Tere.
Olen hetkel lahutav kahe lapse ema. Elame uue elukaaslasega minu ühetoalises korteris siis kokku neljakesi. Lapsed on alla 10 a vanad. Uuel mehel on eelmisest elust laps, kes on samuti alla 10. Tema laps saab mehelt igakuiselt elatist 200. Mina oma laste isalt ei ole ja ei plaanigi midagi välja nõudma hakata. Tolle lapse ema sunnib elukaaslast, et viimane aeg ajalt lapse meile võtaks. NO KUHU??? Saan aru, et isa võiks aeg-ajalt lapsega kokku saada aga meile. Mul on tunne, et pean oma lapsed kokku korjama ja lahkuma selleks ajaks. Too laps on emal nii ära hrllitatud. Sõna ei kuula. Öösiti karjub ja nõuab ema. Ma ei suuda sellega enam toime tulla. Mees praktiliselt ei tunne oma last. Pole teda kunagi kasvatanud. Minu lapsed on talle rohkem enda omad kui bioloogiline laps. Ma ei oska lihtsalt seisukohta enam võtta. Nüüd ütleb mees, et läheb selleks ajaks minema tolle lapsega, kui ema sunnib jälle võtma. Minu mõistus ei võta kinni kuidas ema saab nii sundida oma last mujale minema.?!Ja selle pärast, et tema tahab puhata!!!!!
Segane jutt aga ehk oskab keegi natukenegi nõu anda, kuidas olukorda suhtuda.

Ms. X Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tere.
> Olen hetkel lahutav kahe lapse ema. E M
> ina oma laste isalt ei ole ja ei plaanigi midagi v
> älja nõudma hakata.

Väga rumal ja lausa kuritegelik on jätta elatis välja nõudmata. Sellega võid tulevikus oma lastele suure jama kaela tõmmata. Sellised lolluhked mammakesed on korduvalt oma laste elu põrguks teinud, et taotakse vastu rindu - ma olen nii uhke ja ei nõua elatist. Väga nõme, VÄGA NÕME.

Issake, millise mehega sa elad! Ise on isa, aga ei ole oma last kasvatanud ja isegi ei tunne teda! No mis mees see selline on? Laps on emal ära hellitatud? No aga kus siis isa sel ajal oli, kui last oli vaja kasvatada? Aaa - hooras teise naisega ringi! Laps ei kuulu ju ainult emale - ka isal lasub vastutus lapse kasvatamise eest.
Mida sa küll sellises mehes leidsid? Puhta vastutustundetu ja süüdimatu jorss ju!

Jäi mainimata, et mitte isa ei jätnud last maha, vaid ema jooksis hoorama teise juurde.
Ja esimesele kirjutajale nii palju, et laste isa on väljaspool euroopat. Ma ei taha oma lastele ega ka endale seda meeletult pikka ja väsitavat protsessi. Ma olen saanud lapsed enda jaoks mitte raha pärast neid muretsenud. Mida te pidasite silmas selle all, et võin tulevikus oma lastele suure jama kaela tuua?

lastel on ju kohustus oma isa ülal pidada tulevikus

Pean ära ootama lahutuse. Pärast seda tuleb laste jagamine. Soovin täielikku hooldust endale ja paberit selle kohta, et hiljem lapsed ei pea oma isa eest hoolt kandma hakkama. Jah, kui seda ei saa, siis tuleb alimendid peale panna. Olen sellele mõelnud. Kahjuks jahvatavad aga kohtu veskid väga aeglaselt :(.

Hankige perele suurem korter. Ühetoalises nelja-viiekesi on tõesti piin. Samas on normaalne, et lahutatud vanemate laps ka isaga koos on. Ja see ei ole argument, et tal ema isa juurest ära läks. Või et isal ei ole oma elamispinda. Lihtsalt lahku läinud vanematega semmides tuleb selliste asjadega arvestada.

Su uus elukaaslane on väga mõislik mees. Jäta ta hinge kallal närimine.

Jube, kui õelad inimesed siin liiguvad. Karma tasub teile, võite kindlad olla.
Ma ilmselt laseks ikkagi mehel lapsega mujal aega veeta, kui see just ei tähendaks kuskil hotellis ööbimisi vms, mis rahaliselt väga koormav oleks.

Suhtu rahulikult. 10 aastased lapsed ei võta kuigi palju ruumi, see üks ees või taga....
Katsu aru saada, et tegelikult on see normaalne, et lahutatud naine nõuab aeg-ajalt, et isa lapse enda juurde võtaks. Miks ta ei peaks tahtma vahel oma emakohustusest puhata. See on päris normaalne. See, et sina seda endale lubada ei saa, sest sul pole vist pädev eksmees, see pole ju teistele argument. Mina mõistan sind, sest ka minu laste isa ei tunne laste vastu huvi ja ei ole tegelikult ka võimeline neid vahel kasvatama. See on ebanormaalne olukord, kuid kuna midagi teha ei saa, siis tuleb leppida.
See mida nõuab sinu uue mehe eksnaine on aga igati normaalne, nii peabki.

"ehk oskab keegi natukenegi nõu anda, kuidas olukorda suhtuda"

halvasti suhtun olukorda, kus kahe lapsega üksikema ühetoalisse korterisse veel mingi mehe juurde kolib. kui suremat elamist ei saa endale lubada, siis ei saa mingite elukaaslastega koos elada.