Kui mees lidub metsa poole ja saame lapse kas siis olengi üksikema või peaks mehega enne ikka mingi seos olema peale suguühte.

alati saab teha ju isadustesti kui mees ei usu et on lapse isa. saad vähemalt alimente

Üksikema on see ema, kes kasvatab last üksinda. Sellest ju see nimigi - üksik. Kuidas ta üksikuks jäi, see ei oma mingit tähtsust. Ka lesk on üksikvanem, olgugi et on olnud abielus. Nii et alati see neli tähte ikka ei sobi.

üksikemadeks kutsutakse ka lahutatud naisi lastega kel ometi täkk olemas või isegi mitu tükki olnud.... lihtsalt nii püütakse omale teiste haletsemist saada ja ka sots-abi
manguda...

Vot seepärast mulle ei meeldigi nimetada ennast üksikemaks. Jah, ma olen vallaline ja ma kasvatan last. Laps ei ole üheöösuhtest, ma ei soovi haletsemist (mida siin haletseda?) ning ma ei soovi mitte kusagilt ka mingit sotsiaalabi, ma käin tööl ja saan täiesti mõistlikku palka. Ja mind häirib, et termin, mis tehniliselt minu kohta kehtib, toob kaasa igasuguseid imelikke arvamusi. Tüütu.

ka ema, aga mis halba on selles sõnas "üksikema"? Minu arust on see just täpselt olukorda kirjeldav sõna - oled ema, kes kasvatab oma last üksinda. See sõna ei peegelda kuidagi põhjust, miks sa üksi oma last kasvatad ja kas sa abi palud. Haletsemisest ei ole siin varjugi! Vähemalt minu arvates.....
Vabandust,kui kuidagi solvasin! Aga sinusuguse ees müts maha! Said lapse ja ka kasvatad seda korralikult - vahet pole, kas üksi või kaksi. Selge, et planeerisid lapse kasvatamist ette ja teadsid, et tuled igati (ka rahliselt) sellega ilma abita toime. Oleks kõik üksikemad sellised, siis oleks maailm hoopis ilusam. Või õigemini - kui kõik naised niimoodi ette mõtleks, siis ehk oleks vähem neid vinguvaid üksikemasid, kes juhuslikult lapse saanud ja nüüd rahasaamise eesmärgil selle isa taga ajavad ning ühest abiandvast asutusest teise tormavad.

Minu vastus oli eelkõige teemasse, vt näiteks eelmist postitust enne mind. Eelarvamusi purskab kõikjalt... Samas, inimesed, kes kasutavad sõna "täkk" muus tähenduses kui meessoost hobune, on minu silmis imelikud niikuinii.

Ma võin öelda, et minu laps ei olnud plaanitud, aga otsus ta siiski saada oli küll läbi mõeldud sh mõtlesime ka sellele, et mis saab, kui lahku läheme või kuidas me rahaliselt hakkama saame üksi või kaksi. Läksimegi lahku, aga elu siiani nagu toimib.

lapsi saadakse ikka siiani nagu kaksi, et siis peaks mõlemad pooled vastutama. kui pole soovi isaks või emaks saada, siis peaks iga vastutustundeline inimene kasutama vahendeid raseduse vältimiseks. see on vastastikune vastutus tagajärgede eest. kui oled olnud ettevaatamatu, siis tegele ja vastuta tagajärgede eest. asjal alati 2 poolt, pole mõtet süüdistada naist, et ei suutnud pükse jalas hoida. pole veel näinud meest, kes läbi pükste kedagi suutnud viljastada...