lugesin siin teemat, et kas 3 lapsega on võimalik endale kedagi leida? Mul jälle selline asi, et olen lastetu ja juba 37a ning mulle on seda otse näkku öeldud, et mis naine ma olen , nii vana ja ei olegi sünnitanud. Nii et suhte loomiseks võib ka see takistuseks olla.

Ega ei ole küll takistuseks.....
variant 1.olen ka 37 lastetu ja abielus aasta.
variant 2.mehe õde 3 last,abiellus hiljuti teist korda.
Nii,et ,igaühe jaoks on kuskil keegi.

need kes imestavad, et nii vana ja polegi last, on minuarust täitsa normaalne. no tõesõna- miks ei ole, kas sul siis polegi emainstinkte või? üks laps võiks küll ammu juba olla, siis on vähemasti mõte olemas kelle nimel elada. praegu sul ju , vabanda väga, aga siiski ju mõtetu elu. kas sa ise pole seda mõelnud?
laps või siis lapsed pole kindlasti takistuseks meest leida, kuigi piiratud mingil määral kindlasti.

ml, mu elu ei ole mõtetu. ja veel olen kooselus juba 14a. a seda jama ajas mulle üks madalalaubaline meesolevus, eks ta üritas end huvitavaks teha.

kusjuures paljud mehed (eriti selline üle 40 generatsioon) mõtleb nii, et mittesünnitanud naine ei olegi nagu päris naine ...

ulla
Aga nii ongi ju, et ei ole päris naine, kui pole sünnitanud. Ei usu küll, et selline naine oleks perekeskne. Pigem karjäär ja peod (omast arust tegijatel konverentsid). Selline naine võiks sobida ainult 20+ meestele. 40+ ootab juba muud kvaliteeti elult.

olen vägagi oma mehele pühendunud, pidudel eriti ei käi, viimati juulis õe sünnal. a nukraks teeb see küll, et lapsi pole, on olnud ainult 3 ebaõnnestunud rasedust.

Huvitav... igal pool, kus laste omamise/mitteomamise teema üles võetakse, hakkab lapsevanemate poolt mitte-lastega kodanike tümitamine pihta: pole täisväärtuslikud jne. Ikka üks laps peaks naisel olema... Isata kasvanud lapsed on kindlasti täisväärtuslikud? Kui see saade muud ei näita, siis seda küll, milline on seis "vabade" inimeste turul - pole ükski osaleja kriitikata pääsenud... olgem tolerantsemad: kõik, mis minule sobib, ei sobi kellelegi teisele ja vastupidi, aga ega me sellest halvemad inimesed ei ole:-)

Isegi minul on valus lugeda neid halvustavaid repliike lastetute kohta.
Kui meelde tuletan neid meeletuid valusaid ja ebameeldivaid ravimeetodeid, mis lastetuse raviks minu noorusajal kasutati, siis hakkab mul veel praegugi valus ja kui siis lugeda veel neid halvustavaid väljaütlemisi, siis jah on enesetunne ikka väga sant küll.

Aga lohutan end sellega, et tänapäeva inimesed ongi muutunud ääretult õelateks ja tigedateks.

Vanasti oli lastetu sisuliselt vaid see, kellel mingi meditsiiniline puue ja kahtlematult inimesed hoidsid siis suu kinni antud teemal. Tänapäeval paraku hõiskavad naised üle ilma, et lapsed on koormaks ja lapsi pole mõtet sünnitada. Küüniline jutt toob välja ka küünilised arvustused.

Oli ka vanasti neid naisi, kes ei sünnitanud ja alati polnud asi puudes. Neid nimetati hoopis vanatüdrukuteks. Mõñed neist olid need, kes lapsi ei sallinud ja pidasid koormaks, mõnel lihtsalt ei olnud vist armastusega õnne. Eks võib ju öelda, et nõmedad naised, miks ei hoolitse rahvuse jätkumise eest ega täida oma naisekohust, aga teinekord võiks ka ütlemata jätta.

arvan, et kui tagamaid ei tea, siis pole vaja öelda, et sa polegi naine kuna pole sünnitanud, mul näit. üks tuttav, kes elas neiuna üle raske avarii ja tänu sellele on nüüd lastetu. Enne vaja ikka mõelda, mida suust välja ajad. aga mõni mees peab ennast MEHEKS, kui terve ilm lapsi täis, mis siis, et ühtegi neist ei kasvata ega toeta, aga hea ikkagi hoobelda- küll mina olen ikka tegija.Ja sellised tavaliselt sõna võtavadki.

Sallale...
naisekohust?...ma kull sunnitamist kohuseks ei pea...siis pole nagu motet lapsi sunnitada kui see ka veel kohustuskik on...
mul kaks last ikka vabast tahtest
...ja kui ikka ei taha...parem uks tubli toorugaja kui halb ja saamatu lapsevanem...
vabandan, et tapitahed puuduvad, aga vast on arusaadav

40 ja lapsi pole. Pole kunagi pidutsenud ega karjääri esikohale sedanud, pigem olen igatsenud meest, peret ja lapsi. Suhteid on olnud, aga lapseni pole kellegagi jõudnud. Sellele mõtled ju siis, kui tundub, et mees pakub tuge, on hooliv ja mõistev ja ise lapsest huvitet. Nii pole kahjuks olnud. Ja mis siis teha?
Ma ei võta omaks, et olen lastetuse tõttu vähem väärtuslik! Olen aidanud lastekodulapsi ja olen enda arvates tubli tädi oma vennalastele!!

minu arust pole küll kellegi asi kas kellelgi on lapsi,imelik suhtumine mõnel. niisama ka pole mõtet neid vorpita.naine on naine, lapsega või ilma.

Mina olen küll viimasel ajal pannud tähele kuidas on üles kasvanud põlvkond kus osa naisi muudkui korrutab kõval häälel, et nemad küll iial lapsi ei taha see võtab ära vabaduse jne. Mina olen see paha inimene kes alati on öelnud selle peale, et ole parem vait paistad targem välja. No kümmekond aastat tagasi teadsin ainult ühte naistuttavat kes mulle meie omavahelises vestluses tunnistas, et lapsi ei taha....loomulikult ei tulnud tal pähegi seda kuskil suure seltskonna ees pasundada...pole ju millegagi kiidelda. Kaotajad on ju nagunii need naised kes sellise valiku teevad....ja ei mina usu, et nad päeva ei näe mil nad seda otsust kahetsevad. Naised kes lapsi ei saa on muidugi hoopis teine teema.

teate ma siiski kaldun arvama, et ei maksa ühte patta panna naisi kes ei saa lapsi ja naisi kes ei taha lapsi... need on väga erinevad naised. Halvustavalt suhtutakse ikka nendesse kes lapsi pole tahtnud, kas siis karjääri või printsi puudumise pärast. Need naised on tühja elanud ja mõistavad seda ükskord nagunii.

Need kes ei saa, neile tuleb siiski kaasa tunda ja küllap nemad teenivad oma elus kuidagi teisel moel oma õnne ära.

Sa veel võid ju sünnitada, oled küll siis arstide tugeva kontrolli all, aga võimalik on ju:)

Mul üks sugulane on 44 ja pole eluseeski meest "näinud".

Päikest.

üldiselt silti otsa ees ju pole, et miks lapsi pole. seega ei kipu ka kedagi sellepärast arvustama. aga nähtud on ka selliseid, kellel lapsi pole ja seda pasundavad bravuuri täis, et nad never-ever ei taha lapsi jne jne mis seal siis imestada mürgiste kommentaaride üle. minu jaoks näitab naise suhtumine lastesse üht-koma teist.
aga siin lastetute kommentaare lugedes taban ennast jälle mõttelt, no miks miks mõni vastutustundetu sigib nagu hiir (joob, laamendab, ei hoolitse oma tervise eest, samas lastekari taga, kellest ise ei hooli) ja samas inimene, kes tahaks lapsi ja vääriks lapsi, neid mingil põhjusel ei saa- see teeb ääretult kurvaks ja tundub ebaõiglane.

kui pole siis pole, kel see asi. Kõigil ei saagi ja ei peagi lapsi olema. Mina olen arvamusel, et ei leia iial omale meest , seega ka mina jään lastetuks, nii kurb kui see ka pole. Elu on elu.

Kuulge, elage oma elu! See on iga naise enda asi, kas tal on lapsed või mitte. Siin on juba eelnevalt mainitud, et põhjusi võib olla seinast seina; kes saaks, aga ei taha ja kes tahaks, aga ei saa. Teie siin küll selle ütlejaks ja mingeid ühiskonnaelu korraldavate reeglite kehtestajaks ei ole.
Endal lapsi kaks; tänaseks juba täiskasvanud - samas päris mitmel sõbrannal neid ei ole ega tulegi - ja miks peaks?!

endal on kolm last ja mõtlen alati, kui kuulen, et naisel pole lapsi, et kuidas ta oma elu küll elab ja millisest toredast tegevusest ta on ilma jäänud, nagu olla lapsevanem. mees sul võib olla,aga järgmisel päeval ta ei pruugi sinuga koos elada, aga laps on jääv ja see on suur ja vägev tunne. eriti koos midagi teha ja õhtuti aega veeta.

Kullakene, elu näitab, et ka lapsed ei jää alati vanemate juurde turvalist lapsepõlve veetma. Neid jäetakse kuskile tühermaale, nad röövitakse, või siis kasvavad nad suureks ja hakkavad oma elu elama. Päris kindlasti ei veeda lapsed oma vanematega enamasti pärast kodust lahkumist õhtuti koos aega. Ära usu kõike, mida kuuled :).

Mihkel

minu ode on kah see bravuuritar, kes seltskonnas alati raagib, et lapsi ei taha....kahjuks ta ei saagi ....ju on tal see enesekaitse haletsemise, parastamise ja jumal teab veel mille vastu...

Aga mida teha olukorras, kui tead, et armastad kedagi, aga ei saa temaga koos olla. See on kestnud juba 4 ja pool aastat ja tean üsnda kindlalt, et midagi sellist ei saa mööduda. Kuidas siis saaks abielluda mingi teise mehega, teades, et armastad kedagi teist ja saada veel temaga last. Ja üleüldse, kõik mu lähedased inimesed vaatavad kui kurjategijat kedagi, kes saab lapse, aga ei ole abielus. Lõpetataks igasugune suhtlemine. Abielu armastuse puudumiseta tundub, aga iseenesest kuritegu. Nii, et on ka selliseid väljapääsmatuid olukordi ja inimesed ärge tehke palun haiget inimestele, kellel on niigi raske ja keeruline elu. Kõrvalt vaadates ei pruugi see kaugeltki nii läbinähtav olla!

kui armastad kedagi, kellega ei saa koos olla, siis teegi temaga endale laps, siis on sul vähemalt midagi temast olemas
üks minu tuttav oli armunud ühte eesti muusikusse, ta käis kõigil nende kontserditel üle eesti ning lõpuks sai mehelt üheöösuhte tulemusel ka lapse...

Misasja, milleks see laps siis? Niisama end aheldada ja üksi kasvatada. Appi kui palju sul haridust on??

aga mõni ei saagi lapsi kas siis temal ei olegi õigust kooselule.nagu see lapsesaamine oma teha oleks.kohatu on teha selliseid märkusi miks sul ei ole last.