Kes see pere tahab kohe 3 last korraga?

jah ja on u olemas sos lastekülad ja sela peremajad, meie linnas ka neid 7 tk ja osades on ruumi praegugi. sina võetaksegi peredest lapsi ja loomulikult saavad õed, vennad samsse perre.
kui vanemad lastest loobuvad või lapsed jäävad vanemateta siis on kovasi neile koht ja kodu leida. Keegi ei saa sundida lapsi kasvatama kui ise ei taha

jäta nad kuhugile "vedelema" ja ilma hoolitsuseta ja kohe oledki lahti neist.

igastahes on lastele parem, kui nad saaks kohta,kus neid soovitakse.

võta lapsed käekõrvale, asjad kaasa ja vii nad kohaliku sotstöötaja vi lastekaitse töötaja juurde ja lihtsalt ütle, et ma enam ei suuda, ei saa hakkama, teheke mis tahate ja kõnni sealt ära. Ega nad vägisi lapsi sulle kaasa anda ei saa ja midagi teha ka ei saa, et kui ikka ei suuda ja ei saa siis pole midagi teha, laste eest aga on nad kohustatud hoolt kandma meie kõigi maksumaksjate rahade eest

olete ikka haiged küll kes siis oma lapsed ära annab ....krdi tebiilik tuuseldaks msind kohe nii et vähe .....sinusugustel peaks lapsesaamise võimaluse likvideerima ...ja mis siis nüüd leiad endale uue jorsi kepite valmis uue hunniku lapsi ....ja siis lähete lahku ja sina vaeseka tahad jälle ise ka nö elada ja annad uuesti lapsed ära we...mõtle mida lapsed läbi peavad elama ..esiteks nad saavad šoki ja trauma kogu eluks...nad lähevad võõrasśe keskonda kus pole nende ema ..siis öised nutuhood emme hüüdmine ...see on õudus...aga ega neil arvatavasti sinusuguse peletise juures hea poleks vist olla kah..kui juba sellise suhtumisega ema siis lapsed alalõpmata oleksid hoolitsuseta..ja see poleks hea ..nii et laste trauma on kindlalt karanteeritud....krt küll...sellised need tibikesed on ...igavesed saamatud ....mina elan ääremaal ...pole siin tööd ega midagi aga alati suudan koos mehega lastele riided selga nuputada( ja seda mitte ainult kaltsukast ..ennem olen ise ilma )ja toidu lauale.

sina elad koos mehega ja mõlemad hoolitsete laste eest, aga teemaalgataja ju üksinda, tal tõesti raske. Kas sa kujutad ette seda?

Võta ühendust!jaanik@hotmail.ee või tel.55696239 ja arutame, mul just läks poeg(kasupoeg) oma ellu, lõpetas kooli.
võta ühendust ka sel juhul, kui oled ümber mõelnud, ehk saan vähemalt nõuga aidata.

Ja kui ikka tegelikult ka kindel nõu, et ei taha ja ei saa ise neid kasvatada, siis võtan hea meelega, olen seda ennegi teinud ja ka koolitatud.Loomulikult peab see minema läbi lastekaitse,aga vägisi ei panda tõesti lapsi kasvatama.

mina m6istan seda üksikema,kes tahab lastest loobuda. ka mina tahaks loobuda oma pojast,sest ta on mul nuhtluseks kaelas! ta isa suri alkoholismi kätte. aga mul on elu nüüd nii raske,sest olen töötu pealekauba ja poiss ei kuula mind üldse! ja mul pole ka kedagi,kes mind aitaks.ma annaks ta ära küll,kas lastekodusse v6i kusagile kasuperesse,kuniks ta saab 18-20. tunnen,et elu on hullem kui koshmaar mu jaoks! :,(

kui ikka inimene on ihuüksi siin ilmas ja pole mitte kedagi toeks kõrval, siis ei saa teda hukka mõista!
ma tänan iga päev jumalat, et mul last/lapsi pole, sest muidu peaksin nad lihtsalt ära andma.
kui inimene saab vaevu endaga hakkama, siis parem on tõesti lastel seal, kus nende vajadused saavad rahuldatud.

Olen küll mees ja mõtlen,kui mina avastaks,et tahan loobuda rõõmust ja naerust oma kodus lapse näol...siis see ei oleks kodu!Loobuda kellestki kellele sa ise eluvaimu sisse puhusid ja teraselt otsa vaadates näed sa end?
Seda saabki vist teha inimene kes ei armasta end!
Rebida vihaselt tükk endast on VALUS.

ma loobuks ka oma õnne nimel,sest lapsed lähevad ükskord nagunii oma elule .

Arvan samuti, et liba teema! See oleks absurd!

...siis miks ma pean seda olema!? mul ristiks kaelas poiss,kes ei kuula mind,teeb mul elu nii raskeks,et ma toesti tahan temast loobuda! mul pole kedagi,kes mind aitaks! kas ma sellist elu tahtsin!? kahetsen kogu südamest,et abordi suhtes k6hklesin,kui rase olin. poisi isa ütles,kaota see laps ära,, kuid mina armastasin seda meest ja ei uskunud,et ta tosiseslt seda motles. kartsin,et kui aborti teen,siis hakkab ta mind hoopis s e l l e teo pärast vihkama ja hülgab mu. lootsin,et ta votab aru pähe. ja ise arvasin,et kui ta toesti mu raseduse ajal ei muutu,siis saan lapsest vahetult peale sündi kohe haiglas loobuda. aga kui laps sündis,ei jätkunud mul julgust seda teha,et oleksin haiglas vastavalt käitunud ja lapsest keeldunud.lootsin,et poisi isa votab ta omaks,seda enam,et esimesest kooselust pidi tal tütar olema ja et tema odedel ja vennal olid ka vaid tüdrukud. aga ei! see mees joi mu raseduse ajal ja mitu aastat peale seda ka. poissi nägi ta mitu korda,kui too oli 1-2,5 aastane,kuid isana ta ei käitunud. nimetras ennast lapsega suhtlemisel ,,onuks,, isevabandas ennast sellega,et ,,laps ei tee vahet nagunii,kes olen,sest ta alles nii väikeaga ta suri,kui poiss oli 5-aastane. nüüd on poiss 10,ehk nüüd oleks ta isa temaga kui pojaga suhelnud,kui oleks elus,kes teab!?
aga mina sellist elu ei tahtnud! olen töötu ka ja elu on hullem kui oudusunenägu! kardan,et oiss satub halvale teele tulevikus,sest mind ta ei kiuula üldse! :( jah,ma loobuks temast,sest talle endale oleks see parem,kui teda kasvatatakse kusagi lastekodus voi kasuperes! kastoesti sots.-töötajas ja lastekaitse omad ei saaks midagi selleks teha1? mina enam ei suuda nii!

eks sa siis mine oma elukohajärgse lastekaitsetöötaja juurde ja räägi temaga oma murest. ja lapsega peaksid kindlasti ka rääkima, et sul selline plaan on

Kui pole liba teema siis on see ema ikka väga plindris kui sellised mõtted peas on. Eks ta loodab, et lapsed lapsendatakse ja neil on siis parem elu kui tema suudab pakkuda. Usun, et enamusel pole võimet ette kujutada elu üksinda kolme lapsega. Minul on üks tuttav, kes kasvatas üksinda üles kolm last. Viimane oli alla aasta kui mees maha jättis ja maksis vahest vaid mõned haledad pennid laste toetuseks. See oli kõikide sõprade ja tuttavate arvates täielik müstika kuidas ta oma väikese palgaga lapsed tublideks inimesteks kasvatas. Oli ise ka alati meeldivalt riides ja käis isegi väljas. Sellisel toredal ja meeldival inimesel polnud ka austajatest puudust, vaatamata kolmele lapsele. Kui lapsed olid juba päris suured leidis lõpuks selle härra õige ja lõpuks tuli isiklik õnn ka tema õuele.

...väidetav 24 aastane laste ema peaks ikka ruttu täiskasvanuks saam-appi mis mõtted? Kas oled kätetu-jalutu, et lapsi kasvatada ei saa. või pole mõistust, kahjuks usun seda viimast.Mehed tulevad ja võivad minna, sina aga vastutad oma elu eest ise ja oma lstest loobumine-no kuidas saab seda üldse mõelda nii ja veel mõelda enne kõike iseendale ja uue mehe leidmisele.Vabandust, aga Sinu probleem ongi see, et sa ei taju reaalset maailma nagu see on ja mõtled ainult järgmise mehe leidmisele!Sinu elu, mille valisid, õpi ka vastutama!Leia mingi võimalus ja lpse isa peab nagunii vastutama-s.t. elatis tema poolt on talle kohustus, iseasi kui kergesti ta seda teeb.
Kallid noored-mõelge enne kui kellegagi nii noorelt voodisse poete ja kohe lapsed tulekul-maailm on imeline paik, kui elada natuke mõeldes!

/Olen küll mees ja mõtlen,kui mina avastaks,et tahan loobuda rõõmust ja naerust oma kodus lapse näol...siis see ei oleks kodu!Loobuda kellestki kellele sa ise eluvaimu sisse puhusid ja teraselt otsa vaadates näed sa end?
Seda saabki vist teha inimene kes ei armasta end!
Rebida vihaselt tükk endast on VALUS./

No tahaks uskuda,et libateema. Aga kui ei, siis ütleks- mehed siin elus tulevad ja lähevad, aga lapsed jäävad. Panustage lastele. Mees on väga ebakindel element. Tema ei täna sind, et oled teda aastaid ümmardanud - söögi lauale pannud, riided pesnud, kodu koristanud, lapsi üksi hooldanud. Mõtetuid mehi ei ole mõtet pidada!

Oh jeerum... Kaks võimaliku varjanti annan sulle,

1. Sa oled lihtsalt üks loll Troll.. :D

2. Ehk peaksidgi elama eraldi oma lastest kui nii lolli mõtteviisi omad, sellistel ei tohiks lapsi sündidagi.. :D

Minu laste isa kõndis ka minema. ei toeta rahaliselt, sest raha kulb tal kuskile müstiliselt ära. Vahel käib neid vaatamas ja siis sööb meie külmkapi tühjaks ja läheb minema. vahel küsib minult tagasisõduks piletiraha :)))))) Tore mees, joodik pole ja töökohta peab aga natuke... neljanda lapse eest oli.
mina saan oma lastega hakkama väga hästi, aitame ükteist igapäeva tegemistes, rõõmustame ja kurvastame koos. Nemad utsitavad mind vahest välja minema sõbrannadega tantsima või nagu nemad nimetavad: lantima :)) Mõni meetuttav on ikka aegajalt olnud ja nad on väga toredad inimesed kes meie päevi värvikamaks muutnud, koos lastega ka mõnigi üritus tehtud ja väljas käidud aga "härra õiget" pole veel sest olen üsna valiv.
Aga teemaalgatajale ütlen, et kui ei taha lapsi siis ära ennast sunni. lapsed ei peaks elama inimesega kes neid ei taha.

Kasvatan oma poega juba 12a üksi,pole kunagi tekkinud sellist tunnet,et tahaks last ära anda.Elu on väga raske,palk väike.Toit on siiski laual,mis sellest,et liha osta ei jõua.On küllalt olnud selliseid päevi,kus endal pole midagi süüa-joon vett,peaasi,et lapsekesel midagi süüa oleks.Selle korvab minu jaoks lapse südamest tulev kallistus ning säravad silmad.Suudame rääkida sellest olukorrast,mis meil on ning ta mõistab,et lihtsalt ei saa kõike lubada,mida tahaks.Püüan teha kõik selleks,et ta ei tunneks end teistega võrreldes halvasti.

isver susver küll...neid postitusi lugedes tuleb mõne koha peal nutt kohe peale.kuidas saab üks ema kes on oma lapsi kandnud (raseduse aeg).tundnud nende liigutusi.neid toitnud,magama kiigutanud,nende edusammud,rääkima hakkamine kõik mis sinna juurde kuulub...nüüd tulla mõttele neist looduda.nad pole kutsikad kes teatud vanuseks saades ära antakse..
Olen ka noor ema kahe lapsega..lasteisa leidis uue naise kel ka 2 last..ju siis on parem naine..lapsi käib vaatamas nagu kuuvarjutus..toetab nii kuidas juhtub..mõni kuu mite sentigi..ja vahest natuke väites et raha pole.ma ei kujutanud ka ete et pean kunagi oma lapsi üksi kasvatama et ikka koos.aga ma pole kordagi tulnud mõttele et ma nüüd annaks nad ära et tahaks ka elada..jah vahest on raske..aga juba see kui sa näed oma last naermas,kui ta tuleb kallistab sind ja ütleb sulle "emme sa oled mulle kallis ma armastan sind" siis see kõik korvab selle.ja sa tead et vähemalt kellegile sa oled oluline ja keegi sind vajab kuna tal pole kedagi teist..
Sellised kes oma lapsi ei armasta ega neist ei hooli ja tahavad neist esimese raskuse korral loobuda siis neil ei tohiksgi neid olla.Kui sa tead et ei suuda üksi lapsi kasvatada siis tõmba õigel ajal kumm peale või tee mis iganes et ta ei tuleksgi siia maailma kannatama,kurvastama
Polnud Sina esimene kellega nii läks,polnud mina ega pole ka keegi kolmas,igapäev läheb mõni paar lahku kel lapsed aga sellepärast ei loobuta veel lastest..elu läheb edasi
Minu arvamus..

to kristi Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> sina elad koos mehega ja mõlemad hoolitsete laste
> eest, aga teemaalgataja ju üksinda, tal tõesti ras
> ke. Kas sa kujutad ette seda?

Jah kujutan küll ette kohe liigagi hästi....nägin sellist elukest lapsepõlves päevast päeva..ema kasvatas mind ja mu õde üksinda ja pidime ka palju puudust taluma aga ega oma ema on ikka oma ema ja seda ei muuda miski. Loogiline et raske on üksinda hakkama saada aga ega üks õige ema ei mõtle mitte kunagi laste äraandmisest.

isver susver küll...neid postitusi lugedes tuleb mõne koha peal nutt kohe peale.kuidas saab üks ema kes on oma lapsi kandnud (raseduse aeg).tundnud nende liigutusi.neid toitnud,magama kiigutanud,nende edusammud,rääkima hakkamine kõik mis sinna juurde kuulub...nüüd tulla mõttele neist looduda.

aga miks sa arvad, et ta seda kõike teinud on.?
OK, liigutusi ilmselt tundis, aga võibolla laps nuttis ennast ise magama seni kui emme elutoas või clubis "oma elu elas"?? pigem usun, et talle on lapsed algusest peale olnud "lisafaktoriks" ja ema-armastusega pole siin midagi tegemist. Kõigil naistel lihtsalt ei teki ematundeid, sünnitamisest hoolimata.

küsimuse algataja. kui võimalikvõtta minuga meili teel ühenust. tahan aidata. gothot@hot.ee