Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Üksikvanem
38 ja 8n rase... mida küll teha?
 
N38 24. juuni 2010, kl 16.26
elan üksi, meest pole, lapse isa on välismaalane ja Eestis ei ela, pole talle isegi veel teatanud (telefoni number küll olemas ja mõtlen veel selle üle, kas teatada). Mida teha? Kui nüüd otsustan lapsest loobuda, siis ilmselt teist võimalust ei ole enam, vanus kah juba selline.
Kui aga laps alles jätta, siis on hirm, kas saan rahaliselt ja emotsionaalselt hakkama?
Täitsa dilemma ees ja kerge paanika hakkab juba tekkima :(
Kas kellegil on veel olnud sama mure ja kuidas olete hakkama saanud?
 
liia 25. juuni 2010, kl 00.30
kindlasti teata lapse isale ka, arvan et tal on ka Õigus teada ja siis otsusta, oleneb kuidas ta asjasse suhtub.Milleks pead murda ilmaasjata kui sa veel ei teagi kas pead üksi hakkama saama...
 
no 25. juuni 2010, kl 10.07
Mida sa oma olukorras teada tahad täpselt?
Et mis on parem, tableti-või mehhaaniline abort?
 
N31 26. juuni 2010, kl 20.27
olin samas olukorras, praegu tibuke juba 7kuune ja ma ei kahetse hetkekski
 
.. 27. juuni 2010, kl 08.51
Magab teises toas, juba viieaastane. Ei olnud mure, ime ja rõõm oli!
 
sul 27. juuni 2010, kl 20.45
sul ei ole ju enam suurt aegagi, et midagi teha, kui abort plaanis, pead väga kiirelt tegutsema hakkama. aga kui 38 ja lapsi pole, siis - küll saad hakkama, kas lapse isa aitab, või ilma. selliseid naisi on kümnetes tuhandetes, kes üksi hakkama peavad saama ja saavad ka.
 
rumalad 27. juuni 2010, kl 23.39
Mine abordile, kellel neid isata lapsi vaja on
 
Õnnelikku armastust ja kooselu 29. juuni 2010, kl 10.19
Enamus isata lapsed kasvavad edukamateks isaga kasvanud lastest, kui ema õigel kohal, sest ainult nimeline isa peres, kes ainult rahatooja on ka küsimärgi all..
---Ükski tee ei vii õnnele, aga ühtpidi minnes tunned ennast õnnelikuna, teistpidi mines mitte---
Toimi vastavalt oma südame häälele, teised ei saa Sulle nõu anda nii ,et Sa pärast ei kahetseks. Midagi ei saa tagasi võtta!!!
 
Õnnelik 29. juuni 2010, kl 10.41
Kui see oleks su esimene laps ja sa abordile mõtled, kas sa siis ei taha üldse lapsi saada? Mis sellest, et mees kaugel ja võibolla üksi kasvatama pead, aegajalt on emotsionaalselt ehk raske, kuid samas on rõõmu ka palju. Eks sa ise pead ju ennast kõige paremini tundma milline sa oled, kas suudad selle tee ette võtta ja sellest rõõmu tunda või tunned, et laps oleks lihtsalt lisakohustus.. Mul endal on kaks tegelast kasvatatud, mingi aeg oli küll nn isanime kandev objekt ka kõrval, kuid sealt tuli rohkem tüli kui abi:)
Edu sulle õige otsuse tegemisel.
 
nipitiri 30. juuni 2010, kl 12.33
Mõtleme ikka positiivselt,küll sa hakkama saad.Hiljem äkki sellist võimalust ei tulegi ja kahetsed seda elu lõpuni.Edu sulle.
 
kerli 30. juuni 2010, kl 20.47
Kui sul siiani lapsi pole siis on ju vaid suur õnn, et rasedaks jäid mis seal enam mõelda. Mees võib olla, laps peab olema see ju ammu teada tuntud tõde. Ja küll sa ise tead milline see mees on, et kas tasub talle öelda või ei. Kui aimad, et soovitab aborti siis ära üldse härrat tülita, mul parim sõbranna on oma poja juba täiskasvanuks kasvatanud, aga siiani räägib vahel milline viha tal tegelikult selle pärast lapse päris isa vastu on. No mõelge ise kui keegi soovitab teil oma last tappa.
 
koolipapa 02. juuli 2010, kl 22.21
ära teinekord niimoodi tee
 
Timbulimbu 16. juuli 2010, kl 14.39
38... ja esimest korda rase - mis siin mõelda. Juhuuu!! Kogu endale ümber turvaring-toetajaskond (vanemad, sugulased, sõbrannad) ja mõtle juba sooja tita lõhna peale. Üks hingeke tahab sinu juurde tulla - mis saab armsam olla. Hakkama saad selle ühe lapsukesega kindlasti, pole kahtlustki.
 
... 18. juuli 2010, kl 07.58
Olin 23 kui esimest korda rase, paraku aga viis meie tee lapse isaga juba suht raseduse alguses lahku. Ei mõelnud kordagi, et loobuksin lapsest ja et ei saa üksi hakkama.
Pühendusin oma lapsele, oli küll rahaliselt raske üksi kasvatada aga sain hakkama.
Kolm aastat hiljem kohtasin oma kunagist head sõpra, kellega oleks võinud kokku jääda juba aastaid tagasi aga siis olin noor ja loll ning otsisin ikka paremat, sain hullema.
Nüüd oleme juba üle 12 aasta abielus olnud, meil on suur ja tore pere.
Kunagi ei ole teada, mis elu toob ja võib-olla kohtad peagi kedagi, kellega saad elu jagada kui su lapse pärisisa ei peaks sinu ja lapse vastu huvi tundma.
Loodetavasti läheb ka sinul kõik hästi, ole vaid optimistlik ja tubli.
 
edu! 19. juuli 2010, kl 14.46
Loomulikult sünnita!
Ega siin teist võimalust enam ei tule.
Täiskasvanud naine, saad hakkama küll.
Mõtle nüüd ise, kas tahaksid olla lastetu? Vaevalt.
Võta seda kui õnnelikku juhust!
 
ei tea jah 19. juuli 2010, kl 16.48
Kunagi ei ole hilja veel vallaslaps sünnitada
 
Maiken 19. juuli 2010, kl 16.59
Anna kindlasti mehele teada. Tema otsus või vastus aitab sul leida lahenduse.
 
Ema 24. juuli 2010, kl 17.00
"Kui Jumal annab lapse, siis annab särgi ka!" Õnnitlen raseduse puhul!!!
 
maia 26. juuli 2010, kl 09.54
Oi, kullake, see võib sul tõesti viimane võimalus olla (oletan, et sul lapsi ei ole, kuna mainisid, et elad üksi). Ma arvan, et praeguseks ajaks oled sa vähemalt rohkem materiaalselt kindlustatud kui 20selt, sul on ilmselt oma kodu olemas ja palju kogemusi ja armastust, mida lapsukesele anda. Võib-olla mõne aasta pärast ikka veel üksi olles kahetseksid kõige rohkem, kui peaksid lastetuks jääma.

Lapse isale peaksid ikka teatama, kui normaalselt läbi saate. Minu ainuks hirm selles osas oleks, et lapse isa ei hakkaks hiljem terroriseerima oma õigustega lapse kasvatamisel. Olen kuulnud, et välismaa mehed hoiavad vahel 10 küünega oma lastest kinni, tahavad, et laps kavsaks üles nende riigis, nõuavad kokkusaamisi.
 
oi-oi 26. juuli 2010, kl 23.14
Tüüpilised eesti kanad. annab jumal lapse, annab särgi ka.
Lapsele on enamat vaja kui särk, ei saa olla nii sinisilmne ja vastutustundetu, et ainult särgist piisab.
sellepärast meil ongi niipalju vallaslapsi, mentaliteet on ikka madal mis madal.
ja oi-oi muidugi, mõtle kui jääbki ilma lapseta, siis on täitsa maailmalõpp ja häbide kuristik. kus seda enne kuuldud et last ei tehtagi, parem juba 10 vallaslast kui täitsa ilma.
masendav.
 
ka üksikvanem 30. juuli 2010, kl 18.39
Seda pead sa oma sisimas tundma, kas sa tahad olla ema või mitte. Oma tutvusringkonnas tean mitut naist, kel vanust kolmekümne ringis ja nad lihtsalt ei ole "lapsefännid". Vastumeelselt pole mõtet last sünnitada - laps vajab su armastust üle kõige. Mina armusin oma lapsesse juba siis, kui ta olid vaid mõnepäevane kõhubeebi. Teadsin, et tahan ema olla, tahan ta eest hoolitseda - isegi kui pean seda tegema üksi. Raske on üksi muidugi - oma kodu peaks ikka olemas olema ja valmisolek selleks, et paariks aastaks jääb elu seisma. Aga laps motiveerib tohutult olema ka ise tublim ja sa lihtsalt suudatki kõike, sest pead...
 
just 30. juuli 2010, kl 22.44
Kasvõi üle laipade, aga tee see laps valmis!
Ehk leiad talle hiljem isa asendaja või no kui ei, siis kannata hambad ristis, aga lapse pead sina tegema, muidu pole sa mingi eesti kana!
 
unnnn 21. august 2010, kl 14.57
aga oli muidu häää välismaa mees. kas sperma maitses teisit ja oli ikka eesnaha all kullatolmu.

vististi ikka polnud
 
Ka üksikvanem 22. august 2010, kl 10.36
Nüüdseks on juba mitu nädalat möödunud, mida otsustasid?
 
mida varem- 22. august 2010, kl 15.46
-seda parem! Kirjuta avaldus kohtule ja võta ka ühendust lastekaitsega, et panna isale peale elatis- ja võimalikult suur, sest välismaa palgad on meie omadega võrreldes palju suuremad, siis pole sul hiljem muret oma sissetulekute pärast! Toonitan veelkord, et mida varem selle asjaga alustad,seda kasulikum!
 
juhtum elust 22. august 2010, kl 19.51
oli kunagi üks naine, kel lihtsalt polnud raha minna aborti tegema ja nii ta lapse sünnitaski ja kogu ülejäänud elu oli õnnelik ja rääkis kõigile, kuidas laps on parim, mis temaga elus juhtunud on....
 
hh 24. august 2010, kl 11.11
Mina sünnitasin ka 38 aastaselt oma teise elukaaslasega,meeste peale ei saa ka siis kindel olla kui nad kõrval on-las laps sünnib kui juba nii läks.Annab jumal lapsed annab ka toidu neile.
 
irvik 24. august 2010, kl 13.25
no vaevalt kui lapse isa teises riigis elab, ta sellest uudisest vaimustuses on. ei usu mina, et ta tormab ummisjalu siia, kosib sind naiseks, jätab kogu oma senise elu, sõbrad, perekonna, töö...
järeldus - abort.
aga mehele muidugi pead ütlema. äkki tormabki otseteed siia sinuga abielluma.
 
terve mõistus 24. august 2010, kl 13.56
Kas te vahel vaatate ka, millal teema on algatatud?
Teemaalgatajal kindlasti ammu abordil käidud ja asi unustatud, muidu käiks ju siin vaatamas.
Seekord võitis terve mõistus ja järgmine kord kasutagu kondoomi, siin pole enam muud öelda.
 
p 10. september 2010, kl 02.32
Jõugu ja mõistmist sulle)
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!