Olen paar aastat olnud üksikema.Läksin mehest lahku tema liiderlikuse ja huvist teiste naiste vastu.pidevad petmised ja valed jne.
siiani pole kedagi uut mul tekkinud ega olnud ning pole ka sellist soovi olnud.Olen õnnelik ja rahul oma eluga.
hiljuti sattus mu ellu üks mees ,meie ühiste sõprade kaudu saime tuttavaks.tekkis koheselt vastastikune sümpaatia.oleme suhelnud ning ka koos aega veetnud.väga tore ja super hea iseloomuga meesterahvas.nüüdseks on nii et ma ei saa teda oma peast välja.me ei suhtle igapäevaselt ning mina olen pigem see passiivne pool.tema aeg ajalt ikka kirjutab ja äratab huvi kohtumise suhtes.ma ei tea mida teha samas ma tahan temaga edasi suhelda ning temaga kohtuda.Kuid üks tema tuttav ütles mulle lause mis mind temast eemale peletab ja nüüd väldin teda ,aga oma peast ma teda välja ei saa.nimelt teadis ta öelda et tegu on mehega kes ei otsi endale stabiilset suhet ja elu on näidanud et naised tema elus lähevad ja tulevad.ma ei tea mida teha , kas lõpetada suhtlemine temaga ning eemalduda seltskonnast seniks kuni ma ta unustan.või mitte uskuda tema tuttava sõnu ning anda võimalus eelkõige iseendale...
sooviks vähe nõu või julgustust et selles osas midagi peale hakata...

ütle tallle nt see lause, mida sõpradelt kuulsid ja vaata mis ta selle lause peale vastab. Kas tõesti on nii nagu temast räägitakse? Ütle talle ka et ei soovi selline naine olla vaid ootad midagi pikemat.

loogiline ju, et naistemehel on naiste seas lööki, eriti huvipuudustega naiste seas. muudkui võta ja kasuta ära, kui ei näkka siis on järgmine kohe käsil, keegi ikka ju läheb liimile.
naistel tasuks mõelda, kas mees oleks ka siis atraktiivne kui ta tähelepanu ei pööraks ja huvi üles ei näitaks, või ongi kogu iha ainult sellel, et "vau, olen ihaldatud".

viimasele ... kus oli juttu et olen huvipuudustega naine ? ning samuti ei tea et oleks maininud et see on esimene mees kelle poolt mulle tähelepanu pööratakse.
jutt on sellest konkreetsest mehest kelle vastu mul endalgi huvi tekkis.


Jah olen mõelnud talle mainida ,et kuulsin tema kohta midagi sellist.ootan õiget hetke ,et seda teha.Kuid tulevikku juttu küll ei räägi.ei tea isegi mida täpselt tahan.mulle sobib kui asi läheb tasapisi tema valitus tempos edasi kuna mulle endalegi ei meeldi kiirustamine ning jutud mis ja kuidas edasi.Küsimus selles , kas peaksin laskma sel edasi minna kuna pelgan et ükspäev kui mul on tema vastu suuremad tunded tekkinud siis vahetab mind uue vastu ära.hirm on et nii juhtub.tema tuttava jutt ei lähe meelest ning ei lase mul edasi seda teemast aretada

Üksikemad ongi nõutuim kaup seksiturul, nad on alati valmis keppi saama ja pole aega tite kõrvalt hakata meest liiga palju tüütama. Tarbekaubana soositud valik!

viimasele ... mine areta kuskil mujal oma teemat.on vaja siia õelutsema tulla.sa ei tea minu elust ega minust endast mitte kui midagi ... teed oletusi ja oled lihtsalt lame.

Aga miks Sa temaga sellel teemal vahetult ja ausalt ei räägi või kirjuta? Lõpuks saabki nii ainult asjad selgeks!
0.76 peale oled Sa asjatult kuri. Tema poolt välja öeldu on kahjuks reaalsus. On väga palju üksikemasid keda mina kutsun "vabatahtlikeks üksikemadeks". Naised kes tahavad vabadust ringi keppida, et ei peaks valetama ja kellegile oma käikudest "aru andma".
Neid on üllatavalt palju ja see, et Sina nende hulka ei kuulu, ei tee fakti olematuks.

sellise mehega avameelselt rääkida. hea nali. et usu hundi juttu. ja 0.76 ei mõnita sind, vaid kirjeldab reaalset olukorda. nii on. ei ole sina ei esimene ega viimane, kel mõne luhvtikustiga nn hea klapp tekib. mõtled siis talle kuldse kuu selga ja lasedki naksti koti pähe tõmmata.

Ma ei saa väita, et 0.76 väide vale oleks, aga paljud räägivad siiski just vastupidist s.t. et üksikemad on pigem klammerduvad ja püsisuhet otsivad (a la et otsivad oma lapsele/lastele uut isa). Võta sa nüüd kinni, et kus siin õig(l)us on, tundub, et üksikemad saavad igalt poolt mööda päid ja jalgu :)

Noh...mina ka olen(olin) nö üksiema ( või siis lahutatud, kuidas keegi soovib liigitada. No lastel isa, kellega kohtuvad jne ). Kohtusin minagi hea sõbra kaudu mehega, kellega tekkis kohe klapp.
Hetkel kos elatud 2,5 aastat - roosad ja rõõmsad :) Egas saa kõike alati ühte patta panna - eks sisetunne pea ütlema, kellega tegu. Aga no siin foorumis vaevalt, et keegi oskab öelda, mis õige, mis vale või mis saab siis kui teed nii või naa.... On ju küll ja küll peresid, kellel esimesest abielust lapsed ja elatakse õnnelikult koos. On küll ja küll neid, kes lastetud, abielluvad ja lahutavad jne jne
Nagu ütleb laulu salm - ei me ette tea, mis elu meil tuua võib...

Seega, anna ikka võimalus, aga ära last(lapsi) suhtesse liialt ruttu too ... Enne jõua selgusele ja siis ääri - veeri :) ja eks see mis peab, see ka tuleb :D

Reeglina juhtub siiski nii olema, et kellel palju suhteid olnud, see ühe juurde püsima ei jää. Mingi aja pärast tüdineb ja leiab jälle kellegi teise. Osad mehed on kohe sellised. Mul enda elust selline kogemus võtta.... Hoiatati ka, et igale seelikule vaatab järele. Ma ka nii sinisilmselt uskusin ja lootsin ja olin armunud. 9-aastast pärast kooselu leidsin mega telefoniarved, mees ajas küll tagasi.... Aga sinna luhta meie abielu ikka läks