Mul on tutvusringkonnas nii abielunaisi, vabaabielus olevaid naisi kui ka üksikemasid. Mul on ausaltöelda hakanud totaalselt üle viskama see, kui palju abielunaised vinguda võivad. Sellist hädaldamist näiteks üksikvanemate suust ei kuule. Kui abielu ja mehega koos lapse saamine on see ainuõige variant (varasemad arutlused teemal - halb suhtumine üksikemadesse), siis miks te abielunaised nii issanda palju vingute? Küll on mees liiga palju tööl, siis liiga palju kodus, ei remondi, ei kokka, ei korista, joob jne jne jne. Kõige tipp on see, et öeldakse nii -issand ma olen üksikema sest mu mees on välismaal tööl...Püha müristus! Seda tullakse ütlema üksikvanemale, kes ka tegelikult on üksikvanem. Kui te olete nii kuradima tublid naised, et suudate lapsi kasvata ainult suhtes ja abielus olles, siis mille pärast te vingute nii palju??? No mis siis, et te peate puid ise õuest tooma või prügikasti välja viima või poes käima või pesupulbrit ise ostma ja pesu pesema jne jne. Ära tüütab see hala lihtsalt. Hinnake siis oma mehi enne, kui te ka sellesse põlatud üksikvanema seisusesse satute. Ma lihtsalt ei saa sellest pidevast virisemisest aru..

vali oma tutvusringkonda paremini siis. tundub oled negatiivsed inimsed enda ümber kogunud. või teine variant. need naised püüavad sind omal kombel lohutada et sa ennast üksikuna väga alaväärsena ei tunneks.

Seltskond, mis ei võta üksildust, ongi kohati hullem kui üksinda olemine. Prügikast prügiastiks. Minu meelest on ikka päris raske olla koos kellegiga selle pärast, et lapsi kasvatada vms. Koos inimesega, kellega tegelikult klappi enam pole.
Ettekujutus on selline, et peab koos olema. Reaalsus aga sõidab uksest sisse.

Ma küll ei usu seda, et nimelt abielunaised on nüüd need kõige hullemad. Pigem on pajatusest kuulda pisukest kiidulaulu üksikemadele. Mkmm, mul ei ole nende vastu isiklikult kõige vähimatki. Endagi tutvusringkonnas on paar sellist. Aga need on tugevad naised. Teadlikult valitud tee. Kõva vundament, haridus, töökoht, elamine. Ja laps. Või kaks.
Üldiselt, jagan jajahiga sama seisukohta. Kui ikka närvidele käib, tuleb seltskonda valida.

On tõesti nii ja põhjus on lihtne- abielunaised ootavad, et kaasa teeks remonti, üksikema lihtsalt teeb ära, sest tal pole kellegile loota. Need on erinevad elud.

Kõigest loll mees

Kas see ongi see, mis tõukab suhtes olevad inimesed külakorda käima? Ma niisama uudishimust küsin, pole sellest põhjusest kunagi aru saanud.

ma ei sa naistest aru miks nad virisevad meeste kallal kui neil on kõik olemas.ma ise olen ka koguaeg lapsega üksi ja teine laps on tulekul.mul mees on kuus kaks või kolm päeva ainult kodus ja ma saan tast aru et ta teeb kõik ,et perel puudust millegist pole.ja minuarust on üksik vanemad väga tublid saavad ideaalselt hakkama.mul endal ka tuttavaid üksikvanemaid, vahel on raskusi aga neil on ka sõbrad kes neid aitavad nii ,et minu arust on see jabur kui millegagi rahul ei olda.ole rahul sellega mis sul on.

või muuda oma elu selliselt, et saaksid rahul olla.

Eks see sul enda saba kergitamiseks väljaimetud lugu ole. Üksikemade probleem levib nagu epideemida viimasel ajal ja tahad vist viidata nagu oleks abieluinimestel ka halvasti. Ei kõla usutavalt. Halva abielu saab lahutada, üksikemal abielluda ei õnnestu nii lihtsalt.

eks sa vinguksid ka, kui oleks kelle kallal. asi ei ole vingumises - lihtsalt paarisuhtes on paremaid ja halvemiad aegu, kus vahest tuleb asi välja öelda ja selgeks rääkida.

Tead, teemaalgataja - eks igaüks otsib ikka omasuguste seltskonda. Vinguja sõbrad-tuttavad on samasugused vingujad jne. Minu tuttavad küll ei vingu - olgu nad abielus või mitte. Ja kui käiks tõesti üks pidev hala, siis ma ju sellistega ei suhtleks.
Keda süüdistada, et su tutvusringkond on selline?

Olen meesterahvas. Kokku puutun nende naistega tüdruksõbra kaudu. Lihtsalt on silma hakanud muud midagi. Teema sai algatatud sellepärast, et on keda kõrvutada. Abielunaised ja üksikemad. No ei ole üksikemade ülistamine aga samas tõsiselt nad ei vingu vaid teevad asja ära mis tarvis teha. Võimalik, et abielunaiste puhul tuleb mängu õpitud abitus kah. Loodetakse kõiges ainult mehele aga see, et ise ka midagi ära teeks..Mees rassib tööl käia, et ema lastega kodus saaks olla. Siis tuleb koju tahab puhata aga rassigu seal edasi. Ja siis imestatakse, miks mehed enne maha surevad. letöötamine, stress ja vinguvad naised, kes kunagi millegagi rahul ei ole. Lihtsalt kuna siin üksikvanema portaalis leitakse, et ainuõige on perekond kus mees, naine, laps ja üksikvanemlus on paha paha, siis selle nurga alt vaadatuna jääb teine mulje. Need üksikvanemad, keda mina tean on kõik oma eluga ikka üsna rahul. Jah vahepeal ütlevad, et neil on raske aga see on kõik. Need üksikemad, kes endale mehe kõrvale on leidnud, hindavad oma mehi. Need aga kes abielus - ving, ving, ving...Koos on halb aga lahku ka ei soovi minna, kuigi tädid räägivad, et peaks ikka mehe kukele saatma.

Mina olen ammu aru saanud, et üksi on kergem last kasvatada, kui mugava mehega koos. Jah mees võib ju tööl käia ja peale seda väsinud olla ning puhkust vajada. Kuid naised käivad ju ka üldjuhul tööl ja peavad ikka koju tulles kodutöid tegema - ei mingit puhkust peale palgatööd! Eks naised nõuavad mehelt üldjuhul lihtsalt samaga vastamist, mitte enamat. Ja isegi kui naine on lastega kodune, siis ega lapsed puhata ei lase, mehed saage palun ükskord aru, et lastega kodus olev naine teeb samuti tööd! Ja remont on tõesti selline asi, mis terve pere heaolu parandab, mitte pole lihtsalt naise kapriis. Hea küll, nädala sees pole jaksu, kuid andke siis oma naisele vähemalt lubadus, et laupäeval panen selle kardinapuu lõuks üles!

Kes sinu kardinapuu ülesse paneb? Ilmselt ise. Ja abielus/suhtes olev naine tuleks ka sellega toime ühise heaolu parandamise nimel, aga ta ei viitsi ja eelistab vinguda mehe kallal. Kardinapuu ülesse panemine pole ju ometi raketiteadus :D

Üksikemadel lihtsalt pole kellegi kallal vinguda. Nad kas on oma vingumisega liiale läinud ja mehest juba ilma jäänud või polegi neil õnnestunud ühtegi meest abiellumisega hoovi tõmmata, et vinguda saaks. Kes enda kõrvale uue mehe on leidnud, see loomulikult enam nii intensiivselt ei vingu, sest teab, millega riskib.
Mind naisena huvtaks aga see, et kui muuta üldist elukorraldust nii, et hoopis mehed oleksid lastega kodused ja naised käiksid tööl (praegusel ajal teenivad naised juba sageli meestest rohkemgi), siis palju oleks meil oma naise kallal pidevalt vinguvaid koduseid mehi?

usun ma jee, et sa kõssu, mees oled

Juba vanasõnagi ütleb, et enamus mehi sureb vingumürgitusse.

nii nagu on vinguvaid naisi on ka vinguvaid mehi.

alustame hommikuga:
- naine tõuseb, võtab ärganud lapsed endaga kööki, et need meest ei segaks.
naine valmistab hommikusöögi ja kutsub mehe sööma, lapsed juba laua sootavad, et koos süüa.

mees vinguma,
mis söök täna on, ah makaronid - no oleks ju võinud kotlete krvale teha, mitte viinereid.
miks kohvi pole piisavalt jahtunud ja miks suhkrut sees vähe, oleks võinud siis korralikult segada, et suhkur põhja ei jäänuks.
ah soo täna on siis õunakook, miks mustikakooki ei teinud, kas mei sis mustikai dpolegi?

mees läheb tööle, tuleb ag aõuest tagasi, et autol istmekatte serv lahti - miks naine seda är apole parandanud, aga näe jah nii laisk, et ei viitsi vaadatagi, oleks võinud ikka ise ka huvi tunda, aga ei.

Lõunaks tuleb mees koju sööma, taas supp palav, oleks võinud teise supp olla, praeliha oleks võinud soolasem olla ja kartulid vähem pehmed. Magustoit jälle liiga magus

Õhtul mehel taas probleemid toiduga, ei sobi üks ega teine asi.
ja siis on mõneks ajaks rahu kui mees ajalehte loeb ja telekat vaatab. lapsed juba tevad, et isa ei tohi siis segada ja nad mängivad vaikselt oma toas ja lähevad siis magama.

Puhkepäevad on mehel puhkamiseks, sest ta käib ju iga päev tööl ja siis ei võta ta kodus midagi ette.

Kuidnaine - arvate vist, etta on väikese lapseg akodune ema - ei, naine käib ka tööl ja lapsed juba koolis.
Et mees kodust lõunatoitu saaks selleks teeb naine ettevalmistused tavaliselt hommikul või eelmisel õhtul ära j akeedab, küpsetab spetsiaalselt mehe jaosk toidu.
Jõuab selle tunniga mis tal lõunavaheajaks ette nähtud ilusti valmis.

Kirjeldatud naine pole ju abikaasa, vaid teenija ja ori. Kui ta on juba jalamati seisusega leppinud selle nimel, et ikka mehe (soki)lõhn majas oleks, polegi midagi teha. Iga pada leiab omale kaane, ütleb vanarahvas.

Kokkuvõtteks: üks õige naine on ikka ainult vallasema. Kõik abielunaised on irisejad, vingujad, õelad, kibestunud jne.
Seega, seltsimehed, - saagem kõik vallasemadeks ja elu meie ümber muutub hoobilt ilusaks!

vaat ei ole leppinud, ammugi juba elan lastega mujal.

Kui majas on mees, siis on normaalne, kui tema ka kodus midagi liigutab. Või tahad väita vastupidist? Tuled koju ja ootad täisteenindust, mis siis et nainegi ehk käib tööl või on suur majapidamine ja lihtsalt üksi kõike ei jõua? Aga samas tahad et naine kenake välja näeks, annaks k---i, oleks huvitav ja tore. Kuidas sa seda ette kujutad? Kui mees kodus lillegi ei liiguta?
Abielu on abi- elu, mitte nii et üks vahib lakke ja teine rabab nagu hull, et teist ümmardada. Asju tehakse koos ja kui üks pool kangesti viilib, siis loomulikult ajab vinguma.
Pole siis vaja imestada, kui osad naised mehest hoopis loobuvad, üks loll vähem ümmardada.

Õnneks enda kodus sellist jama tihti ei ole, vahel harva ajab vinguma ka, kui ikka rabeled nagu ogar, ja teine pool suvatseb järjest ära unustada, mida ta teha on lubanud. Või peaks ka kodused asjad ära unustama ja jalad seinale viskama? Siis on jälle teil ving, et naine on laisk.

õite he avariant on ju see kui naine ja mees käivad mõlemad tööl, lisaks tegeleb naine laste ja majapidamisega ja siis mees selili sängis muudkui vingub seda ja teist ja kolmandat - sellisele eiosk akoha vstu ka vinguda enam

Väga nõme niimoodi lahterdada. Inimesi on igasuguseid ja pole vahet kas abielus või mitte kes tahab elab ja kes tahab vireleb lihtsalt kuidagi. Nii on ja nii jääb.

Tegelikult paljud vinguvad väga palju ja põhjendamatult tõesti. okok on igatsugu tossameid ja töllakaid meeste seas, aga miks sa omale säänse võtsid? Nagunii ümber ei kasvata. Kuid vinguvad ka need naised, kellel on väga okitoki mees. Mul oli tõsiselt siiber ühest tuttvas noorest naisest, kes muud ei teinud kui kirus meest ja tänitas. Mees hoolitses lapse eest, tegi kõik söögikorrad, teenis hästi ja oli truu nagu koer ega vaadanud iial teiste naiste suunas. Aga ikka leidis naine sada häda ja mokk vingus. Vahepea kolis lahkugi, aga siis sai aru, et üksi on nagu täielik shitahäda ja kobis varasti tagasi. Ja vot nii hea mees oli, kes võttis ta ka siis tagasi.

Mina kui üksikema olen ka seda märganud, et suhtes naised on natuke saamatumad... Eks ma ise ka vist oleks kui oleks lapse pärast suhtesse läinud... valisin teise tee... teate mis üksikema staatus avab silmad. Tõesti ei pea keegi teine tegema seda mida sina tahad, jah ta võib sind aidata kui tahab, aga ta ei pea - olgu see siis sinu abikaasa või sõber.
Miks ma ei vingu? Sellepärast, et ma ei viitsi!!! Olen oma eluga rahul ja saan hakkama kõigega. Kuigi mulle on öeldud küll, et kui mulle koju sisse astud siis on näha et meest pole! Teate miks seda arvati??? Mul põles koridoris elektripirn läbi! Tükk aega ei saanud aru kuidas seda elektripirnist järeldati.
Elektripirni vahetab ainult mees!!! :D Ei noh, pole just raketiteadus - ma ei vahetanud pirni sellepärast, et kuna see ruum on piisavalt valge siis ma lükkasin selle vahetuse järgmisesse nädalasse. Põleb ta või ei vahet polnud.
Mehed palju olete saanud näägutada elektripirni pärast????

ise pole küll selles mõttes üksikema, sest lahutasin kui lapsed juba suht suured olid, aga see meeste sõimamine käib kohati ajudele küll, jääb mulje et kui sul on abikaasa või elukaaslane, on su elu ikka kümneid kordi raskem kui üksikul.
Mida kurat te sõimate oma mehi, ärge elage siis nendega, proovige üksi hakkama saada, kuidas on...
kui see energia, mis kaaslase sõimamise peale kulub, kuidagi kasulikumalt ära kasutada, võiks oi kui palju ära teha
ise ka lihtsalt ei viitsi kellegi kallal näägutada, veel hullem selja taga kolleegide või sõbrannadega kiruda, samas maksavad mehed kogu teie elamise ja arved, ainult ela ja ole
kui seda mis sul on, hinnata ei oska, oleks kasulik vahel üksi olla, see avaks silmad

Oh, mina küll teenindaks meest, kui mul mees oleks :P
Proovige nüüd kullakesed aru saada, et mõnda naist tahavad mehed isegi siis, kui see naine nõuab kodustes töödes võrdsust, isegi kui see naine viriseb. Aga mõnda teist ei taha mehed isegi siis, kui olete totaalsed jalamatid ja mehele lusikaga putru suhu topite. Ei tea millest see küll tuleb, ah?

Kui on kaks inimest, kel on ühine kodu ja ehk lapsedki, siis toimetused jagatakse omavahel ära. Ja mitte ühegi perevälise inimese asi ei ole kõrval susiseda, et issand, küll on ebaaus, miks nad niimoodi teevad. Teie ei puutu võõra pere ellu. Kuigi muidugi, päris paljud teist oleksid kohe nõus abielumeest lohutama, kes nii kohutavalt kannatab oma jubeda mõrrast naise juures :D

Aga kui peres ongi kokku lepitud, et elektripirni vahetab mees, ja naine teeb jälle muid asju? Nt viib prügi välja või hoopis putitab autot (jah, ka sellised variandid on võimalikud). Kas siis, kui kokkulepet järjest ei täideta, tuleb see pirn ikka ise ära vahetada, sest pole ju raske? Põhimõtteliselt võib mitteäpu naine ka kõik kokkulepitud mehe tööd ise ära teha, sest pole ju raske. Meelde tuletada ju ka ei tohi, eks, sest siis oleks ju vingumine?

ma ei rääkinud teenindamisest vaid vingumisest
kas selleks peab mees olema, et hommikust õhtuni kellegi kallal vinguda?
isiklikult oma elu selle peale raisata ei viitsiks
kui mehest pole mingit tolku, milleks teda siis vaja on?
selleks et keppi saada, pole vaja küll abielus olla
ja ausaltöeldes mulle pole küll vaja et keegi mind teenindaks, nii loll ja laisk ma pole

vingumine on väga subjektiivne mõiste, selge, et kui tuleb jutt, mis sulle ei meeldi, siis on tegemist vingumisega. tee siis ära, siis ei vinguta su kalla, lihtne ju.