Heips, saatusekaaslane.
Ma olen just samasugune, kahe lapsega. Lapsed käivad emmel nädalavahetuseti külas.
Lapsed on mul tunduvalt vanemad, kui sinul (poiss kipub juba kooli lõpetama), niiet võin julgelt öelda, et edasi läheb kergemaks. Jah, tõsi ta on, et kerge ei ole, aga sa saad hakkama. Oled siiani saanud ja saad ka edaspidi. Usu, ilma nendeta, üksi elades, oleks sul tuhat korda raskem, ma olen ka seda kogenud :)
Leia omale kena silmarõõm, kes sulle õrnalt peapai teeb vahel ja maailm on tükk maad ilusam. Aga vali hea inimene, kellega on hea sinul ning kellel on hea sinuga.

Kirjuta, olen hea kuulaja
mustkiisu007@gmail.com

Et te oma õeluse mürki lämbuksite, st. suurem osa mis sa teistele teed, see kõik tuleb sinu peale needusena tagasi!

Karteke Jumalatr te patused eestlased. Niimoodi irvitada ja õelutseda inimeste üle, kel on raske, see peab olema ülbus või jumalartmatus.

Ma olen oma elus küll ja küll näinud kuidas vaimsed seadused hakkavad selliste parastajate vastu töötama:

- õnnetused
- haigused
- asjad hakkavad viltu kiskuma
- maja on aga seal sees õnne pole
- sisemist inimest täidab lõputui rahutus

Kurb on et inimesed on veel uhked, kui tirivad parastamise, mõnitamise jms. enda peale needust!

Et te oma õeluse mürki lämbuksite...ei noh, nüüd peab küll ka ise jumala sulaseks vist hakkama, kui nii kenasti ja armsasti räägitakse :)
Tõmba oma jumalale kott pähe ja võta endal silmaklapid eest!Selliseid "jumala" sõnu pole vaja levitada!
Teemaalgatajale aga edu, tubli mees!

Äkki sa ise oledki see kibestunud naine, kes siin teemaalgatajast mehena esineb.
"...st.suurem osa mis sa teistele teed, see kõik tuleb sinu peale needusena tagasi!" Sel juhul on patune teemaalgataja needuse läbi endale tagasi saanud, sest ka sina ju ei tea, mille eest on jumal talle selliselt saatuse kätte mänginud.

Kindlasti on üksi raske. Ja mitte vaid majanduslikus, vaid eelkõige just selles mõttes, et pole kellegagi jagada oma muret, rõõmu, teha plaane jne. Jäin ka ootamatult üksi. Mees suri. Mul on 5 last. Aga ülesanne, mis mulle jäi, on nende eest hoolitseda, nii hästi või halvasti, kui see iganes välja tuleb. Ja neile olemas olla! Me ei saa oma elu/saatust ise valida. Ühel on raske koos, teisel üksi. Aga elu läheb siiski edasi. Päikest ja palju jõudu!

edu sulle!
vähemalt on sul paar muret vähem kui nii mõnelgi üksikemale kelle laste isa kusagil olemas veel.

Vähemalt on kindel sissetulek toitjakaotuspensioni näol lapse 24 a saamiseni kui õpib

olen ka is emitmeid kordi soovinud, et mu laste isa võiks surra, saaks lastele vähemalt mingit rahalisttugegi.
Paraku lapsed nüüdseks sured ja ei ole isa vaevunud nendega kohtuma ega nende pärast muretsema.


sina lähed oma lastega nende isa hauale ja su lastel on koht kus saavad isa jurde minna.

minu laps kohtus oma isaga mõned aastad peale meie lahutust kooliekskursioonil olles täiesti juhuslikult, teretas oma isa- paraku oli laps kasvanud ja isa lihtsalt vist ei tundnud teda ära, ei osanud arvata, et võib lapsega kohtuda. Ta ei teretanud isegi mitte vastu.

ka minul on 5 last

Isa kahe lapsega Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tere.
> Ei taha selles foorumis halada ,kuid mis
> kipärast tunnen ,et kahe lapsega enam edasi ei jak
> sa. Tahaksin vaid küsida uurida kustkohast oleks v
> öimalik leida natukenegi tuge ja möistmist.
> Pe
> altnäha oleks nagu köik tore lapsed toredad (tütar
> 8a ja poeg 4 aastane) ja saame ilusasti hakkama j
> uba pea 2 aastat kuid tunnen ,et iga päevaga läheb
> kitsamaks ja ma lihtsalt üksinda ei jaksa seda ko
> ormat kanda.

usun ja saan aru.Ise kasvatan yxi 6a tytart juba mitu aastat.Õhtuti töölt tulles olen nii väsinud.

Krt,kui saad pane lapsed 1ks päevaks hoidja(vanaema)hoolde ja tee päev endale.

Tere,
Olen ka üksikvanem, kelle lapse isa kahjuks jäädavalt lahkus. tean, mis tunne see on, kui tahaks peaga vastu seina joosta ja kui tunned, et on raske, pole kellegagi seda jagada. lapsele ju ei kurda.
kui soovid ja kui Sulle sobib, võid mulle kirjutada. kuigi ma ei saa Su muresid enda kanda võtta, saan ehk anda nõu, kuidas neid lahendada. ja samas- jagatud mure on pool muret :)
siinkohal täpsustuseks ja ennetuseks õelutsejatele- ei otsi endale paaniliselt uut meest ja oma lapsele uut isa, kelle kaela kõik oma kohustused lükata ;)

P.S! peale vihma paistab alati vikerkaar ;)

minu aadress: karutydrik@hot.ee

Vahel tunne minagi,et enam ei jaksa...
Mulle on kunagi öeldud,et otsi endale üks lesk meheks,kel ka lapsed...Tema oskab ja tahab lapsi kasvatada ja tubli igati.Kuid kust leian ma selle mehe? Keegi normaalne mees ei taha ju üksikema kahe tütrega???Tahavad aind niisama puhata ja mängida.Mina aga unistan ikka edasi mehest,kellega koos elu nautida,koos lapsi kasvatada - minu,sinu ja kokku meie...Hoolitseksin kodu eest,teeksin käsitööd(suur käsitööline)kos lastega ja kui mees töölt tuleb,siis köigepealt saab kallistuse ,et ta mul olemas on...
lovitar8@gmail.com
Aga peale vihma hakkab alati päike paistma...