Tere!

Eluke on nii veerenud, et kasvatan üksinda last. Põhjuseid siin lahkama pole mõtet hakata ning ei kurdaks millegi üle, kui poleks ühte probleemi. Probleem nimelt selles, et iseenda vajadused olen unarusse jätnud ning selle tagajärjel intiimelu puudub täielikult. Keha aga nõuab oma, mitte ainult keha, vaimule mõjub sama rusuvalt.

Nii ma mõtlesin, et ehk seisab mõni naine sama probleemiga silmitsi. Kahekesi leiaksime kindlasti lahenduse. :)

Mina olen kolmekümnendate esimeses pooles ning elan Pärnu kandis.

sa oled oma murele valest küljest lähenenud. otsi parem kedagi, kellega niisama suhelda. varem või hiljem leiad kellegi, kellega suhtlemise edenedes ka voodisse jõuad.

Noh, saatusekaaslane, olen sinust 10 aastat vanem, kahe lapsega, vanem juba kõrgkoolis.
Mul kena sõbranna, kes vahel minu pool ööbib.
Intiimelu on parem, kui abielu aegadel.

Ära pea ennast üksikuks hundiks, ole aktiivsem ja elu läheb paremaks kui enne.

Mina olen just unistanud tutvumisest seksika ja ägeda üksikisaga, kes kasvataks üksinda last.

Naine, kolmekümnendates, lasteta

Üsna ebatavaline unistus noore naise puhul. Tutvumiseks on esimeses postis e-posti aadress jäetud.