kas te ei arva, et kärgperekond on juba seetõttu läbi kukkunud, et tavaperekonna puhul rõhutatakse, et esmalt on ema-isa suhe (alguses on armastus, siis tulevad lapsed jne, rõhutatakse, et ema-isa armastus on lastele väga tähtis kasvamiseks), alles ema-isa suhte järel tuleb suhe lastega. aga kärgperekonna puhul võib lugeda täiesti vastupidist - kõige tähtsamad on lapsed, siis kaasa, soovitused stiilis jäta kaaslane maha, kui tema lastele ei sobi (esimeses suhtes lood lapse alles siis kui suhe seda lubab, armastus on nii suur, et seda jääb ülegi kuhugi jagada - ideaalis). kas ei ole kuidagi ümber pööratud see asi kärgperekonnas -laps on justkui hierarhias kõrgemal, kui kaaslane, tavaperes on ikka vastupidi asi.

See olukord, kus kõige tähtsamad on lapsed, viib kriisini. Sel teemal on palju raamatuid kirjutatud ja räägitud, näiteks Michael Winterhoff "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid" http://www.apollo.ee/product.php/0951623

Tegelikult kui süvenema hakata, siis minu mõistes eluterveid perekondi, kus tõsimeeli on kõige tähtsam toimiv paarisuhe, vastastikune armastus, kindel vundament õnnelike ja rahulolevate laste kasvamatamiseks, polegi nii palju. Ka neis peredes, kus on ema ja isa mõlemad olemas, on sageli nii, et laps on tähtsaim, mees on teisejärgulene, enamasti vaid rahakoti eest. Aga lapse kohta öeldakse, et armastust ei saa kunagi liiga palju olla, armastus ei saa last ära rikkuda. Kahjuks ei ole seal enam armastusega mingit pistmist, on jumaldamine. Neis peredes on juba näha, millisteks kapriisitsevateks, isekateks ja tänamatuteks on lapsed kasvanud.,

Oot, kus see info kärgperede kohta liigub?

lahutasime abielu, ja tagajärgi analüüsides jõudsime aastaid hiljem järeldusele, et olime perekonnas oma mehega eelkõige lapsevanemad ja teineteise unustasime sootuks ära (peale lahutust oli ka just sellepärast rebiv riid laste hooldusõiguse üle ja mees tunnistas et oli meie abielu ajal armastanud lapsi rohkem kui mind).
Nekrassovi raamatust lugesin et perkond on õnnelik siis kui inimene asetab ennast esikohale, seejärel tuleb kaasa ja lapsed alles kolmandana.

Pere luuakse ikka selle kaaslasega, kes lapsega (lastega) sobib. Kui on juba pere loodud, siis on kõige tähtsam ikka vanemate omavaheline armastus ja siis armastus laste vastu. Minu, sinu ja meie laste vastu.
Endal on täiesti toimiv kärgpere. Armastame mehega teineteist. Lapsi kohtleme võrdselt.

Lapsed on ja jäävad peresuhtes tähtsamaks, kui kaaslane. Tunnistame endale seda või ei. Pigem oled nõus loobuma suhtest oma kaaslasega, kui lapsest.

Kärgperes mitte ei tõsteta lapse materiaalseid või emotsionaalseid vajadusi kõrgemale vanemate omadest, vaid väärtustatakse rohkem vanema-lapse vahelist suhet.

aga Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lapsed on ja jäävad peresuhtes tähtsamaks, kui kaa
> slane. Tunnistame endale seda või ei. Pigem oled n
> õus loobuma suhtest oma kaaslasega, kui lapsest.
>

Lapsed ei peaks tähtsamad olema. Nende paaride lahutusprotsent on väiksem kes teineteisele pyhenduvad vaatamata laste olemasolule. Kui sul on hea suhe kaaslasega, siis ei ole sa nõus ju temast loobuma.

Lapsed ei pea tähtsamad olema kui vanemad on omavahel abielus ja pere püsib koos.
Kui aga on juba pere purunenud, siis uue paari tekkimisel on tavaline see, et võõrasvanem hakkab elukaaslase last tõrjuma või lausa teeb ta elu põrguks.
Sellise olukorra vältimiseks peabki kohe esimesest momendist selge olema, et laps kuulub ta vanemaga kokku, ühte ilma teiseta ei saa, see tähendabki, et laps on esmane.
See on lihtsalt lapse kaitseks uue võõrasema või võõrasisa eest.

Loomulikult peaksid lapsed olema peresuhetes tähtsaimad. Ka ekstreemsituatsioonides eelistab normaalne ema ikka last, mitte meest. Ja ma ei kujuta ette, mida arvaks minust minu mees, kui ma talle vihjaksin, et ta on mulle lastest olulisem.....
Aga need, kes ühe kaaslase juurest teise juurde tormavad, sellest muidugi aru ei saa. Siis tuuaksegi vabanduseks, et paarid peavad eelkõige teineteisele pühenduma ja muud sarnast jama.
Sealt tulevadki need katkise hingega lapsed, keda solgutatakse ema eelnenud paariliste juurest järgnevate juurde. Nende heaolu ei peeta tähtsaks - oluline on enda voodielu.
Kui paariline veel nii tähtis on, siis pole tarvis lapsi muretseda. Pühenduge rahus teineteisele!
Kahjuks on aga neil pühendujatel tavaliselt mitu "ex" -i ja "lapsed erinevatest suhetest", kui viisakalt väljenduda. Ausalt välja öeldes kõlab see muidugi teisiti......