Üksikvanem
kuidas algus oli??
| ff 28. oktoober 2011, kl 00.48 |
naised,kui olete mehest lahku läinud,kuias hakkama saite lapse ja endaga just rahaliselt,kuhu elama läksite jne?Tahan mehest lahku minna ,ag ei tea ,kas saan hakkama, võtan tütre kaasa,poeg jääb isale,muidu tal pole elumõtet,lubab end ära tappa,kui lapsed ka võtan ..ega ta ei tea,te lähen..armastus on otsas juba ammu minu poolt.Elan maal,kus pole mul vaja üüri ega midagi maksta,kui lähen linna ,on raskem ju. saan ainult 375 eurot emapalka ,kas tuleb sellega välja??kuidas teil see algus oli?? kui mees on sellega leppinud,siis muidugi näitan talle tütart ja tema mulle poega ,midagi ma talt nõudma ei hakka.
| algus on tavaliselt selline 28. oktoober 2011, kl 08.07 |
Kõigepealt poolik haridus, siis esimese ettejuhtuva jorsiga laps, siis teine.... Ei ole tööd ega raha, aga peret on tarvis mängida. Loomulikult ei ole jõutud jorsist muud teada saada, kui nime. Varsti selgub, et "armastus on otsas" - õieti ei ole seda olnudki. Jorssi ju tegelikult ei tuntudki, kui lapsi vorbiti, nüüd, kui natuke tuttavamaks saadi, ta enam ei meeldi.
Vaat selline on tavaliselt algus.
Aga edasi - ikka uuele ringile, mul uut meest tarvis jne.
Olen üksikema, tundke mulle kaasa!
Vaat selline on tavaliselt algus.
Aga edasi - ikka uuele ringile, mul uut meest tarvis jne.
Olen üksikema, tundke mulle kaasa!
| D 28. oktoober 2011, kl 10.23 |
Iga uus algus on raske,mul lõppes pea 4a kestnud suhe,samamoodi minu algutusel,teatud põhjustel mida siia loomulikult kirjutama ei hakka!
elu pole kerge,aga saan väga hästi hakkama,kuigi rahaliselt on raske...mul toetav ema ja tema pere väga palju mulle toeks..kolisin linnast maale ja võimalikult kaugele lapse isast,siiani suhtleme minimaalselt,ka last ta enam vaatamas ei käi ja enda juurde ei võta!Ta ütles et ta ei hooli sellest..last toetab ta 100euriga kuus:)on olnud hetki kus olen õhtul magama minnes patja nutnud,aga see ei aita..Tuleb lihtsalt tugev olla ja vastu pidada,sest laps vajab kasvatamist,palju hoolt ja armastust..mina suudan ainult mina talle pakkuda!Raske on mul muidugi..varem käisin tööl ja laps lasteaias,kuid teises eesti linna kolides jätsin kõik endaga maha..loobusin tööst,võtsin lapse lasteaiast ja ainult meie isiklikud asjad kaasa..mul pole hinge taga midagi,ainult mu 3a.tütar!!!
Ma pole kordagi oma elus seda hetke kahetsenud,et jätsin selle mis kunagi oli kallis ja armas..enda heaolu on palju tähtsam ja see vaimne terror mille all ma kannatasin andsid julgust end kokku võtta,sest laps ei pea kannatama vanemate tülide all...
Ole tubli ja pea vastu..kannatust ja jõudu soovin sulle!!!
elu pole kerge,aga saan väga hästi hakkama,kuigi rahaliselt on raske...mul toetav ema ja tema pere väga palju mulle toeks..kolisin linnast maale ja võimalikult kaugele lapse isast,siiani suhtleme minimaalselt,ka last ta enam vaatamas ei käi ja enda juurde ei võta!Ta ütles et ta ei hooli sellest..last toetab ta 100euriga kuus:)on olnud hetki kus olen õhtul magama minnes patja nutnud,aga see ei aita..Tuleb lihtsalt tugev olla ja vastu pidada,sest laps vajab kasvatamist,palju hoolt ja armastust..mina suudan ainult mina talle pakkuda!Raske on mul muidugi..varem käisin tööl ja laps lasteaias,kuid teises eesti linna kolides jätsin kõik endaga maha..loobusin tööst,võtsin lapse lasteaiast ja ainult meie isiklikud asjad kaasa..mul pole hinge taga midagi,ainult mu 3a.tütar!!!
Ma pole kordagi oma elus seda hetke kahetsenud,et jätsin selle mis kunagi oli kallis ja armas..enda heaolu on palju tähtsam ja see vaimne terror mille all ma kannatasin andsid julgust end kokku võtta,sest laps ei pea kannatama vanemate tülide all...
Ole tubli ja pea vastu..kannatust ja jõudu soovin sulle!!!
Lisa postitus