kirjutaja kl.20.47 , mitte kordnik.
Vaeseke, sul jääb lapsest väheks ja tuled siia täiskasvanutega seltsielu elama. Omal moel, mis on sinu jaoks parem kui mitte midagi. Tegelikult on sinust ja sinusugustest kahju kui asjale sügavamalt läheneda.
Kordniku kaitseks- ei, on inimesi kes veel nii mõtlevad.

oh sa vaenemees, et iseenese kaitseks pead nii kõvasti vaeva nägema:))) kelle eest sa ennast kaitsed siis - kogu hirmsa naissoo eest või :)))
nojah, kui mehel on naistega seni vaid kahesuguseid kogemusi, nagu kl.20.47 kangesti kurtsid, et kas sõimavad su kohe läbi ja saadavad kukele või siis teised, kes lasevad ennast korra ära rahuldada ja siis saadavad kukele - ega siis imestagi, et mees endale kaitset otsib. aga tead, see pole kuigi mehine ega kütkestav naissoo silmis;)

To üksikvanem. Mine tegele parem oma lapsega-joonista või mängi. Ja võta oma kibestunud eluga midagi ette.

Jäin üksikuks, kui lapsed olid päris väikesed. Uus suhe tõi nii palju peavalu, et olin lausa õnnelik kui see lõppes. Ning just siis ma sain hingerahu ja teadmise, et olen ise tugev, olen armsate laste ema ja elu on ilus!
Mehe olemasolu pole õnne allikas, pigem vastupidi !
Korrasta oma mõtteid, hakka väärtustama ennast, pane oma silmad särama ja tunne rõõmu igast päevast, armasta oma lapsi!!!

kordnik, tule kindlasti homme ka:)) sinu nägemine siin visklemas pakub üksikemadele tõesti palju lusti ja rõõmu, ka meie mängud on sellest uut hoogu juurde saanud, milline rõõm, et ei pea sellist jorssi kodus pidama;)
elagu naiste sõltumatus ja vabadus!

Vaevalt, et netis ananüümsete kommentaaride lugemine ja naermine niipaljudele rõõmu ja nalja pakub. Mõned saavad oma eluga hakkama.

Mina see 20.45 kirjutaja. Ei saa mitte vaiki olla- olen naine:)
Naine, kellele mehed meeldivad. Kindlasti mitte kõik mehed, kuid enamus.

kuidagi lahjaks jäi see su tänane kahestumine, rohkem särtsu ja sädet paluks, suudad ju küll;) no näiteks võiksid proovida oma naispoolusega flirti arendada vms:))))

Ma ei saa aru, milleks solvuda, kui mõni mees avalikult teatab, et ta ei sooviks naist, kel eelmis(te)st suh(e)test lapsed. Uskuge, nii mõtlevad väga paljud mehed! Vähemalt paljud arukad ja vastutustundlikud mehed. Neid jopskeid on muidugi ka, kel kama kaks, kellega ühte heita. Peaasi, et voodi soe ja ninaesine laual. Just selliste võrku meeleheitel koduperenaised sageli langevadki. Olen nii üksi, tahan,et mees oleks mu kõrval jne. Tagajärg: halamine, et mees ei hooli, et mees petab, et mees ei armasta naise lapsi ... ja lõpuks järjekordne lahkuminek. Tavaliselt veel üks laps üksikemal lisaks.