Mu pahameel seisneb selles, et mu eksmees ei taha, et meie ühine laps tema juures ööbiks. Paar aastat tagasi läksid meie teed lahku ja meie ühise lapse (10.aastane) kasvatamine jäi minu õlule.

Alguses ta väga aktiivselt nõudis, et laps olekspool ajast tema juures. Meie laps seal olla ei tahtnud, kuid vastu tema tahtmist ma teda sinna ikkagi saatsin, et ta ikka isaga ka saaks olla. Eelmise aasta lõpus sündis mu mehel ja tema uuel elukaaslasel laps.

Nüüd on hakanud aga meie ühine lapst tahtma ka isa juures ööbida, aga millegipärast isa on nõus teda vaid päeval ja õhtul vastu võtma, ööseks toob ta lapse minu juurde tagasi. Ööseks võtavad nad ta enda juurde ainult aegajalt olude sunnil, kui mina pean kuhugi ära sõitma. Meie laps on sellest väga kurb. Kas on siis palju palutud, et laps ka seal saaks ööbida? Elame lähestikku.

Ta siis peaks seal ööbima kui elate lähestiku? Ta võib ju vabalt õhtul koju tulla.Või sul on vaja et laps ees poleks kui mehi koju tood.

Seda mitte aga meie laps ju ise tahab seal ööbida ja on kurb, et isa toob teda koju :(

No ükski seadus ei kohusta isal last enda juurde jätma.Kui laps on kurb, et peab koju ema juurde minema siis seenäitab, et oled si.. ema,selliseid lapsi on väga vähe kes ema juures olla ei taha.

Kui lähestikku elate, miks isa 10 aastast kuskile tooma peab? Tundub hea mees olevat, ja lapsel iga selline, et hakkab vanemate vahel valima. Ema pole enam maailma naba. ole ettevaatlik.

Y Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No ükski seadus ei kohusta isal last enda juurde j
> ätma.Kui laps on kurb, et peab koju ema juurde min
> ema siis seenäitab, et oled si.. ema,selliseid lap
> si on väga vähe kes ema juures olla ei taha.

Ela, ela illusioonides!
Mida suuremaks lapsed saavad, eriti poisid, seda tähtsamaks muutub neile isa ja vähemoluliseks ema.
Eeldusel muidugi, et mõlemad vanemad on normaalsed inimesed.

Mul tütar. Nii muuseas mainin.

eks noorem poolõde-vend huvitab ka tüdrukut kindlasti, seepärast tahaks ta ehk ka isa juures kauem olla.

Ma ei tea, mis suhted sul mehe uue perekonnaga on, ehk oled ise oma nõudmistega selle pere nii ära tüüdanud, et nad ei näegi mingit mõttet ka sulle hingamisaega anda? kes maksab, tellib ka muusika, kui läbisaamine just eriti kiita ei ole. Ussitamisega kaugele ei jõua, kui uuel naisel ikka hing su peale täis, kandub see ka su tütrele seal paraku üle ja ta ussitab vastu, varjatult loomulikult ja su last otseselt kahjustamata.
Ole ise inimene ja ollakse ka sinuga normaalsemad.

ma siiski arvan, et kui isa saadab lapse, vastu tema tahtmist, õhtul ema juurde, siis siin taga on uue naise nõudmine.
uus naine võiks aru saada, et ka mehe laps kuulub perekonda, täpselt samuti nagu tema, kui nende ühine lapski.

Arvatavasti siiani (kuni pere uue lapse sünnini) ei olnud tüdruku ööseks jäämisega probleemi ja nüüd on, sest peres on uus "olukord". Kui seni naisel polnud häda sinu ja oma mehe lapsele süüa teha, temaga tegeleda jne, siis nüüd peab ta tegelema oma imikuga.
Miks peakski värske ema teise lapsega tegelema, kui lapse ema elab lähedal?

MIna ka ei tahaks, et keegi minu jaoks "teisejärguline" minu teeneid vajaks (pese puhtaks, valmista õhtu/hommikusöök jne). Isa võib ju lapsel olla, aga paratamatult ei tee mehedd kodus kõike, seega osa "koormast" on ka naise õlul. Naine aga on emaks saanud ja tahab tegeleda vaid enda (mitte võõra naise) lapsega.

seda ka, et 10.a tütar tahab muidugi nüüd isa juures rohkem olla, sest seal on ju tita :), kellega mängida jne.
Kuid värske ema (võibolla päris väsinud, magamata, võibolla depressioonis vms) tahab rohkem privaatsust ja omaette olemist (ka lapsega).
Sellises olukorras võib võõra lapse pidev juures viibimine olla päris väsitav ning häiriv.

Anna neile aega, las harjuvad.

Tegelikult ega me ju põhjusi tea, miks isa teda ööseks sinna jätta ei taha. Täiesti arvestatav on selles eas lapse puhul, et ta on kiuslik isa uue naise vastu ja üritab neid lihtsalt tülli ajada. Ka lapsed oskavad väga kiuslikud olla.

Lapsest on tõesti kahju.Nagu ema väidab:laps seal olla ei tahtnud, kuid vastu tema tahtmist ma teda sinna ikkagi saatsin, et ta ikka isaga ka saaks olla.
Nüüd tahaks laps isa juures olla, aga isa ei taha. Miks sellised ültse lapsi muretsevad kui nad neid kasvatada ei taha ega oska? Laps pole mänguasi, et lükka ja tõuka palju tahad. See on loll vabandus,aga meie laps ju ise tahab seal ööbida ja on kurb, et isa toob teda koju :Lihtsalt ema ei armasta oma last ja üritab igal võimalusel mehe kaela veeretada.

kle n, mis omaette olla, öösel ju laps magab, saabki olla oma titega!! arvan et konks on kuskil mujal. uus naine peab sellega arvestama, et mehel on ka eelmisest suhtest laps, algul oli tasa nagu talleke ja nüüd kui omaal titt hakkab haukuma...absurd ikka. naised vaadake peeglisse ja mõelge, kas ise tahaksite olla selle "lapse" rollis? sittagi, miks soovite siis teistele halba?

Kui isa seab uue elu sisse-uus naine ja uued ühised lapsed, olgi ta nii hea isa kui ta enne oli, paratamatult eemaldub ta esimesest lapsest. Olen ise seda kogenud-laps ka pea 12. Usun, et ka uus naine mõjutab ja on öelnud, et meie oleme sinu uus pere ja esikohal. Ega midagi parata saagi-tuleb alla neelata.

aaggrrrrh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kle n, mis omaette olla, öösel ju laps magab, saab
> ki olla oma titega!! arvan et konks on kuskil muja
> l. uus naine peab sellega arvestama, et mehel on k
> a eelmisest suhtest laps, algul oli tasa nagu tall
> eke ja nüüd kui omaal titt hakkab haukuma...absurd
> ikka. naised vaadake peeglisse ja mõelge, kas ise
> tahaksite olla selle "lapse" rollis? sittagi, mik
> s soovite siis teistele halba?


kle, aaggrrrrh, miks peab uus naine mehe (eksnaisega soetatud) lapse tõttu oma titega öösiti olema?
Naise kodu ja seega ka õigus öelda, kas sinna tuleb võõras laps või mitte.
Kui mees maksab alimente ja lapse kodu on lapse ema juures, siis seal elagu ja oma isa juures käigu külas.

Loogiline, et raseduse ajal jõuad küll tegeleda võõra lapsega (ok, mehe ja tema eksnaise lapsega), aga kui omal laps, siis enam küll pole võõra lapse jaoks aega ega jaksu.
Vastne ema peab ennast kodus hästi tundma, mitte võõraste lastega hakkama tegelema kohe, kui peale sünnitust haiglast lapsega koju jõuab. Punkt.

Tuline sõnavõtt annab alust arvata, et oled ise kellegi ''uus'' naine.
Tuleta oma postitust siis meelde, kui su mees on sind mõne veel ''uuema'' vastu välja vahetanud ja teil ühine laps on, keda ööseks kuhugi jätta pole.
Sellised hoiakud ja suhtumised, järgmise naise staatus pannakse elus proovile ja kiiresti. Sa saad selle endale kaela kunagi, usu.

n, sa ajad väga rumalat juttu suust välja, tundub jah, et oled noor ja roheline sel teemal ja arvad, et oled maailmanaba. Kui sul oleks kaks last nt. kas siis sa ka ei jaksaks oma teise lapsega tegeleda??? Mis vahe sel on kas võõras või oma?

Vahe on selles, et kui mehe laps elab pool ajast mehe juures, siis saab temast täielik pereliige ja ei too ka tita sünd erilisi raskusi kaasa seoses sellega, et laps endiselt elamises viibib pool ajast (sealhulgas ka öösel). Eriti veel, kui laps on 10. aastane, kes on juba suur inimene ja saab väga hästi ise igasuguste asjadega hakkama ja võib olla on lapsehoidmselgi abiks. Sellisel juhul on ta kindlasti juba ka mehe uue naise pereks saanud ja nagu oma laps seal elamises.

Juhul, kui lapse ema (ehk siis mehe ekskaasa) ei ole varasemalt olnud nõus elukorraldusega, et laps on pool ajast isa juures, siis on nüüd tarvis leppida asjaoluga, et laps on seal peres külaliseks ja külalised tulevad ja lähevad aegadel, millal pererahvale sobib. Ja see ei ole mingi õelutsemine vaid on fakt. Inimene, kellega sa igapäevaselt koos ei ela on siiski külaline sinu kodus. Toon näite - kui mulle tuleb külla oma õde (kes elab väga lähedal ja tuleb ikka vähemalt korra nädalas läbi), siis jätan ikka oma tegemised pooleli ja suhtlen ning tegelen temaga. Ta on mulle väga kallis, aga ausalt ma ei sooviks, et ta näiteks ööseks jääks vms kuna tegelikult lööb tema küllatulek ka minu päevaplaani ja elukorralduse segamini vaatamata sellele, et tegemist on minule väga tähtsa ja kalli inimesega. Väikest titte mul küll pole, aga kui oleks, siis kujutan ette, et piiraks otsustavalt ka neid iganädalasi külaskäike, sest minust on saanud esmakordselt ema ja esimesed paar aastat pean harjuma iseenda elukorraldusega lihtsalt. Seega keegi ei õelutse suurema lapse kallal vaid ta on jäänud lihtsalt tänu vanematele elu hammasrataste vahele ja nüüd on seis selline, et uue ilmakodaniku huvides tuleb ilmselt teha ka temal ohverdusi (isa juures käimise piiramise näol), sest stressis beebiema on väga paha lapsele. Temast sai tegelikult üleöö eraldi ja kaugemal elav suur õde/vend ning seda staatust tuleks talle ka em või isa poolt mõistlikult seletada, sest 10 a ei ole enam mingi titt, et asjadest aru ei saa.

to ühtasi vastuseks ka aaaggggrr-le ja n-le
07. november 2011, kl 13.57

mind hämmastas sinu arusaamine ja suhtumine.


laps olgu ta 10 aastane või mingis muus vanuses omab õigust oma isaga suhelda igal ajal kui ta seda tahab. ja see ei puutu absoluutselt uuesse naisesse kui mehe laps või lapaed varasemast kooselust oma isa külastavad, isaga aega veedavad või ka isa kodus ööbivad.
Paraku jah onolemas ebakindlaid uusi naisi, kes hakkavad mehe esimestes lastes nagu mingit ohtu nägema, hakkavad nagu jonni ajama, et neid lapsi eiole nendele vaja ja nad ei taha neid enda koju.
Miks nad nii käituvad sellel võib olla ka selline seletus, et uus naine lihtsalt peab end rohkemaks ja tahab olla oma lapsega esiplaanil mehe jaoks ja siis hakkab see vingumine mehe kallal, et eelmine laps segab..


Ise olen kokku puutunud mehe ex-iga kes mingil tingimusel omi lapsi kolm aastat polnud mehe ega ka mehe sugulaste juurde lubanud. siis aga sai mees tutavaks noorikuga ja neil sündis laps. Ja kujutate te ette! neljandal suvel kui noorik oli just beebiga haiglast koju tulnud, marssis mehe ex oma lastega kohale, et lapsed tahavad nüüd isa juures olla ja temal vaja paar kuud puhata.

Nii et siis naine sai kohe ühe päevaga lisaks oma beebile ka 2 suuremat last kellega ta elus esimest korda kohtus.

Miks siis minu suhtumine ja arusaamad hämmastavad on?

Loomulikult on igal lapsel õigus oma isaga suhelda. Aga nagu ma juba enne mainisin ei ole 10. aastane enam mingi titt, kellele ei saaks selgeks teha seda, et ta peab nüüd arvestama oma väikse õe või vennaga ja iga hetk sisse sadamiseks enam ei sobi, kui ta muidu elab täiskohaga ema juures. Selleks on telefon või meilisuhtlus isaga (eelnevalt) ning asjad lepitakse kokku. Ka täiskasvanud teevad sedasi. Suurem laps peab samamoodi harjuma enda uue elukorraldusega isa juures ja asjaoluga, et tal on nüüd pisivend/õde, kes ei tohi kindlasti kannatada selle all, et suurem laps tahab tingimata öösel kell kolm isa juures olla. Pealegi leian, et uuel naisel on oma kodus täpselt sama suur sõnaõigus, kui lapse isal ehk kui ta ütleb, et beebi kõrvalt vanem laps on hetkel liiga palju öösiti võõtustada, siis on see ju täiseti normaalne minu meelest? Ma ei ole küll ise ema, aga kujutan ette, et esmakordselt lapse saanud naisel ei ole just endalgi kõige lihtsam asjadega hakkama saada - rääkimata siis sellest, et peaks enda kodus veel külalisi võõrustama. Nii palju on juttu sellest, et vastsündinute emadel on sünnitusjärgne depressioon või muud probleemid ehk sellega tuleb arvestada, et beebi peab saama esialgu ema tähelepanu täielikult, et sealt kasvaks täisväärtuslik inimene. Loomulikult on siin palju ära vaja teha suurema lapse vanematel - tuleb talle seletada ja selgitada ja arutada ja analüüsida koos, miks asjad ei saa enam olla nii nagu nad varem olid ning sellesse vestlussesse peab olema kaasatud ka mehe uus naine (eeldusel, et ta ikka on normaalne inimene ja ma usun, et enamikel juhtudel on) - sest minu meelest on see situatsioon just 1 sellistest, millal ei ole mehe ja exnaise ühine laps enam ainult nende kahe omavaheline asi vaid see puudutab juba lähedalt ka lapse muud perekonda (ehk siis vastsündinud ilmakodanikku ja seeläbi ka uut naist).

Kogu eelnev jutt ei käi loomulikult laste kohta, kes ongi elanud isa juures poole ajast ehk vanematel on ühishooldus (a´la 2 ja 2 nädalat). Siis ei ole küll ühtegi põhjendust sellele, et miks laps peaks nüüd täiskohaga ema juurde kolima. See ei oleks sugugi tema huvides ja oleks absoluutselt liigselt lapse õigusi kitsendav oma kodule kuna isa kodu on ju tema kodu ka. Ja kelleltki ei tohi ära võtta kodu! Kuid ma usun, et ühishoolduse korral ei tuleks ka uuel naisel iialgi pähe suuremat last minema saata kuskile, sest senini on ju perekonnana suurepäraselt hakkama saadud.


Mis puudutab Sinu näidet - no ma ei tea. Arvad siis tõesti, et selline käitumine eksnaise poolt oli õige ja laste huvisid arvestav? Ja ta tegi kuidagi suure teene sellise käitumisega oma lastele ja nende uuele vennale/õele edaspidiseks eluks? Ma väga kahtlen selles. Pigem oli seal 2 õnnetut last, kes tundsid ennast mittetahetuna isa juures ja ema poolt väljavisatuna, 1 vastsündinud lapse ema, kel ilmselt oli üliraske situatsiooniga toime tulla ning 2 äärmiselt egoistlikku lapsevanemat (suuremate laste ema-isa näol. Oli siis raske teha lastele selgitustööd selle asemel, et nad suvas kohas vette visata?!?). Aga loomulikult ei saa lapsi ka tänavale tagasi tõsta ehk kui see ema neid ühel hetkel enam ei tahtnud ning isale saatis, siis oli tarvis olukorraga kuidagi toime tulla ja eluga edasi minna. Iseküsimus, kas sellist äkilist traumat ikka oli kõigile osapooltele vaja?

mis puudutab seda minu toodud juhtumit siis ei olnud mingeid probleeme ei äsaja sünnitusmajast tulnud emmel, ei beebi ega ka 2 temale täiseti võõra lapsega.

Ja tundus et ka neil 2 lapsel ei olnud probleeme uues kohas sest kui saabus sügis ja aeg kooli minna vanemallapsel ja nooremal lasteaeda siis nad lihtsalt ei tahtnudki enam isa kodust ära minna ja probleemid olid nende laste emal.

Kuid ma ei mõista seda, mis tekitab probleeme see kui laps ööseks jääb? Kas ehk isa uus naine on tall ekuri ja laps seetõttu pissib seal olles alla?

Miks te nii kitsarinnalised olete, aru ma ei saa, aga jumal teiega. Kahju lastest.

Meie lahutasime kui meie laps oli 4 aastane. Mehe uuel kaasal olid kodus eelnevalt 6 ja 5 aastased lapsed ja nüüd said ka nemad ühise lapse.

Meie laps ei saanud isaga kunagi omaette suhelda, sest uus naine ei tahtnud teda nende koju, mis ühtlasi oli ka meie endine kodu. Ei tahtnud seepärast, et tal ka omad lapsed ja tema ei taha ega pea võõrast last taluma.

Niisiis käis isa lapsega kohtumas meil ja Alati olid tal kaasas naise 2 vanemat last, keda siis mina niiöelda taluma ja teenindama pidin, sest nad olid ju külalised. Kui noorem laps sai suuremaks siis võeti ka tema kaasa.

Kui mehelt küsisin, et miks ta toob neid lapsi kaasa siis esimene asi mid ata ütles oli et aga mu naine on väsinud ja ta saab siis ka puhata ja oma aega nautida.

Nii kestis see mõnda aega, kuid siis oli mu lapsel sünnipäev ja peale seda kui oli taas isa ja ta uute laste külastus meile avastas laps, et üks temale sünnipäeva kingitus on katki tehtud. Laps ise väga hoiab omi asju ja oma kodu.

Kui isa järgminekord tas koos saatjaskonnaga tuli siis ei lasknud laps neid enam tuppa vaid teatas, et ta ei soovi enam nende järelt koristada ja ei taha et nad tema asju näpivad ja lõhuvad.

Mõni aeg hiljem oli meil lapsega suhtlemise kord kohtus mehe poolt esitatuna. Minu poolt sai seal öeldud, ettakistusi ei tee ja et kohtumised peaksid toimuma väljaspool minu ja lapse kodu. Kohus arvestas minu sooviga ja määras lapsega kohtumised lapsele sobival ajal ja mitte meie kodus.
Igatahes laps ei olnud neist kohtumistest enam huvitatud ja vahel harva käis õues isaga maja ees juttu ajamas

viimane kiri: lee 08. november 2011, kl 08.49, on hea näide, et nn võimukam jääb peale. kui uus muti on kange muti, siis lähevad tema soovid arvesse, kui eks, siis tema omad. kui soovid ühtivad, on tore, kui ei, ei ole kellegi.

teemast nii palju, et algataja kirjutas kuskil, et eksmees temaga ei suhtle ja suhtleb mehega läbi uue naise. vaat siis ütleks küll, et oma viga, et läbi uue naise asju ajad. sest kui mees sust enam kuuldagi ei taha, siis otsustabki uus muti asju. ja tal EI ole kohustusi su lapse ees. moraalselt vb on, aga reaalselt pole. ja kui asi on tema otsustada ja ta ei taha su last, siis ta ei taha. ainus soovitus: räägi otse mehega

eelkõnelejalon õig ejutt

olen mina siis see vahepealne naine.

ja mehe esimene naine sõitis täiega selga oma lstega, teda ei huvitanud kas mees on kodus või ei. Tema teadis, et se eon mehe kodu ja tõi lapsed täiesti suvalisel ajal ja ette teatamata meile, tõi ka siis kui meest koduski polnud, tõi isegi siis kui mees haiglas oli ja ma teda iga päev 50 km taha sinna vaatamas käisin. Võtsin lapsed kaasa, sest ei saanud neid ju üksi jätta koju.
Samuti nõudis esimene naine et lastele on seda või teist vaja ja lisaks igakuisele korralikule elatisele siis saigi ostetud, sest lastele ju oli vaja.
Ei pidanud mehe esimene naine ka kohe otse minu pole pöörduda, et vaat lastele seda või teist vaja...

Minul oli selle mehga üks laps.

Kui meie teed lahku läksid siis mehe järgmine naine ei teinud väljagi minu lapse huvidest. Nagu näiteks pidi isa minem alapsele vastu ja tooma ta jõulupeolt koju sest bussi enam ei käinud sel ajal. Isa aga unustas ära ja kui ma siis helistasin ja palusin, et kas saaks edasi öelda, sest ega meest mull ekunagi telefonile ei kutsutud. selle minu palve peal eaga sain vastuse, et eks vaatab,et mee spraegu magab kui ärkab siis räägin..
Igatahes tuli 10a laps talvel pimedas üksida jalgsi 9 km koju.

Ja samuti ei olnud lapsel asja sinna isa uude kodusse ja isegi isa esimesi lapsi sinna ei lubatud, saadeti meile... ja mis sel esimesel naisel siis muud üle jäi, tõigi meile, sets temal ju olid omad plaanid juba tehtud.
..

Lugesin siin enamikke kommentaare ja mulle tundub, et naiste ja eksnaiste elu keerlebki ainult laste ja nende õiguste ja huvide ümber. Džiisus, täiskasvanud inimestel on ka ikka mingi sõnaõigus veel jäänud või? Aga noh, ilmselt vale rubriik, kus seda nina peale visata - ikkagi üksikvanemad, kus valdaval enamikul vist laps = kogu elu.

See oli muide suurepärane kommentaar tegelikult, et kangem jääb peale.

Ja jääbki - eelkõnelejale ja ka mõningatele teistele, kes on nn "hea kristlasena" kõik hüljatud enda katuse alla toita ja katta võtnud - pange siis edaspidi oma sõna maksma! Mis te võtate need võõrad lapsed vabatahtlikult? Saatke aga tirinal tagasi oma õige ema juurde - seaduse järgi on temal kohustus oma lapsi kasvatada ja kasida mitte mehe uuel naisel. Ma arvan sedasi, et kui ema on nõudnud kohtu kaudu oma laste elukoha määramist enda juurde ja ei ole leppinud ühishooldusega (selles mõttes, et laps nagu elabki osa ajast isa juures ja siis kumbki elatist ei maksa), siis ongi nii, et kasvatab ja pakubki lastele elukohta mitte ei pea seda tegema mehe uus perekond. Ilmselt maetakse mind nüüd siin elusalt :D - aga ausalt, kui oleksin situatsioonis, kui mehe eksnaine toob kokku leppimata ja ette teatamta oma lapsed ukse taha ja teatab, et tal on plaanid, siis ega ma kade pole ja paneksin täiega vastu. Mul on ka plaanid, ei ole mingi kodune kana, et saan ette teavitamata tasuta lapsehoidjateenust pakkuda. Erakordselt veel siis, kui meest kodus pole. Teine variant on, et esitaks pärast emmekesele arve lapsehoidmise tundide eest ja võib olla ka saamata jäänud tulu küsiks, mis oleks mul võimlik olnud saada selle ajaga, kui oli vaja tema lapsi vaja kantseldada. Seega, mis ma öelda tahan on see, et kangem jääbki peale ja ma ei laseks ühelgi mehe expruudil enda peal trampida - mis mõttes nagu! Olgu lapsed või mitte. Mul on ka eneseuhkus ja ma ei hakka seda võõraste laste pärast potist alla laskma. Minu kodu on minu kindlus ja ei tule mulle ükski võõras ütlema, keda ma seal taluma või tahtma pean. Loomulikult selline variant, et koliksin oma kodinatega mehe katuse alla (mis ei ole meil ühine ega minu oma) nagunii kõne alla ei tule, seega on mul täielik õigus oma kodus sõna maksma panna ja eksnaised võivad tiritamme teha, kui tahavad, aga oma tahtmist nad minuga läbi ei suru. Iseasi on muidugi see, kui mehe lapsed on reaalselt väga toredad ja meil on hea suhe ja normaalne läbisaamine juba varasemast ajast. Siis kutsuksin nad ilmslet ise külla ja küpsetaks veel kooki ka neile, ühesõnaga külastamine käiks ikkagi mitte eksnaise taktikepi järgi. Aga no täiesti võõrad lapsed minu kodus ja veel eksnaise suva peale, unustage ära! Oleksin jah küll eriline bitch uus naine...

no jah kulla eelkõneleja.
mina olen maalt j ahobusega, see tähendab et jah elan maal ka omas majas ja meie lähedal on hobused.

Seega eksnaine lihtsalt lasi lapsed lahti teeots apeal ja lapsed tulid ise pool kilometrit mööda külateed meile.
Laste jutt oli et ema tõi ja em aläks ära ja emal puhkus, aga kuhu läks lapsed ei teadnud.
Kun amees ke sjuba uues peres elas oli oma uue naisega kusagil reisimas siis lapsed arvasid, et nemad jäävad meile.
no ega ma neid vastu õhtut ka enam kusagile ei saatnud.

järgmisel hommikul aga seadsin end sõbrannale külla minema, võtsin niioma lapse kui ka need külalapsed kaasa ja sõitsime bussiga linna.
Linnas sain sõbrannaga kokku, istusinoma lapsega tema autosse ja lehvitasinneile lastele, eeks te sõitke bussiga koju.

loomulikult polnud lastel raha, neile ei antus seda kunagi nende ema poolt kaasa.
ja kun ameil oli kiire hommikul siis ei hakanud ma neile ka süüa pakkuma ega vaaritama hommikul.

Hiljem oli kuulda et lapse dolid turul näpanud mingeid marju või toitu, kuna ju kõhud tühjad ja siis oli politsei nad koju saatnud. Nende emal aga oli olnu dpahandusi kui palju ja sekeldusi lastekaitsega.
igatahes minul enam neid lapsi ei toodud .

ei imesta, kui nüüd keegi tuleb ja ütleb, et muigaja kes kantseldas eksnaise lapsi ka is ejuba ex olles tegi valesti, ikka peab kantseldama, kui laste EMA vajab "vaba ööd" ja puhkust oma lastest. see, et teine ka ema on, see on kama.

muigaja muigab... jah mina olin siis juba ex ja mehe esimene ex ei vaevunudisegi teatama, et toob või tõi lapsed lihtsalt üks hetk nägin, et nad on meie hoovis..

ja mees, see nende laste isa ei elanud siis enamminuga koos juba mõnda aega.

seega miks pidin mina olema mingi tasuta lapsehoidja ja söötja
- mul ka oma elu ja läksin ise kodust ära, läksin külla

ja ei tundnud apsoluuutselt huvi mis neist mehe exi lastest saab seal linnas või kuhu lähevad.

Minu vastutada neid polnud antud, mina lihtsalt leidsin võõrad lapsed oma hoovist.

ütlesin, et meie homme läheme linna ja ei kutsunud neid kaasa. Kui nad bussijaamas ütlesid, et neil raha pole siis ostsinneile need piletid ja ütlesin, et no jääte siis võlgu..