Huvitab see, millised punktid on kellelgi kohtu abil isa ja lapse suhtemiskorda sisse pandud. Kas on üldse teisi lahendeid, kui 2 korda kuus kohustuslikku kohtumist(isegi juhul ,kui isa ja laps on alati eraldi elanud). Tegmist 10-aastase neiuga.

Kui rääkida "suhtlemiskorrast", siis kohus seda ei määra. Lapsel ON isa ja ema. See jääb faktiks ka juhul, kui vanemad koos ei ela.
Kui laps tahab suhelda isaga, siis tal peab see võimalus olema. Kui isa tahab suhelda lapsega, peab tal see võimalus olema.
Laps hoiab selle poole, kes on haavatavam..Paraku.

see 2 korda kuus ja pooled kolivaheajad on siiski minimaalne mis üldse saab olla, muidugi saab ka sagedamini kohtuda

Lihtsalt ma ei saa aru, millega põhjendatakse seda,et IGASUGUNE isa on lapele vajalik (sh psüühikahäiretega). Olen püüdnud igati lapsest kasvatada tervet ja selge maailmapildiga inimest, kuid need kohtumised isaga on traumeerivad ja tekitavad lapses segadust - ta lihtsalt pole harjunud selliste inimestega suhtlema. Vajadusel oskab isa ka ennast tagasi hoida, kuid kunagi ei tea, milliseks järgmine kohtumine jälle kujuneb.

no aga lapse sigitamiseks oli see isa ju vajalik - see isa on osalapsest ja lapsele ongi vajalik õppida tundma isa just sellisena, et siis lapsiseennast oskaks paremini mõista

Ahahaaaaa. Oh issand. Selline ilus jutt jalle.