Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Üksikvanem
Hinges on tühjus
 
n26 14. november 2012, kl 14.36
Ma ei kirjuta enamasti avalikku foorumisse oma mõtteid või tundeid, aga täna tuli selline tahtmine. Kindlasti ei ole ma ainus naine, kes sügisesel ajal, kui väljas järjest pimedamaks läheb ning jõulud saabumas on, ennast üksikuna tunneb. Viimasel leian ennast tihti mõttelt, et midagi oleks nagu puudu. Mul on ilus kodu, armas ja hea poeg, kes peagi kooli läheb... sõpru on, lähedasi sugulasi samuti. Kuid puudub see keegi, keegi kes Sind koju ootab või keda Sina koju ootad. Kes õhtul telekat vaadates Su kaissu võtaks, kõik see mittemateriaalne, hingeline osa.
Siia teemasse postitades peab muidugi arvestama riskiga, et Sind soojalt vastu ei võeta. Sirvides siin mõnda teemat, jääb mulje, et üksikema võrdub enamasti puberteedieas suvalisest ossist rasestunud naisega.
Ma ei ole naine, kes oma pojale järjest mehi ja kasuisakandidaate koju veaks, ma isegi ei otsi kedagi... Enamasti olin suhtumisega, et kui olen üksikema, siis minu ainus kohus on pakkuda lapsele turvalist kodu ja õnnelikku lapsepõlve.
Oh, nii raske on peale paari aastat üksi olemist neil teemadel rääkida, isegi "anonüümselt." Kõik mõtted on peas segamini, ühelt poolt tunnen, et soovin enda kõrvale kedagi, et süda närbub üksinda. Teisalt kardan kiinduda. Lisaks kõigele, ma isegi ei kujuta ette, kuidas leida see "keegi" enda kõrvale. Klubisse meestejahile ju ei lähe, internetist kellegi leidmine tundub nagu lotovõit ja ilmselgelt risky business. Kuidas see õige peaks mu teele jääma, kui igapäevane trajektoor on kodu-lasteaed-töö ja vice-versa.
 
jaa 14. november 2012, kl 14.56
sa oled arvatavasti kena naine aga
elan kaugel ja olen sinust vanem,kuid
hooliv,töökas,tasakaalukas,sõbralik,heal järjel.
kui sobib ..siis anna märku!!!!
 
... 14. november 2012, kl 15.24
Väikese lapsega üksikvanemal ongi väga keeruline endale uut intiimkaaslast leida. Igasugustel põhjustel. Sellega tuleb lihtsalt arvestada ja see aeg stoilise rahuga üle elada. Kui laps saab suureks, saad jälle endale elama hakata.
Mina ootasin, kui laps hakkas täisikka jõudma ja nö oma elu elama ning siis tundus olevat õige aeg ka enda peale mõtlemiseks. Ei läinudki kuigi kaua, kui mu teele sattus inimene, kellega nüüd oleme juba aastaid koos õnnelikud.
Aga lapse kõrvalt uue suhte soetamine mõjub pärssivalt nii lapsele kui uuele kaaslasele kui kokkuvõttes ka endale. Kui elu läks nii, et jäid üksikuks, siis tuleb sellega lihtsalt leppida ja tunda rõõmu sellest, mis on.
 
Kuule Sa jaa, 14. november 2012, kl 15.34
mina küll Sind ei taha, kui Sa tühikuid koma järele ei kavatse panna. Vastik lugeda lausa. Lisaks see, et miks neid hüüumärke na palju peab olema? Miks ühest ei piisa?
 
n26 14. november 2012, kl 15.40
jaa, kuidas Sa tead, et oled liiga kaugel, kui Sa ei tea, kus mina olen :)
..., just täpselt sellest ma rääkisingi. Just täpselt nendel põhjustel, mille Sa välja tõid, ei olegi ma kedagi enda kõrvale otsinud. Ma tunnen päris kindlasti rõõmu sellest, mis mul on. Kuid see ei tähenda, et "see" koht mu südames täidetud oleks. See teema siin ei olndudki tutvumiskuulutus, vaid väikene mõtteavaldus. Siiski leian, et kui elu mind lapse isast lahku viis, et mul on väiksem õigus niiöelda intiimkaaslasele kui näiteks lapse isal. Kas see osapool, kes last kasvatab, kelle juures laps elab, peakski olema üksi kuni lapse täiskasvanuks saamiseni? Ma leian, et mitte.
Aga muidugi on igaühel oma arvamus ja mina respekteerin Sinu oma, see ühtib siiski suuresti ka minuomaga.
 
to -kuule 14. november 2012, kl 15.49
Kuule Sa jaa, Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mina küll Sind ei taha, kui Sa tühikuid koma järel
> e ei kavatse panna. Vastik lugeda lausa. Lisaks se
> e, et miks neid hüüumärke na palju peab olema? Mik
> s ühest ei piisa?

ära seleta lits.Mine kooli ja õpi keeled selgeks koos grammatikaga.Vaevalt ,et me kunagi üldse kuskil näeme.
Ela oma sünget halli elu ja jaga vanimat ametit,et hing sees püsib.
 
teemaalgatajale 14. november 2012, kl 16.45
Ja muidugi võid ka sina uue suhte luua. Kahjuks on see oluliselt raskem, kui mehel. Sul on ju laps, seega lood suhte kolmele. Leida endale sobiv mees, kes samaaegselt sobiks ka lapsele kasuisaks on suhteliselt keerukas. Jõudu ja jaksu sulle.
 
Clarise 15. november 2012, kl 20.44
Usu mind, küll ta jääb ükskord Su tee peale, isegi siis, kui Su põhiteekond ainult töö-kodu. Elu käib vahel imelikke radu pidi:) Ja sellest üksinduse tundest saan ka täiesti aru, eriti niisugusel sügisesel sombusel ajal!
Ära mõtle kogu aeg selle peale, et kaaslast vaja leida, kui tuleb õige aeg, küll ta siis tuleb. Tegele lapsega:)
Ise olin kunagi koguni masenduses, et miks ma küll üksi olen. Kuid kuna lastega nii palju tegemist on ja töö võtab ka enamuse ajast, siis on see kaaslase otsing kuhugi tahaplaanile jäänud.
Igal juhul jõudu ja Sa ei ole üksi;)
 
ads 15. november 2012, kl 23.21
Kusjuures teemaalgataja ei ole sugugi üksinda omas mures.

Kas Sa arvad, et meestel on asi lihtsam? :) Eriti kui ei ole huvitatud mängimisest. Või a(tra)ktiivsemate naiste 1:10 austajate hulgas võitlemisest?

Endal on täpselt samad mured. On töö-pood-kodu-trenn ring milles ringiratast elu käib. Vahel sõpradega koos istuda. Kõik on pereinimesed juba. Klubidesse ja pubidesse ei tõmba. Ning isegi enda puhul, kus tegelikult tiirutab naisi ümber kellega teed ristuvad, siis usalduse moment tulema on niikuinii keeruline. Või siis pole tõmmet. Vahet pole, kas tegemist üksikemadega või siis tabula-rasadega selle koha pealt. (jutt siis käib 26-36 vanusevahemikust)

Ses suhtes ma saan aru, et Sul on VEEL raskem, kuna lapse näol on muutujaid rohkem ning vastassoo selekteerimine seda keerulisem. Et ei oleks pärast üksikema koos mitme eri mehe poolt tehtud lastega. Niikuinii sügis ja lähenevad pühad süvendavad ka seda :) Võta rahulikult, ole oma lapse jaoks olemas. :) Tõenäosus, et tõesti kohtad teel poest koju või rulluisutades meest kes päikese päeva tagasi toob on siiki olemas. Pealegi. Kuidas on internetis võõras inimene suurema riskiga, kui tänaval kohatud? Niikuinii ei tunne, isegi kui välimuse põhjal mingeid ennatlikke järeldusi teha. Sellel internetis tutvumisel on stigmaatiline kuulsus, eks tingitud ka anonüümsusest ning sellest tulenevatest madalale lastud käitumisnormidest. Ise võtan seda natuke kergemalt. Lihtsalt üks vahend/keskkond, mille kaudu tutvuda uute inimestega, kunagi ei või teada, kuskohas satud kokku just Temaga.

Ka minupoolne kummardus Su põhimõttekindlusele, et ei ole "isside" rongkäik elamisest läbi käinud. Olen näinud kõrvalt rohkem kui korra sellist elu ning ei kadesta lapsi kunagi.
 
n26 16. november 2012, kl 10.52
Väga meeldiv on lugeda positiivseid kommentaare.
Kindlasti ei mõtle ma 24/7 sellele, kust ja kuidas endale kaaslane leida, need mõtted tekivad vahel täiesti "lambist," kui nii võib öelda. Lihtsalt mingid teatud hetked, kui mõtled, et miks, millal, kui kaua :)

Mis puutub internetis tutvumisse, siis tõele au andes, korra isegi proovisin seda. Tutvusin ühe väga toreda mehega ja kõik nagu klappis, aga siis ta kadus lihtsalt ära. Ju see siis pidi nii minema.

Olen loomulikult oma lapsele olemas ja hoiame väga teineteist. Aega jääb üha rohkem ka endale siiski, kuna poeg ju kasvab ja muutub ka iseseisvamaks ja ei vaja enam sabas käimist. Tehniliselt võttes on kõik siiski hästi, tuleb üle elada need kurvemad/üksikumad päevad ja küll see õige tuleb.. Sest olen aru saanud, et parem olla üksinda kui halvas suhtes ja nagu siin eelkõneleja rääkis, siis antud juhul looksin suhte kolmele ja tahes tahtmata arvestan ka lapse-enda kaaslase läbisaamise ja vastasikkuse austusega.
 
mnb 16. november 2012, kl 19.39
Soovitan siiski ise aktiivsem olla. 24/7 ei pea tegelema ega mõtlema, aga tasuks vaikselt uurida neid mehi, kelle jaoks laps pole takistuseks ja kes vastaks ka muidu kriteeriumitele. Lihtsalt kedagi pole mõtet, aga kui ei suhtle, siis ei saa ka kuidagi midagi juhtuda.
 
kiks 16. november 2012, kl 23.00
Ega need kurvad mõtted ei ole ainult sellest, et oled kaaslaseta üksikema.
Mina sinust aasta noorem ja ka hiljuti segaduses ja vahel nukker. Tunnen ennast nii kummaliselt, et midagi mul nagu pole, isegi last mitte. Vahel tabab mind kummaline mõte, et mu elu on kuidagi tühi ja egoistlik. Tegelikult see õige kaaslase leidmine on nii ehk naa raske. Vahepeal olin aktiivsem, aga siis tüütasid need kohtingud ära, sest lihtsalt ei leidnud ühtegi vähegi sobivat kaaslast ja ilma tunneteta niisama "käimine" muutub kiiresti jamaks. Sõbrad on ka kuidagi eemaldunud, kes elab pereelu, kes teises linnas, kõik me oleme tööga üleuputatud.
Praegu minu marsruut samuti kodu-töö-trenn-kodu
Aga sul soovitan niisama kohtama minna, kasvõi netiportaalide kaudu või nimelt palude mõnel tuttavalt kohting organiseerida. Selles mõttes tekitab mõneks ajaks elevust on põhjust ennast natuke üles lüüa ja kaaslasele võid öelda, et tahad niisama temaga välja minna ja hästi aega veeta, siis pole mingeid pingeid ka, et laps ja nii...
 
Midagi head 23. november 2012, kl 00.49
N26! Ma isiklikult arvan, et Sinu elus pole kõik veel kadunud. Vajad seda õiget äratundmist, mis muudaks esmalt sinu meeleolu, seejärel ka isiklikku elu. Kui soovid suhelda ja oma nukrusest üle saada, siis kirjuta ühele vabale mehele, kes sinust piisavalt vanem ja elukogenum, kellel samuti seljataga nii üht kui teist elus ja valmis uueks, huvitavaks ning sisukas suhteks. Mine tea, ehk leiad minus selle "midagi" mis annab impulsi ja paneb Sinu mõttelaadi elust ja suhtest heas mõttes teistmoodi aru saama, tuleviku üle positiivselt mõtlema ning hiljem ka reaalsuses seda tunnetama. Otsin oma elu uut armastust, keda austada ja hoida ja kellega koos nautida kõike, mida elu võiks pakkuda. Laps ei ole kohe kindlasti takistuseks.
 
to Edgar Sepa 23. november 2012, kl 00.57
Ma kirjutaks sulle ise, kuna pean samu väärtusi olulisteks, aga on kaks aga: ma olen pisut vanem kui teemaalgataja ega tea sinu vanusevahemikku suhtlemiseks ja teiseks, su aadress ei avane mulle...
 
samas paadis 23. november 2012, kl 03.21
Teemaalgataja olen sinuga 100% samas paadis.
Peale paari aastat üksiolemist (õigemini lapsega kahekesi) olen jõudnud ka selliste tunnete ja mõteteni. Samuti pole mina inimene kes läheks baari mehi jahtima, internetis tutvumine on ka selline küsitava väärtusega. Seega vahel ongi tunne, et mina jäängi üksi kuna võimalus meestega kohtumiseks on minimaalne. Eks tekib ikka selliseid vabamaid momente kus saan ka sõbrannadega väljas käia aga mingite meessoost tutvusteni ei ole jõudnud.
Aga mis ikka, elada tuleb sellegipoolest edasi. Ehk ka kunagi on see päev kus need kirjapandud mõtted ajavad muigama!
 
rx 19. jaanuar 2013, kl 19.50
To teemaautor N26! Kui vähegi huvi kirjuta palun mailile-suhtleme seal$
 
mm 19. jaanuar 2013, kl 22.50
to samas paadis. Oleneb kus kohas sa elad, ma olen ise ka samas olukorras
 
kle 21. jaanuar 2013, kl 17.52
enemus naisi elavad sellist elu ,kuna nende mehed on välismaal tööl aga näed,peab elama.
 
Ülle 24. jaanuar 2013, kl 16.11
Aga äkki on hea ka kui meest ei ole. Kui paljud elavad sellise mehega, kellega enam läbi ei saada ja perekonnas on kogu aeg tülid.
 
kakajunn 10. veebruar 2013, kl 15.24
 
samas paadis 11. veebruar 2013, kl 21.34
Tallinnas elan
 
samas paadis 11. veebruar 2013, kl 21.35
Jah Ülle selles sul tuline õigus, et parem nii kui elada koos mehega kellega pinged ja tülid...mille all ise ning lapsed peaks kannatama
 
mann 06. veebruar 2014, kl 16.26
Ise tunnen hinges sama mis teemaalgataja. Sooviks tutvuda pigem üksikemaga kel sama mure ja siis võiks koos midagi põnevat ette võtta (välja minna/trenni vms). Otsest tutvust ei otsi tegelikult hetkel ..lihtsalt minu mõtted. Vahest mõni hea sõbranna kellega koos sädistada ja midagi põnevat ette võtta kasvõi koos lastega, kuluks samuti paralleelselt ära :)
 
Vastus ... 'le 09. veebruar 2014, kl 18.26
Ära kuula seda "..." juttu. Oled noor ja kena. Vaata ringi ja kasuta vaikselt kõiki võimalusi. Rahuga pane ka date24 lehele proofiil ülesse, liigu seal kus mehi rohkem, n. mingid trennid. Kül Sa aru saad, kes õige või mitte :D
Hei-hei
 
njh 10. veebruar 2014, kl 09.16
Sa oled olnud üksi paar aastat, aga mina juba 10 :) Tegelikult korra kunagi ammu proovisin, aga siis kuulsin külapealt jutte, et ma üritavat oma last mehele "pähe määrida". Rohkem ei ole proovinud. Tol hetkel otsustasin, et kui lapse üksi sain, siis kasvatan üles ka üksi, sest see on minu vastutus ja mitte kellegi teise. Kurbi hetki tuleb vahel ette, aga need lähevad üle :) Ka ei voori minu elust mehed sisse-välja, sest ei taha oma lapsele sellise "vaheldusrikkusega" mingit traumat tekitada. Midagi katki ka pole, kui ei ole meest kõrval :) Sellega harjub ajapikku ära ja mina näiteks praegu mõtlen juba nii, et kas ma üldse enam ümber harjukski. Et kolibki mees sisse ja hakkame koos elama... See tundub kuidagi hirmutavana :) Samas vaatan omal tuttavaid, kes on olnud üksikemad ja kui kiirelt luuakse uus suhe ja saadakse lapsi ja siis jälle lahku ja...Ma tõesti ei mõista seda. Aga küllap meie ellu ka kunagi keegi tuleb siiski ilmselt. Lihtsalt ju pole praegu selleks õige hetk :) Ma soovin sulle jõudu igatahes!
 
isep2ine 10. veebruar 2014, kl 17.09
teemaalgatajale ja teistele kes nõustuvad temaga.

eesti on selline huvitav riik, kus pole mitte ainult väga palju üksikemasid vaid on ka päris palju üksikisasid. paljud neist on samuti samasuguses olukorras ning tunne neilegi tuttav.
isegi nende hulgas.
samuti otseselt uut kaaslast ei otsi, kuid tihedamini kui kui meeldiks tekib tunne, et õhtul kui laps on juba magama läinud siis oleks meeldiv kui oleks kellegagi rääkida, järgmist päeva planeerida ja nagu teemaalgataja mainis, filmi vaatamisel keegi kaissu võtta ning lihtsalt lähedust nautida.
sellised mõtted ei tule küll iga õhtu aga selliseid õhtuid on omajagu.nad pole kerged aga elab üle.
kui arvate et üksikisal on kergem uut kaaslast leida siis kahjuks eksite. meilgi tuleb arvestada ka lapsega, mitte ainult oma soovidest ja meeldimistest lähtudes.
jõudu ning vastupidavust teemaalgatajale ning teistelegi üksikvanematele. ehk tuleb õnn ka meie õuele mingi hetk :D
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!