Seni elasime lapsega omas kodus, ei olnud laenu ega midagi, teadmisega 14 aastat, et see on isikik kodu jne. Nüüd õigusvastaselt võõrandatud vara ja kohus ei usu et on heauskne omandamine, kuigi erastaja oli üks inimene, kes tegi pärandi ja edsi sain selle kinkelepinguga. Nüüd on seis aga ,et tööd pole, lapsega kahekesi, lapse isa ei toeta ja peame siit kolima. Probleem on aga et pole kuskile minna a üürida pole raha. Kogu sissetulek on meil 150 eurot ja see on minu invaliidsuspension . Sugulased on, kuid sinna kolida on mõeldamatu. Vanematel on suur korter, vanavanaematel on maja, kuid resoluutne ei tuli sealt, et siis kolitegi kuuse alla..Linnalt pole ka just abi loota, sest munitsipaalpinnale on järjekorrad ja maksta ei suudaks ikka, kuna see on väga kallis. Hetkeseis on tõesti see, et müü vara maha ja jupp nööri. Olen mõelnud siit riigist lahkuda, kuid üksi lapsega on see praktiliselt võimatu. Laps on pisike alles.

Kui oled invaliid (kirjutasid invaliidsuspensionist), siis ilmselt ikka leitakse su korterimurele lahendus eelisjärjekorras. Vähemalt kasvõi mingi ajutine peavari sotsiaalkorteri näol. Ainult et loomulikult pead ise kirjalikult sotsiaalosakonna poole pöörduma.
Minu arust antakse sundüürnikele eelisjärjekorras ka elamispind. Aga ma ei saa üldse tegelikult su olukorrast aru - oled siis sundüürnik või ei?

Vist siis nagu olen nüüd, kuna kõik erastamised, müügid ja ostulepingud tunnistati tühiseks. Iseasi mis hinnas need pinnad on ja kas sedagi suudan maksta hetkel. Kas munitsipaalpinnale üldse antakse riigi poolt toetust, sest minu pensionist ei jätku selle maksmiseks vist.
Olen kuulnud need pinnad on meeletult suured , tegelikult piisaks kõige pisemastki, peamine, et oleks katus peakohal.

Ma arvan, et sa pole oma olukorrast oma vanematele korralikult ära rääkinud ja vanavanemate majja sa ise minna ei taha. Nii tõsise olukorra puhul aitavad oma sugulased.

Nad on sellega isegi rohkem kursis ja vägagi. Sa võid arvata mida tahad, kuid sugulasi on erinevaid. Tundub, et veel hullemaid kui minu omad või sama.. ei tea, aga kui vaadata viimast Sind otsides, siis tundub tõsi. On samas seisus veelgi inimesi olemas.

näib, et keegi kasutab kedagi ära muidu rikkaks saamise nimel. Soovitan ajakirjanduse poole pöörduda, Võsa- Pest või keegi muu, kes asjaolud avalikuks teeks.
Näib, et keegi kasutab Sind, kui üksikut naisterahvast, kel traha ka pole, lihtsalt kurjasti ära.

kas ikka veel isamaalased tegelevad selle äriga, et otsivad üle ilma lehma lellepoegi,
et siis neile maju ja maid tagastada, loomulikult kopsaka vahendustasu eest.
Nagu öeldakse, kaitse mind sõprade eest, vaenlastega saan ise hakkama.
Keeldu välja kolimast, millelegi ära alla kirjuta, ainus millega nõustuda võid, on sulle ostetud ja sinu nimele registreeritud elamispind, ja seda notari juures,
mitte mingil tingimusel hea jutu peale.

Kogu sissetulek on meil 150 eurot ja see on minu invaliidsuspension .

Aga lapsetoetus?

Lapseraha see 19 eurot seal sees, see nii olematu summa, et tueb koos ja võtan koos seda.

aga lapsel on ju isa ja miinimumelatis on 139 eur kusagil
samuti kui oled vallasema, lapse isa kanne sünnitunnistusel puudub siiis saad ju ka vallasema toetustki

Kas keegi omab ka ettekujutust kui palju on mehi kes ei maksa ja kes ei taha teada midagi lastest. Lapsel on isa, kelle kontakte pole, kes pole kordagi tema vast huvi tundnud ja kes ei toeta kuidagi ja kui kuskilt võtta pole, siis ei võta ka surm sealt.

Vallasematoetus on 19,18 eurot ja seda ei saa, see pole just summa mis päästaks kedagi millestki.

ära nüüd nii lontu ka ole, isegi kui elu raske.
Mehele anna ametlik käik st kiirmenetluse korras lase toetusraha välja mõista lapse kasuks. Surnud ta ju pole st kuskiul ikka eksisteerib ju.
Kui sul laps puudega on, kuidas sa õppida saad, kes siis lapsega toimetab?
ja see korterist ilmajäämine pane suure kella külge.
Kuni ise vait oled, ei muutu mitte. midagi Sinu elus.

Mida see kiirmenetlus muudab, kui on juba nõue ammu sees ja kui ei maksta siis ei maksa ja kui pole võtta,siis ei saa ka seda.

Kui lapse isa ei tööta, võib ju alimendid välja mõista kuid kui kuskilt võtta ei ole, siis ei ole...ei saa arvestada sellega mida ei ole.
Olen olnud sarnases situatsioonis, sõna otseses mõttes kolisin vägisi vanemate juurde oma kahe lapsega...ega see elu ei olnud elu aga vähemalt oli kus olla.
Murelikule saan ainult nii palju soovitada - pöördu kohalikku sots.hoolekande osakonda. On olemas ka väikseid kööktubasid sots.majades ehk on võimalus, ehk ajutine võimalus varjupaigas ööbida. Peaasi ära lase ennast praegu alla suruda.

koli Ida-Virumaale vms., kus elamispinnad üliodavad

m-kirjuta mulle palun meilile maribellla@hot.ee