kirjutad, et mõned kuud enne sünnitust selgus...
kas naine ise lambist rääkis, või ka lihtsalt vihahoos pahvatas välja?
võtsin tablette küll korralikult, aga sain mingi ilge kõhuviiruse, oksendasin ja jooksin kempsu vahet mitu päeva. ütlesin elukaaslasele, et peaksime igaks juhuks kondoomi kasutama, aga temas ärkas selle peale hoopis armukadedus :(
no pagan küll, ma ei saanud ju vetsust väljagi, kust ma selle teise mehe oleks saanud kes mind oksehoogude vahel oleks ...
loomulikult jäin rasedaks, aborti ei tahtnud kumbki ja esialgu tundus kõik laabuvat. korraldasime oma plaanid ümber ja elu läks edasi, kuni ühel päeval rääkis keegi mehe sõber, et tema naine jäi kiuste rasedaks, et ei võtnudki tablette, kuigi ütles et võtab...
sellest piisas uuteks kahtlustusteks - oli ka paar kuud sünnituseni ja mul tervis kehvake, ei jaksanud lõpuks seda näägutamist kuulata ja ütlesin vihaga et jah, muidugi ma jätsin tabletid võtmata ja lapse isaks lasen sünnitunnistusele kirjutada hoopis Robert!
nii minust üksikema saigi, kolisime lahku veidi enne sünnitust :)
ja ausalt öeldes pole kordagi kahetsenud, sest armukadedus on rikkunud ka kõik mehe hilisemad suhted.
nüüd laps juba suur, esialgu saime vanaema-vanaisa abiga kenasti hakkama, paar aastat hiljem kohtasin oma praegust meest, kes lapse lapsendas.
otsisime poja soovil korra issi ka üles ja korraldasime "juhusliku" kohtumise.
poeg oli siis juba 15 ja tahtis ise otsustada, kas ja kui palju temaga suhelda. esmamulje kohtumisel oli ebameeldiv ja poiss otsustas, et ei, seda meest pole küll vaja meie ellu segada.
vahetasime temaga paar lauset, oleks ta lapse kohta küsinud, siis ma ei tea mida ma oleks vastanud, aga õnneks ta ei teinud poisist eriti väljagi.