Olen kohe 27 aastaseks saav Üksiema.Üksi olen olnud pea 3 aastat.Laps saab kohe 5 -seks.Viimasel ajal tunnen ,et hakkan ära väsima.Ei tea kas üksiolemisest hakkab isu täis saama,aga tunnen ,et vanus hakkab peale tulema ja kardan ,et jäängi üksi.Suhteid on erinevaid olnud ,kuid seda õiget pole õnnestunud veel leida.Seega jagage kogemusi ,kuidas Teie üksiemad ennast tunnete? KAs kardate ,et jäätegi üksi??

mina olin üksikema 25-30 aastani, aga ma kuidagi ei mõelnud igapäevaselt meestele jne. Vanust ei hakka sulle veel peale tulema midagi... sa oled alles väga noor. Peaasi on see, et sa usuksid, et sa ei jää elu lõpuni üksi. Ma pole selles kunagi kahelnud...:)

Kusjuures üksikema olen ma praegugi, mis siis, et peigmees olemas on. Võib olla on sul raskem sellepärast, et sul oli mees, mul polnud, olen algusest peale lapsega üksi olnud. Aga usu, sa oled praegugi palju paremas seisus kui paljud kooselavad pered, kus mehed on jobud ja naised neid taluvad.

Ja veel, kui sa tunned et oled äkki muutunud oma lapsele pahaks emaks a`la käratad, siis tuleb see sellest, et sul võib olla depressioon. Kevad ongi selline aeg, kus see asi kallale hakkab tulema ja väike vestlus psühholoogiga on ka heaks abiks. Mõtle, kui õnnelik sa oled, et sul pole tülikat meest. Küll see hea mees ka välja ilmub. Äkki siis kui oled 35?

Sain väga palju positiivsust juurde :)...võib-olla pigem asi tõesti selles,et kevad ja väike väsimus hakkab peale tulema....ja seoses sellega ka erinevad tujud :)

Ma ei tahaks küll pahasti öelda aga kuidas Sa lapse said siis kui pole siiani seda hr õiget leidnud. Vb ma olen oma elu valesti eland ja kõigest valesti aru saanud aga mulle tundub, et lapsi tasubki ainult hr õigega teha.