Mina kuulun ka nende naiste hulka, kes on kunagi meest ahisatnud ja saanud lapse, sest mehed ju ei vastuta oma tegude eest ning naised on alati süüdi.
Ajad on muutunud, olen poissi kasvatanud 10 aastat üksinda, ilma lapse isa toetuseta, kuigi kohus on määranud elatise minu kasuks. Olen pöördunud politseisse, teinud avalduse mittetasumise kohta, samuti on asi kohtutäituri käes. Kasu sellest pole midagi.
Elu on kalliks läinud, lihtsalt ma ei tule enam toime.
Kõigepealt lapsele vajalik, siis toit, arved maksan vaid need mis on viimase tähtajaga.
Pole juba pikka aega omale midagi lubanud, ihupesust rääkimata.
Elatise võlg 10000 eurot, minu jaoks on ka see raha.
Kuid kahjuks see on olematu raha.
Olen iseendaga nii ummikus!

no minul on sama probleem, kui nii öelda, ma lahutasin naisest (meil on kaks last), tema sai kõik - lapsed, minu remonditud maja, 2007nda aasta auto, ja igakuiselt saab minu käest 600 euri, omale jääb 300euri.

see laps anna ära riigi kasvatada ja saad paremini toime.

Kui väga vana pole ja olemus ka enamvähem,siis ei tohiks olla probleeme uue elukaaslase leidmisega. Kahekesti ikka parem toime tulla kui üksi.

mis mõttes kohtutäitur ei saa raha kätte? oled ikka käinud ka uurimas, miks? muidugi kui tegid lapse jobuga, kes ei teenigi, siis pole midagi parata, ise ju valisid isa lapsele. tuleb ikka enne jalgade laialiajamist vaadata, mis mehega tegu. seda peaks mõtlema aga eriti end rasedana arvele võttes.

alguses ahistasid meest, nüüd ahistab mees sind mittemaksmisega. läheb veel tühised 10 aastat ja siis oletegi tasa.

siia pole mõtet selliseid jutte üles panna, sest Moskva pisaraid ei usu
pealegi sul pole kirjas konkreetset eesmärkigi, otsid abikaasat, soovid kaastunnet?

Ma ei otsi kaastunnet ja ei otsi meest.
Lihtsalt on raske toime tulla.
Olin siis noor ja lapse isa oli ca 20 aastat vanem.
Jah, ma olin noor ja loll, mis parata. Tegu on ju tehtud pean edasi elama.
Mõni inimene on loodud üksi elama, ju siis mina ka.

sugulased siis ei aita hädast välja?

Ei ole seda tüüpi, et kerjan.
Kirjutasin, kuna olen väsinud.

Oled väsinud...siis otsid abi,sest muidu ju ei kirjutaks.Inimene peab vahest oma eneseuhkuse alla neelama,et tulevikus paremini läheks ja alati ei saa kõigega üksi hakkama.Siis tekivadki raskused.Igale ühele on kedagi kõrvale vaja.Olgu see siis elukaaslane,sõber,sõbranna...kasvõi moraalseks toeks,mis on tihtipeale väga tugev toetus edaspidiseks edasiminekuks oma elus ja raskustest välja rabelemiseks.Nina püsti käia pole alati hea.Otsi lähedastelt abi.Mitte materiaalselt kohe,aga ehk oskab keegi midagi tarka soovitada või pakuvad ise seda abikätt.Sest vahest tuleb abi sealt,kus oodata ei oska.

Neid abi kerjavaid ja kaastunnet otsivaid üksikemasid on nii palju et keegi ei pööra neile enam tähelepanu. Teemaalgataja on valinud õigema tee ja püüab ise hakkama saada. Tunnen sulle kaasa. Lapsel saabub kohe teismelise iga kus hakkab vaatama mis riided seljas ja samas kasvab nendest nii kiirelt välja. Kergemaks enam ei lähe, ainult raskemaks. Nii et naudi aega kui ta on vaid kümnene.

Ega sul tegelikult muud võimalust ei ole, kui abi küsida. Lapse isaks valisid vastutustundetu mehe - sealt abi loota ei ole. Jäävad üle siis lähedased või sotsiaalsüsteem. Kui ikka oma palk on toime yulekuks liiga väike, siis sa ju pead kusagilt kasvõi ajutiselt raha juurde saama. Ma ei tea, kus elad, aga ehk omavalitsusest saad abi, kui nad leiavad su soovi põhjendatud olevat. Ja oma vanemad ehk ikka natuke aitavad.
Lootus, et keegi kasvatab su lapse vastutustundetu issi ümber ja ta hakkab sulle raha üle kandma, mata kohe maha. Seda raha ei tasu isegi meenutada ja taga nutta - ainult ennast ärritad. Kui ta seni ei ole maksnud, siis leiab ta ka edaspidi võimalusi mitte maksta. Kui ta on ika ametlikult töötu, ega siis surm (ega ka kohtutäitur) ka ei võta sealt, kust võtta ei ole.

No aga kas sa nii pole mõelnud, et kui nn isa elatisraha ei maksa, äkki siis taotled hooldusõiguse äravõtmist? Vähemalt siis tulevikus ei hakka nn issi lapselt toetust nuruma......siin ma olen lugenud, et palju nn issid hiljem lähevad kohtusse, et näe laps ei aita. Kuigi jah, see ei aita sind praegu, aga vähemalt mõtleksid tema tuleviku peale ja aitaksid ka sellega oma last. Samuti võiksid issile teha sellise ettepaneku, et lähete koos perekonnaseisuametisse ja teete mõlemad avalduse, kus issi loobub oma hoolduõigustest. Jääks kohtuskäik ära.

kohalikust sots osakonnast küsi abi

Vahel ongi nii kuradi raske. minu mees ka ei maksa, vahel saadab lastele 100 euri nö taskuraha. tal olla raske elu, maksud suured. uued autod maja remont jpm. Uusi lapsi pole ja uue naisega teenivad nad mõlemad üle eesti keskmise (mõlemal üle 1000 euri kuus).
Kohtusüsteem aga laiutab käsi ja käseb meil kokkuleppele saada.
Minul on õnneks sõbrannad ja nendega teeme vahel teeõhtuid kus püüame oma elu naeruks muuta . Naer läbi pisarate. Väga palju abi on lastest kes teavad täpselt palju meil raha on, palju on vaja maksta ja kuhu ja ei nõua ilmvõimatuid asju. Unistavad vahel küll. Siis on kurb, et sellise petturi otsa kukkusin omal ajal: jutt oli tal ju aastaid ilus enne kui selgus, et perekonna eest ei hakka laps-mees iial hoolitsema.
Ja muidugi ka fakt, et koolis pool-aasta lõppedes kolime kõik siit riigist ära. Olen veel liiga noor et niimoodi vireleda ja teistes riikides on palgad ning sots süsteem mia meil ei ole. Uue aasta ootus hoiab hinge sees.

kolme lapsega üksikemale: julge valik kolida üksi välisriiki kolme lapsega. või kolid uue mehe juurde? kas mees laseb ikka lapsed kaasa? mõni eksmees on veel selline kiuslik, et ise ei ela ja ei lase teise ka elada ja takistab naisel paremat elu proovida. kuigi samal ajal mees ise lapsi ei kasvata ega nendega igapäevaselt ei tegele. ka selliseid on olemas ja kuni lapsed täisealised, siis "ahistab" sellega sinnamaani.

Ei ole mul seal miskit meest ootamas, ainult töökoha ajasin välja tuttava abiga. Tema juba töödab seal ees. Mida mul karta on, sest hullemaks ei saa ju minna. Isegi kui seal palgast kõigeks elamiseks ei jätku siis on seal vähemalt sotsiaalsüsteemid mis tagavad sulle elamispinna ja kommunaalide maksmise. Lastetoetused on ka kordades suuremad. Arstiabi tasuta (pole visiiditasugi) Mitte midagi ei saa halvemaks minna kui siin, kus loed kopikaid et lastele riided selga saaks ja toidu lauale.
Laste isa ei sega mind. Mida kaugemal me oleme seda rahulikum ta on. Tema ainus soov on, et me teda ei tülitaks.

Olen kaalunud ka tõsiselt lahkumist Eestist, kuid kahjuks pole mul kedagi ees Soomes ja uisapäisa ei tahaks ka minna. Aga see on väga tubli, kui suudad tõesti nii minna, et sul on seal elamine ja töökoht juba olemas. Ju siis valdad soome keelt ka, on lihtsam.
5+

ära heida meelt ! aeg ajalt ongi raske, aga ära alla anna. vaata oma last - see juba on midagi, mida sa oled siin elus saavutanud. laps on suur rõõm ja elamise mõte, paljudel ei ole seda.
tegelikult on lapsed väga mõistvad. 10-aastane jagab maailma asju päris hästi. pühenda ka teda oma probleemidesse, temast võib juba tuge olla. koostage koos oma pere eelarvet, las ta näeb, kuipalju tegelikult teil raha on. usu, see paneb ka last rahasse teistmoodi suhtuma. mõne aasta pärast saab ta ehk juba suviti väikseid tööotsi teha ja endale ise taskuraha teenida. kui asjad on väga kriitilised, tasub kindlasti minna finantsnõustaja jutule.
elatisest ka. ära ka selles osas alla anna. tülita kohtutäiturit vähemalt kord nädalas ja uuri, kuidas asjad edenevad. neil on palju tööd ja korraga palju juhtumeid käsil. kui täitur näeb, et sa ise huvitatud oled, ehk hakkab siis intensiivsemalt tegutsema. nii suure elatise võlaga peaks juba saama asja uuesti kohtusse anda, uuri seda varianti kohtutäiturilt. minu laste isa maksis ära kogu elatise võla, kui teda kohtusaalis ähvardas reaalne vangi minek.
väljapääsmatuid olukordi ei ole. mingid ajajärgud elus ongi rasked. aga võta neid kui õppetunde ja teenäitajaid. sest oma lapse nimel pead sa edasi rabelema. ja tulevikus läheb kindlasti kergemaks, lihtsalt peab minema ! :)

10 aastane ei peaks pere eelarvest midagi teadma. Laps ei asenda meest ja mehe puudumisel ei tohi lapse õlgadele mehe koormat panna.

Helistasin eile taas kohtutäiturile ja oh imet öeldi, et lapse isa on kunagi soetanud 92 a passati. Nemad nüüd arestivad selle.
Kohtutäitur soovitas elatise peale panna vanavanematele. No ma ei tea, kas see on ikka õige pole nendega suhelnud, sest uhkus ei luba ennast alandada. Ma ei pidavat olema nende puust. See näeks välja nagu kättemaks neile, et on sigitanud kohusetundetu inimolendi.
Või peaks siiski?

Kulake, kas tegid lapse alaealisega? Alaealiste vanemad nimelt peavad seaduste kohaselt kandma oma lapselapse ülalpidamiskulud, kui lapsuke selleks võimeline ei ole.

...See näeks välja nagu kättemaks neile, et on sigitanud kohusetundetu inimolendi.

Aga milline oleks siis kättemaks sulle, kes sa sigitasid selle kohusetundetu inimesega omakorda lapse? Või sinu käitumine ei ole karistust väärt, aga nende oma on?

vanavanemad ei ole nüüd küll milleski süüdi, igaüks vastutagu ikka ise oma tegude eest.

issand kui oudne. Minge aga pange vanavanematele ka kohtus taiega, et nad julgesid uldse olla vanamea ja vanaisa st tanu sulle nad ju seda on. Tulge ometi moistusele.
Jah egas see raha ongi uks paganama ime asi, mis paneb 10 aastase ka oma isa vihkama, kuna ema opetab ja naitab, et nae isa ei saada, kui saadaks saaskid sina ka midagi. Kallis poja aga vaata praegu nae emme maksab elektrit ja nuud laene ja vaata mulle ei jaagi raha alles. Las opib varakult , kui vastik ikka isa on.;)

Elada lapsega ja olla rahatu, see on kõige masendavam elu üldse. Kui oled üksi ja rahatu, kannatad veel kuidagi ära, aga öelda lapsele päevast päeva, et ei saa..pole võimalik... mitte seekord...

Kuidas saab üldse mõni inimene arvatagi, et mehele tehakse rahaküsimisega liiga!

Ma saan täiesti aru, et see pole õige, kuid samas saan aru ka sellisest kohtusüsteemist, kus on võimalik määrata vanavanematele elatis. Ehk on asja mõte selles, et nn rongad oleksid kohusetundlikumad ja hakkaksid maksma teadmisega, et muidu peavad seda tegema nende vanemad. Üldjuhul rongad austavad oma vanemaid.

need "rongaisad" vaevalt sellest paremaks muutuvad - kui nad ei hooli oma lapsest, siis vaevalt et vanematestki.

aga kas alimentide mittemaksmine ei ole mitte kriminaalselt karistatav ? iseküsimus, kas kohtutäitur sellega jännata viitsib.

Sa, naine, oled vist ise alaealine. Vähemalt mõistuse ja ellusuhtumise poolest küll. Täiskasvanu mõistusega inimene selliseid lollusi ei kirjuta - ehk mõni unelev teismeline vahetundide ajal lõbustab end sedalaadi fantaasiatatega.