Külastan esimest korda seda foorumit, kuna nimi ütleb et üksikutele mõeldud. On siin kasutajaid kes justkui oleks suhtes, kuid tegelikult on (tunnevad end) kõiges üksi? Teine pool huvitub vaid oma huvidest- elu facebookis! Uudised, elu, tervis, kõikvõimalikud mured ja tegemised, plaanid ja planeerimine, külaskäigud, lapsed jne. jne. jne. on jututeemaks vaid seal ja "sõpradega". Oleks vaid võimalik- siis elaks kaaslane ka reaalselt oma konto aadressil! Aastaid "perena" ühe katuse all eksisteerida on ära väsitanud ja ei teagi nüüd- kas peaksin samuti omale virtuaalse elu muretsema (ehk saan ka võimaluse oma teise poolega suhelda, tema mõtetes ja vestlustes osaleda jne). Järele mõeldes- arvatavasti jäetaks mind ka sõbralistist välja! Kui olen tühi koht- siis ka seal ju...

Siin rohkem need, kes reaalselt üksi last kasvatavad, igasugustel põhjustel( ka mõtetu elu mõtetu mehega lõpetamine) ja need, kes alalõpmata ja valjuhäälselt üksikvanemaid mõnitavad ja sõimavad:)

ega palju puudu pole kui loo autor ka reaalselt üksikvanemaks saab. teie suhe on surnud punktis praegu. kaaslane on ennast sinu jaoks sulgenud ja sinna ruumi sina enam ei kuulu. edasine sõltub sinu ja kaaslase valikutest. kas jätkate külma kooselu ja elate tegelikult mõlemad ammu eraldi elu või astute ka reaalseid samme lahkukolimiseks ja mõttetu suhte lõpetamiseks.

kui teise poolega enam üldse kontakti ei saa, pead ise ära otsustama, mis ja kuidas edasi. kes kasvatab lapsed, kes kolib ja millal.

hetkeseisuga on karta, et see leek on liialt tuhmunud, et uuesti süttida...

Olen nõus, kui teinepool juba eraldi oma elu elab, siis peaksid seda sinagi tegema... kindlasti ei ole see kerge ja tekitab pingeid, kuid kui ise sammu ei astu, siis ei muutu elu ka enne paremaks. Soovin sulle igal juhul edu ning kannatlikkust!

Mõtle enda jaoks selgeks, mida elult tahad. Kui sind praegune elu ei rahulda ja sa suhtes õnnetu oled, on sul kaks võimalust:
1. Muuda olemasolevat suhet selliselt, et oleksite võrdväärsed partnerid ja jagaksite võrdselt ka kohustusi.
2. Tuleb minna oma teed ja otsast peale alustada. Üksikvanemad saavad alati hakkama, kuna neil puudb valik suudan- ei suuda, jaksan- ei jaksa.

Elada tuleb selliselt, et ise rahul oled:)

hakkate pakkima, minge perenõustaja juurde. Tutvusringkonnas on need nii mitugi imet teinud, üks oli väga sarnane juhtum teema algataja omaga.