Minu mure seisneb siis selles, et elasin elukaaslasega (24 aastat vana) koos kuus aastat. Kolm kuud tagasi otsustas too, et tal alles noorus nautimata ning sarved maha jooksmata ja jättis mu maha. Peale seda kui oli mu maha jätnud käis aeg-ajalt ikka minu juures ning selle tulemuseks on siis rasedus.Teatasin siis eksile, et nüüd siis sellised lood! Reaktsiooni ootasin küll hullemat, kuid päri ta ka sellega pole ning ütles et eu taha saada veel isaks vms. Kuid käsku kui sellist aborti teha ka ei tulnud. Ilmselt peaksin siis arvestama otsust langetades, et minust saab üksikema. Ükshetk mõtlen et saan lapse, järgmine hetk, et kas ma ikka tahan seda sellises olukorras? Ning võtta kogu vastutus enda peale?
Palun nõuandeid.

Seda peab sa ise teadma, mis oma eluga peale hakata.
Rohkem väärikust oleks võinud aga küll olla. Mees saadab pikalt, aga annad ikka seksi.

krt kas inimesed on lollid või mis toimub, lähevad lahku ja siis mängivad nugiseid ja peale seda halavad

Mis siin veel mõelda? Abordile ja uue suhte korral alusta abieluga enne lapsetegu.

Kuus aastat elasite koos ja saite lapsest hoiduda, kuid nüüd kui läksite lahku, siis enam mitte?
See lõhnab tahtliku rasestumise järele.

Mis seal enam vahet, millal, miks ja kuidas rasestusid? Sinu kõhus kasvab keegi, see on hetkel tähtis. Oled sa valmis emaks saama? Muide iga naine peab arvestama, kas ta suudab üksi lapse ülesse kasvatada, sest kahjuks ei ole ka õnnelikus abielus garantiid, et surm teid ei lahuta.

No kuidas ta siis on valmis emaks saama kui meestki enam kõrval ei ole!

Mitte mehe kõrvl olemine ei tee naisest ema, vaid lapse sünnitamine. Ja sellega, nagu ka hilisema kasvatamisega, saavad enamus üksikvanemaid tegelikkuses kenasti hakkama.

Kas suudad lapse üles kasvatada sõltub ikka sinust endast! Ka siis kui mees on kõrval, võib juhtuda, et mehel ei ole tööd. Üksi lapse kasvatamises ei ole ju midagi keerulist, materiaalselt on raskem.
Mina olen abielus, olude sunnil töötab mees välismaal. Sisuliselt olen suhtes aga kasvatan üksi lapsi, kogu logistika, kõik mured-rõõmud on minu kanda. Ausalt see ei ole keeruline. Ja kas tahaksid suhet mehega lapse pärast? Mehega, kes sind hülgas? Mina küll ei tahaks.