olen 3,5 kuud rase nüüdseks.ma ei saanud aborti teha,kuna artsid hoiatasid mind,kuna mul ei ole selles osas tervisega kõige paremini läinud. Olin mehega 6 kuud koos ,sisi tuli välja, et ta on täielik psühhopaat,tuli mulle kallale,oli armukade,sõimas ja loopis asju..kartsin teda ja viskasin ta välja..sellest nüüd 1,5 kuud möödas, ta tahab leppida, andisn talle 2 korda võimaluse ja juba sama päev tõestas mulle, et ta ei muutu ja jääbki selliseks....nüüd hiljuti kohtasin meest,armusin tasse nii kiiresti,olime 2 nädalat pidevalt koos, teadis et olen rase ja ütles et tahab sellegi poolest riskida ja koos olla-aga siis ükspäev lihtsalt kirjutas et ta ei suuda nii ja ei saa hakkama,et parem kohe ära lõpetada,et muidu saan pärast rohkem haiget,kui ta hiljem alt ära hüppab,akrtis põhiliselt rasedust...et tema tahab ikka oma last jne...sellest nüüd nädal möödas ja ma pole grammigi ülesaanud...vbla just sellepärast, et vihkan ja kardan üksindust...ja arvasin enne,et ei leia kedagi rasedana,et keegi ei taha rasedat naist,aga siis tuli tema ja kõik tundus ideaalne...ja turvaline ja kindel..nüüd üksi jälle, kõht hakkab vaikselt välja paistma- kas mul ei ole enam lootust kedagi leida? keegi ei taha ju rasedat naist? mehed võivad võtta lapsega naise-aga mitte rasedat vist? vähemalt kui väljas nähakse rasedat naist ei tuleks ju keegi tutvust looma jne...? kas pean arvestama et olengi nüüd terve aasta üksi:( lähen hulluks niimoodi....mul on alati keegi olemas olnud, enne seda poole aastast suhet-lapse isa- olin aasta vaba,kus tutvusin paljude erinevate meestega ja enne seda olin 5 a suhtes ning enne seda olid ka pidevalt nooruse ea suhted....pole kunagi rohkem kui paar nädalat üksi olnud..aga nüüd...rase ja üksik...
oskab keegi kaasa rääkida ?

usun,et sul ei ole kerge uksi olla,eriti kui oled veel lapse ootel,aga kui sul on moned lahedased sobrad voi kokkuhoidev pere,akki viidad rohkem aega nende seltsis,siis ei tunneks sa end nii uksikuna,mina kull uksi ei olnud,aga mees oli iga paev 12 tundi tool ja vahest oli tunne nii uksik,siis viitsin aega soprade seltsis iga paev.Motle oma armsale pisikesele lapsukesele ja proovi olla onnelik ja nae igas paevas kas voi midagi positiivset

seda ütlevad kõik, et pean positiivne oelma,aga ei suuda. üksindust muudab mind alati kurvaks ja masendusse...mul on kalduvus depressioonile..
ja sõbrannad käivad nju tööl ja ülikoolis,et enamuse ajast pean siiski pidevalt üksi olema:(

No jäta meil siis, ehk saad ikka kaissu ka varsti:)

ära karda, igas päevas on killuke päikest, mõtle oma pisikese peale-see on kõige tähtsam-alguses, kui ta ilmale tuleb võib tunduda sulle, et maailm on veel rohkem ebaõiglasem jne jne, aga kui ta juba 4k naeratama ja lälisema hakkab, siis hakkad mõistma, et see väikene ingel on rohkem väärt, kui see mees sinu kõrval-õpi andma talle rinda, hoia ja kallista teda ja see vajadus kellegagi koos olla on su sul olemas-anna talle ainult nätuke aega ja sinu päevad ja ööd muutuvad palju tähtsamateks, kui eales varem! usu endasse ja ära lase kellelgi ennast mõjutada ja sa mõistad varsti, et sa tegelikult ei olegi enam üksi.

to n24,ma arvan et tean täpselt mida sa tunned.mul oli enam vähem nii-lapse isa tahtis et teeksin aborti ,mina ei suutnud. suhet kui sellist meil ei olnudki. terve raseduse aja olin ma üksi,ei olnud kedagi kes oleks kõrval olnud ja toetanud.aga hakkama sain,sünnituse juures viibis mul ema,perekonnalt olen saanud sellist moraalset tuge,et lausa uskumatu..nüüd on laps juba varsti 3 saamas. siiamaani ei ole ma küll ühtegi suhet loonud,aega vähe,lapse kõrvalt eriti ei saagi..
aga usun,et minu otsus oli õige!!!
sina aga ära lase pead norgu..see pisike vajab sind...ole tubli ja päikest sinu päeva!!!!

jah, saan sinust aru. üksi olla pole kerge sellises momendis, kuna pere luuakse ju koos....
Tahan sulle vaid seda õelda, et tegelikult ei ole sa ju ka päris üksi, sinus on keegi kes kasvab sinus ja kes ootab igat sinu puudutust ja silitust. Ma arvan, et lapsed juba suht koht vara tunnetavad enda ümber toimuvat ja paljud emad isegi laulavad neile.

See, et su kõrval pole kedagi, kes su kätt hoiaks on teine teema, kuid ma võin sulle käsi südamel öelda, et olen ka ennast, kui mehena tundnud palju üksikuna, kuigi olen olnud suhtes ja naine on olnud rase, erinevus oli meie vahel nii suur, et see periood oli minu jaoks väga raske. samas olen ise sümpaatne ja mat kindlustatud, kuid ei pidanud esmaseks füüsilist kontakti vaid pigem kedagi, kes vaataks mull otsa ja naerataks enda silmadega, milledest tuleb soojust ja armastust.
Raske on leida enda kõrvale seda inimest, kes toetaks, mõistaks ja lihtsalt oleks olemas sulle. Ära ole ka kurb, sest sul ju tegelikult pole selleks põhjust. Sa mõtle enda lapsepõlvele ja meenuta neid ilusaid hetki mida sa sooviksid ka enda lapsele kinkida. Aga kuidas suudad sa seda kõike talle teha murtud ja ebakindla südamega.

Mina isiklikult võiks võtta endale raseda naise, kui ma temasse armuks ja armastaksin teda tõeliselt koos kogu tema väärtustega!

Hoia ennast kullake ja ära unusta enda lapsele tasa pai teha!

Sulle kullake ei anta rohkem kanda kui sa seda ei suuda!

Ole tubli ja ole enda lähedaste juures, kes sinust hoolivad ja neid kindlasti on sul!

Kui lapsel pole pere on suur jama .Mina soovitan minna veel teise arsti juurde ka.ja teha ikkagi aborti.Kui juba praegu oled deprekas siis mida edasi seda hullemaks See on vastutustundetu sünnitada last kui oled sellises seisundis jaüksi .Laps vajab isa ka ja siis tuleb sünn. kui selleks on pere valmis nii isa kui ka ema .Muidu omal ja lapsel elu nässus .Muidugi on ka erandeid .Aga milleks riskida? Lapsi saab ka pärast kui oled selleks valmis

jah ,olen eelneva kirjaga nõus ,aga abort on ikka see kõige viimane asi ,samas ,tõesti ,kui laps sünnib siis pole sul ei aega suhet luua ega meestega kohtuda ja jutt sellest ,et mehed hakkavad armastama võõraid lapsi on müüt ,varsti tulevad omad ja need on ikka võrdsematest võrdsemad ,mul on palju tuua selliseid näireid ,sest töötan iga päev inimeste hingetohtrina , kui soovid muret jagada ja toetust ,siis olen olemas ...elu ei saa ka nii lihtsalt võtta ,et tahan teen aborti ja tahan ei tee, minu telef.6561048, Inge.

mul endal ka 1 laps ehk soovid tutvust teha :)

Ingel õigus!!!!! Tüdruk hoia ennast !!!!!! Mõtle mida teed !!!Lapsi ei tohi sünnitada kui oled õnnetu! Laps PEAB olema ÕNN!!!! Edu sulle

mh mul elukaaslane tahtis ka väga last minuga nüüd kui ma 33 n rase tunnen ikka et olen üksi isegi kui ta mu kõrval ja ka mu vanemad...... Tunne et ta ei hooli enam kord istus ta lihtsalt ultraheli ukse taga ja ei tulnud minuga kaasa- mtlesin, et nii.. mees tegi naise rasedaks et luua uksed kinni mu ees ja et ise saaks vabaduses olla.. . Vahel aga tundub kõik vastupidi....
Kuid siis ma mõtlesn , et mul ju laps sees keda ma armastan ja see kas lapse isa on mu kõrval v ei jää mu kõrvale.. polegi nii oluline. sest et peale last muutub ju elu ja kõik algab uuesti. See oleks ju imelik kui kõik tuleks rasedat naist näppima ja aelema.... nagu? mingi respect ju ikka..
nii et ma ise ka alles 20 aga meil elu läheb alles lahti. Muidugi ma käin ülikoolis ka kuni kannatab vel viimseni .. Kui ise suhtled ja ei poe varju ei tunne sa end üksikuna:)
Palju rõõmu teile beebiga!!!:)

ses suhts õigus.. maailmas vähe mehi kes lepivad teise mehe lapsega..
endal ümber ringi kogemusi.. kuidas ikka mees oma lapsega käitub ja elukaaslase last ei hoia ja ainult vingub

Jäin ka kunagi üksi kui olin rase ja ma ei kahetse ,et laps sündis.Mehed lähevad ja tulevad ,aga lapsed on üks suur kingitus ja õnn;)Edu sulle ja usu et kõik läheb veel hästi;))Ole tubli

rasedat naist kindlasti praegu keegi ei taha, või mine sa tea... mina prooviksin lasta aborti siiski teha. pärast, kui lapsuke on suuremaks kasvanud, leiad sa kindlasti mehe oma lõrvale ja arvan et lapsele ka isa. kuigi ja , nende isadega pead ettevaatlik olema. võib leida veel parema, kui lapse isa ja ka vastupidise. igal juhul, edu sulle!

Mul sama seis oli,kõige raskem oli saada lahti sellisest mehest,ta jälitas ja ahistas, vägivldne,tahtis uuesti leppida aga nüüd õnnelik olen uue elukaaslasega ja laps käib juba koolis ja väike ka veel kõrval olemas,nii et edu ja jaksu,kõik laabub :)

tean mis on üksi olla kuigi mees oli kõrval....mees jõi iga reedel ja laupäeval...kannatasin iga tema peksu välja(olin siis teise lapse ootel sain ikka peksa)olin temaga 5 a koos... sain esimese lapsega ise kõikega hakkama...kuigi oli meil rasge kui juba ootasin teist last....ainuge mõte oli,et lihtsalt ära kolida....olin üksi kahe lapsega aasta otsa siis leitsin tõelise mehe kes hoolib minu lastest ja minust... nüüd oleme neli aastad abielus ja perre on kaks last juurede sündinud...

Ma tean täpselt,mis tunne sul on.
Mind jäeti maha siis, kui sain teda,et olen rase, nüüdseks on laps varsti neljane ja kuigi on olnud raske, olen kindel, et mehega oleks asjad keerulisemad olnud.
Vahest peavad naised raskeid otsuseid tegema nt: mehed kuradile saatma ja ise vastutama ning hakkama saama. See abituse tunne kaob varsti,ole kindel.

Mina olen selle poolt,et algul on hirmutav,kuid pärast oled enda le uhke!!!
Ole tugev

olen oma kolm last üless kasvatanud, praktiliselt ilma meheta..aga hakkama saab
tänud mu kallile sõbrannale, kellele end vahest puhtaks rääkida

3, 5kuu pealt soovitada aborti teha...omale see imelik ei tundu või???

minule tundud sa pinnapealse inimesena, kes jookseb ühest suhtest teisse...kardan, etl nii see jääbki...aborti on kahjuks hilja teha. Pead keskenduma teistele väärtustele...lapsele, õppimisele, kodule ja tööle...tubli inimene leiab ka väärilise kaasa.

Kallis 24 aastane või kui vana Sa oled?
Sul on prioriteedid paigast ära.
Torkab silma siin-seal puistatud väljend: ma ei ole kunagi üksi olnud. No tule taevas appi!
Sul on endal veel elu elamata, oled veeel nii noor ja NII kramplikult suhtesõltuvuses? Muuda rutu oma suhtumist!
Kui saad emaks, keskendu lapsele.
Võib- olla Sa ei leia aastaid kedagi, sest elu on tasakaalus. Kogu aeg on keegi olnud ja nüüd aastaid ei ole.Võib-olla leiad alles 40-selt õige inimese.

Miks lapsed teevad lapsi? Suhte aluseks ei ole ju laps ja ennem kui rasedaks jääda võiks ikka vähemalt paar aastat koos elada ja teineteist tundma õppida. Siis ei tule hiljem ka üllatusmomente.

huvitav, palju sul neid mehi olnud on, kui sa pole kunagi üksi olnud ja suhted jooksevad ruttu rappa? sa oled lõdva püksikummiga, seda peab tõdema. ja väärtushinnangud on sul tõesti paigast ära. praegu peaks sa keskenduma oma sündimata lapse ja enda heaolule, mitte järgmist meest otsima.
mina sinu asemel ei otsiks kedagi, vaid laseks end leida. hea soovitus oli see, et veeda rohkem aega inimestega, kes sinust hoolivad.
otsi tegevust: hakka varakult lapsele asju muretsema, hoolitse enda eest, mine rasedate trenni ja tutvu teiste rasedatega, mõtle, mis nime tahad lapsele panna, loe beebikirjandust jne.

kui ma plikat ootasin olin ma suure osa ajast lapse isaga lahus.kui plika sündis leppisime ära aga kaua koos ei olnud.nüüdseks olemegi plikaga kahekesi aga ma ei kurvasta eriti.ma arvan et sa ole õnnelik ja tunne rõõmu et sinu sees elab keegi ja kui ta sünnib on veel suurem rõõm.minu rasedus ei kulgenud alguses hästi ja lapse isast polnud ka mingit kasu,pettis mind korduvalt.vahel ikka mõtlen et võiks keegi kõrval olla aga ma ei heida meelt,ma arvan et peaksid sama tegema.ole tubli ja ürita tugev olla!!

Mul oli elus ka selline olukord, et jäin rasedaks, aga mees ei olnud veel valmis isaks saama. Sellegippolest teadsin, et aborti teha ei tohi ja peab sünnitama, eriti esimese lapse. Perekond ja sõbrad toetasid. Kasvatasin 11 aastat last üksinda ja praegu juba küpsemas eas kohtasin oma elu armastust ja olen üliõnnelik. Mul on juba suur ja ilus poisslaps, armas abikaasa oma kodu, kindel töökoht ja kõik on hästi. Kuid enne seda oli 11 aastat üksindust, mõnikord ahastust, pisaraid ja ega raha ka alati ei jätkunud. Kuid ma ei soovita aborti teha, sest on olemas loodusseadused. Kui Sa neid austad, siis varem või hiljem leiad oma õige kaaslase ja ta hakkab Sinu last armastama samamoodi, nagu ka Sind. Lihtsalt on vaja palju kannatust, siin elus ei tule midagi lihtsalt ja õnn ei kuku kunagi niisama sülle. Laps on Jumala kingitus Sulle ja ainult niimodi peabki minu arvates mõtlema, siis hakkab kuidagi kergem.

Proovi nii mõelda et tuleb see mis tulema peab,see on sinu saatus saada see laps, ja ma olen väga kindel et varem või hiljem leiad oma tõelise armastuse kes on su lapsele ka hea isa. Lihtsalt,ära tee midagi,oota teda ja ole õnnelik, sest laps on ime, ta on ju ainult sinu oma, ja tal ei ole kedagi teist peale sinu. Hoian siiralt sulle pöialt et kohtad oma printsi väga varsti. Mul ei ole kunagi isa olnud ja see pole tore. Aga selle eest on mul maailma parim ema,kes nüüd on sõbranna eest. Olen samuti üksi ja ootan oma printsi hetkel,aga last ei ole ja rase ka mitte. Igatahes,pea püsti ja jõudu!;)

loe teemat lapsesoov moelge enne pikalt..sis akki enam ei juhtu..

ma olen sinuga nõus.ma ei mõtlekski selle peale et nii hilja aborti teha.nõme minu arust.

ma ei viiitsi teie kirju lugeda