Usun, et sellised "kohtulahendid" ja näited elust on paras bluff!
Kes väidab, et lapsele ei kulu 195 euri kuus, pole ilmselgelt last täisväärtuslikule elule kasvatanud. Justnimelt see 195 pluss ema panus peaks tagama lapsele rahuldava ja täisväärtusliku elu. Sinna sisse elamine, söömine, õppimine, haiguse korral põetamine, hobid ja ka koduväline tegevus.
Kes ütleb, et käi kaltsukas ja päranda lapselt lapsele mööblit, jalatseid jne, siis see ei ole tegelikult normaalne elukäik vaid säästuelu. Kui ikka 10-aastane preili näiteks poes särab teksapaari peale, mis talle väga meeldib, on moes ja maksav 30 euri, siis vaevalt lepib ta kaks aastat tagasi kastutaud alt laienenud moest väljas kaltsukast püksipaariga, mille tõttu koolis ja mujalgi narrima hakatakse. Palju neid teksasid kuluda võib, paar paari aastas koolilapsel ikka läheb. Mõnel juhul on koolivorm ise juba paras väljaminek, sinna lisa vaba-aja riided siis veel otsa (kulum veits väiksem muidugi, kuid mitte oluliselt).
Riideid-jalatseid ei kulu palju? No võtta jalatsid kooli ja koju, õue kolmele aasta-ajale(keva-sügis kokku), trenni, pidulikeks puhkudeks. Riided pidulikud pluss siis püksid (pikad+lühikesed), pluusid (pikad varrukad+lühikesed erinevas versioonis), pusad-kampsunid, spordiriided, seelikud, kleidid, õueriided kahele aastaajale (tõmbasin sügise kevade kokku eeldusel, et laps ei kasva kiirelt).
Me kõik oleme inimesed ja ei taha tunda end alaväärsena seepärast, et keegi näpuga minu eluminutitel arvet peab ja nuriseb, miks just pean minema ma sinna trenni, käima seal võistlustel, näitustel, kontserdil, valima neid riideid, sellist ratast, suuski, uiske, lauluringe, meiki jne.
Mööblit kulub ka palju, riiulid, riidekapp, voodid erinevasse arenguetappi, koolilaud, tool, toasisustuseks kardinad, vaibad, voodipesu (ei maksa kohe mitte vähe).
Koduväline käimine on näiteks sünnipäevadel osalemine pluss lapse enda sünnipäeva korraldamine (reeglina ei taheta koduseinte vahel kahe sõbrannaga kartulisalati ja sõstramorsipidu), soovitakse kinos käia, laagris suvel, reisil perega (kasvõi Saaremaale sõit on väga suur väljaminek juba ning iga aasta ka telkimas ei käi..sinnagi kulub ju telk, magamiskott jne), lõbustuspargid, teemapargid, kontserdid, jõulud!!
Välja jäi ka telefoni ja arvutisoovid, mille maksumus kahe aasta peale isegi on väga märkimisväärne.
Lapse ei pea tingimata neid asju saama, kuid tegelikult ju võiks. Isegi lapsena oleksid soovinud ja käid nüüdki, on nii?
Minu arust on õiglane, et seadus lähtub lapse huvidest ja seab püsti normi, mille alusel llast saab elamisväärselt ja rahuldavalt sente lugemata kasvatada.