Unetute nurgake
November
la-femme 01. november 2010, kl 22.32 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Ei!
Ei päikest ega kuud!
Ei hommikut ega keskpäeva!
Ei koidikut ega videvikku.
Ei kõrget ega madalat vaadet.
Ei kaugelt paistvat silmapiiri.
Ei teed, tänavat ega nende vastaspoolt.
Ei lõppu ühelgi real.
Ei helgi poolkuu tõttamise rada.
Ei paista torni tipp.
Ei kohtumisi parkides.
Ei tuttavate äratundmist.
Ei teateid neist.
Ei reisimist ega ringiliikumist.
Ei minemist mööda maad ega merd.
Ei kirju ega posti.
Ei uudiseid võõrastelt randadelt.
Ei seltskonda ega piknikke.
Ei soojust ega rõõmsameelsust.
Ei lõõgastust ega kindlustunnet.
Ei liblikaid ega mesilasi.
Ei rohelust ega linde.
Ei puuvilju ega lilli.
Ei varju ega sära.
November!
Thomas Hood
Ei päikest ega kuud!
Ei hommikut ega keskpäeva!
Ei koidikut ega videvikku.
Ei kõrget ega madalat vaadet.
Ei kaugelt paistvat silmapiiri.
Ei teed, tänavat ega nende vastaspoolt.
Ei lõppu ühelgi real.
Ei helgi poolkuu tõttamise rada.
Ei paista torni tipp.
Ei kohtumisi parkides.
Ei tuttavate äratundmist.
Ei teateid neist.
Ei reisimist ega ringiliikumist.
Ei minemist mööda maad ega merd.
Ei kirju ega posti.
Ei uudiseid võõrastelt randadelt.
Ei seltskonda ega piknikke.
Ei soojust ega rõõmsameelsust.
Ei lõõgastust ega kindlustunnet.
Ei liblikaid ega mesilasi.
Ei rohelust ega linde.
Ei puuvilju ega lilli.
Ei varju ega sära.
November!
Thomas Hood
Rexx 01. november 2010, kl 22.49 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
diip 01. november 2010, kl 22.53 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,402 |
Rexx 01. november 2010, kl 22.57 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
kuu 01. november 2010, kl 23.00 |
-kuu- 01. november 2010, kl 23.09 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 23 |
Rexx 01. november 2010, kl 23.09 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
Rexx 01. november 2010, kl 23.10 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
-kuu- 01. november 2010, kl 23.14 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 23 |
la-femme 01. november 2010, kl 23.31 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Ei ole miskit parata - tahad või ei taha, aga november on surmale mõtlemise kuu.
Homme on hingedepäev ja kuu lõpus veel surnute mälestamispüha. Ju nad siis hääbuva loodusega ühele ajale on seatud....
Kes trilli-tralli tahavad, nende jaoks tulevad ju varsti mardid-kadrid, nii et katki pole midagi. Igaühele oma!
Mina ei põlga kumbagi ära!
Homme on hingedepäev ja kuu lõpus veel surnute mälestamispüha. Ju nad siis hääbuva loodusega ühele ajale on seatud....
Kes trilli-tralli tahavad, nende jaoks tulevad ju varsti mardid-kadrid, nii et katki pole midagi. Igaühele oma!
Mina ei põlga kumbagi ära!
Rexx 01. november 2010, kl 23.36 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
la-femme 01. november 2010, kl 23.39 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Raivo 02. november 2010, kl 00.35 |
vihmauss1 02. november 2010, kl 06.32 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 354 |
vihmauss1 02. november 2010, kl 06.35 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 354 |
vihmauss1 02. november 2010, kl 06.39 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 354 |
alissandra 02. november 2010, kl 08.00 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 4,219 |
Rex 02. november 2010, kl 08.50 |
alissandra 02. november 2010, kl 09.22 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 4,219 |
HINGEDEPÄEV
Jaan Lõo
Täna hingedepäev.
Täna tulevad kõik, kes mind on loonud
ja aegade hämarusest ette toonud,
mu muistsed vanemad, kallid kooljad,
mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad.
Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma,
kõik pirrud ma süütasin põlema,
laud nõtkub söökide, jookide all
ja õled puhtad on põrandal.
Mu kojukutset nad kuulevad
ja haudadest hulgana tulevad
mu esiisad, kaugelt muinasmaalt:
kes kütt, kes kalur Volga ra'alt,
kes süütasid Muroma kütiste tuld,
kes teavad, kus peidus on Kungla kuld;
kes ilmus kui võitja maleva,
et Eesti kodu siin rajada;
kes langes Eesti viimses väes,
kes rauges raske orjuse käes.
Nende varjud ja vaimud täitvad mu toa,
mu tare, mu kambri, mu koduse toa.
Võtke mu värsket, mu uudseviljast,
kestke mu kappades vahtavast kaljast;
saatke mu künnile, külvile kasu,
mu töödele tasu, mu rahvale asu;
läitke leeki mu poegade rinda,
et kodumaa pinda nad koguks ja korjaks,
et maad, mis joonud te verd ja higi,
ei vääraks, ei võidaks võõras vägi.
ja viimaks -
kui ähvardab kustuda Eesti päike,
siis tulge kui äike, kui kevade torm
ja pühkige ära kõik painajad, lööjad
ja surujad, sööjad.
Küll piduehtes siis kodumaa
kõik tuled teil süütab põlema.
ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ
Jaan Lõo
Täna hingedepäev.
Täna tulevad kõik, kes mind on loonud
ja aegade hämarusest ette toonud,
mu muistsed vanemad, kallid kooljad,
mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad.
Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma,
kõik pirrud ma süütasin põlema,
laud nõtkub söökide, jookide all
ja õled puhtad on põrandal.
Mu kojukutset nad kuulevad
ja haudadest hulgana tulevad
mu esiisad, kaugelt muinasmaalt:
kes kütt, kes kalur Volga ra'alt,
kes süütasid Muroma kütiste tuld,
kes teavad, kus peidus on Kungla kuld;
kes ilmus kui võitja maleva,
et Eesti kodu siin rajada;
kes langes Eesti viimses väes,
kes rauges raske orjuse käes.
Nende varjud ja vaimud täitvad mu toa,
mu tare, mu kambri, mu koduse toa.
Võtke mu värsket, mu uudseviljast,
kestke mu kappades vahtavast kaljast;
saatke mu künnile, külvile kasu,
mu töödele tasu, mu rahvale asu;
läitke leeki mu poegade rinda,
et kodumaa pinda nad koguks ja korjaks,
et maad, mis joonud te verd ja higi,
ei vääraks, ei võidaks võõras vägi.
ja viimaks -
kui ähvardab kustuda Eesti päike,
siis tulge kui äike, kui kevade torm
ja pühkige ära kõik painajad, lööjad
ja surujad, sööjad.
Küll piduehtes siis kodumaa
kõik tuled teil süütab põlema.
ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ
vihmauss1 02. november 2010, kl 09.55 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 354 |
sellest ameerika jäljendamisest pole pääsu!
ise ju võid endale kindlaks jääda, kuid lastele on su loeng teemal- hälloviin pole vanade eestlaste püha- nagu hane selga vesi:)
siit moraal: kui ise pole kunagi vampiir olla saanud, ei tähenda see, et teised seda olla ei või!
mardid-kadrid ei jää sellepärast tulemata.
ise ju võid endale kindlaks jääda, kuid lastele on su loeng teemal- hälloviin pole vanade eestlaste püha- nagu hane selga vesi:)
siit moraal: kui ise pole kunagi vampiir olla saanud, ei tähenda see, et teised seda olla ei või!
mardid-kadrid ei jää sellepärast tulemata.
la-femme 02. november 2010, kl 19.14 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Kõrvitsalatern on väga ilus, miks mitte üks selline valmis nokitseda!
Maskides tegelased võiksid küll mardipäevani oodata, see on ju nii lähedal.
Lihtsalt uudishimust küsin - kas te olete neid halloweeni ajal näinud? Mina pole.
Muide, halloween on igivana keldi rituaal, mille väljarändajad - iirlased arvatavasti - Ameerikasse viisid ja mis sealt jälle ringiga nüüd Euroopasse tagasi on toodud.
Maskides tegelased võiksid küll mardipäevani oodata, see on ju nii lähedal.
Lihtsalt uudishimust küsin - kas te olete neid halloweeni ajal näinud? Mina pole.
Muide, halloween on igivana keldi rituaal, mille väljarändajad - iirlased arvatavasti - Ameerikasse viisid ja mis sealt jälle ringiga nüüd Euroopasse tagasi on toodud.
la-femme 02. november 2010, kl 20.28 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
la-femme 02. november 2010, kl 20.32 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Rexx 02. november 2010, kl 20.33 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
Rexx 02. november 2010, kl 20.45 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
Rexx 02. november 2010, kl 20.49 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
hingedepäev on kristlik püha, vanadel eestlastel oli hingedeaeg:
HINGEDEAEG
Maarahva suhe surnutesse võib esmapilgul tunduda kummastav. Kuid kui järele mõelda, leiab selles paljugi tuttavlikku. Kui inimene sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta ometi oma perekonnast, hõimust ja rahvast. Oma mõtetes ja tegudeski oleme alatihti nendega, kes läinud Toonela maile. Me oleme esivanematega yks kogukond, mis aegajalt teatud päevadel jälle kokku saab. Maarahva meeles on need päevad pyhad.
Hingede aeg kestab nädalast kuue nädalani, sygiskuu algusest jõuludeni. Sagedamini on arvatud, et hingedeaeg algab nädal peale kasupäeva ja lõpeb nädal enne mardipäeva (6. X – 3. XI). Kuna pärimus kõneleb väga erinevatest kuupäevadest, on võimalik, et varem oli hingedeaeg seotud kuukalenderiga. Kindel on aga see, et hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.
„Ma mäleta veel yteldi: „Engiaigu om nii vaikne, et puuleht ka ei liigu, et aena vai villä põllul rõuku paned, vajub kokku ja ei kuiva, lääb kopitama.“ Kõneldi, et selleperäst om vaikne, et engeaigu surnude enge käevä, tol ajal ytest tõise käevä. Oma kodun, kos na eläsivä ja kost neid mateti ja kõnniva ka mujal, kos na om elun käenu.“ Nõo.
Jaguaeg. Põhjarannikul Jõvist Juelehtme* kihelkonnani peetakse jaguaega. See kestab tavaliselt yheksa öödpäeva enne ja yheksa pärast mardipäeva. Sel ajal peetakse neljapäeviti jaguõhtuid.
Hingedepäevad on päevad, mil hinged tulevad koju, mil neid võõrustatakse ja mil nad sealt lahkuvad. Mõnel pool on hingedepäevi peetud järjestikustel esmaspäevadel ja teisipäevadel. Tavaliselt on seda tehtud siiski neljapäeviti.
Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. Myra tekitavad tööd lykatakse edasi ning õhtuti ei töötata sootuks. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid.
Hingede sissetulemine. Tava kohaselt tapetakse hingede tulemise päeval loom. Mõnel pool kana või kukk, mõnel pool jälle tall või põrsas. Värskest lihast valmistatakse road, millega kostitatakse surnud omakseid. Seejuures tuleks pakkuda kõike paremat, mis majapidamises on. Tavakohased hingedepäeva toidud on veel rammus leemesupp, verikäkid, tangupudru, kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib. Mulgi tava ei luba hingedele pakkuda herneid ja ube.
Lõuna-Eestis viidi hingedele mõeldud toit tavaliselt pööningule ja asetati olviaugus olevale lauakesele, räästa alla või selleks mõeldud ohvripakkudele.
„Sis viiti ingedele syya. Ingedepäe olli kohe kaks nädalt peale mihklepäeva. Kanu ja kukka tapeti ja limbisuppi tehti ja viiti yles tare otsa pääle, et tulge nyyd kõik sugulased, sõbrakesed, õeksed ja vennaksed otsma. Kui inged jälle ära läksid, siis tapeti lammas ja tehti verikäkki ja viiti neile jälle seda.“ Viljandi.
Põhja-Eestis kaetakse laud aga tavaliselt tuppa või sauna.
„Surnutepyha lauba õhta kattab majaperenaine laua roogadega ja kutsub siis surnud, kes omast majast surnud on ja ka sugulased ja tuttavad, keda aga mäletab, sööma. Kui juba natukene aega vaiksel viisil on mööda läinud, võtab perenaine kätte rätiku ja hakkab surnuid välja ajama, ööldes: „Sõite, jõite, minge välja!“ Peale selle istub oma pere lauda sööma ja pyhitsevad vaiksel viisil surnutepyha.“ Iisaku
Hingedele on mõnikord toitu viidud majapidamishoonetesse ja hiiepuude alla.
Hingede väljaminemise päevaks tapetakse taas loom ja valmistatakse sellest piduroad. Hingedele köetakse saun ja peale söömaaega saadetakse nad ära, paludes, et mindaks teed mööda ja õnnistaksid pere ettevõtmisi.
Hinged tulevad ka tänavu. Maailm muutub yha kiirenevas tempos, kuid meie rahva juured ja elupõline pärimus jäävad samaks. Suur loona teeb ikka oma ringkäiku, hingedeaeg tuleb omal ajal ning koos sellega tulevad koju käima meie surnud esivanemad ja sõbrad. Neid võib ignoreerida, kuid nendega võib ka arvestada. Seejuures pole kuigi tähtis, kus me elame, vaid see, kuidas me neid vastu võtame. Seepärast saame linnakorteriski hoida hingedeajal vaikust ja puhtust ning pakkuda kallitele kylalistele kõike paremat, mis meil on. Ikka nii nagu maarahval tavaks.
HINGEDEAEG
Maarahva suhe surnutesse võib esmapilgul tunduda kummastav. Kuid kui järele mõelda, leiab selles paljugi tuttavlikku. Kui inimene sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta ometi oma perekonnast, hõimust ja rahvast. Oma mõtetes ja tegudeski oleme alatihti nendega, kes läinud Toonela maile. Me oleme esivanematega yks kogukond, mis aegajalt teatud päevadel jälle kokku saab. Maarahva meeles on need päevad pyhad.
Hingede aeg kestab nädalast kuue nädalani, sygiskuu algusest jõuludeni. Sagedamini on arvatud, et hingedeaeg algab nädal peale kasupäeva ja lõpeb nädal enne mardipäeva (6. X – 3. XI). Kuna pärimus kõneleb väga erinevatest kuupäevadest, on võimalik, et varem oli hingedeaeg seotud kuukalenderiga. Kindel on aga see, et hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.
„Ma mäleta veel yteldi: „Engiaigu om nii vaikne, et puuleht ka ei liigu, et aena vai villä põllul rõuku paned, vajub kokku ja ei kuiva, lääb kopitama.“ Kõneldi, et selleperäst om vaikne, et engeaigu surnude enge käevä, tol ajal ytest tõise käevä. Oma kodun, kos na eläsivä ja kost neid mateti ja kõnniva ka mujal, kos na om elun käenu.“ Nõo.
Jaguaeg. Põhjarannikul Jõvist Juelehtme* kihelkonnani peetakse jaguaega. See kestab tavaliselt yheksa öödpäeva enne ja yheksa pärast mardipäeva. Sel ajal peetakse neljapäeviti jaguõhtuid.
Hingedepäevad on päevad, mil hinged tulevad koju, mil neid võõrustatakse ja mil nad sealt lahkuvad. Mõnel pool on hingedepäevi peetud järjestikustel esmaspäevadel ja teisipäevadel. Tavaliselt on seda tehtud siiski neljapäeviti.
Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. Myra tekitavad tööd lykatakse edasi ning õhtuti ei töötata sootuks. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid.
Hingede sissetulemine. Tava kohaselt tapetakse hingede tulemise päeval loom. Mõnel pool kana või kukk, mõnel pool jälle tall või põrsas. Värskest lihast valmistatakse road, millega kostitatakse surnud omakseid. Seejuures tuleks pakkuda kõike paremat, mis majapidamises on. Tavakohased hingedepäeva toidud on veel rammus leemesupp, verikäkid, tangupudru, kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib. Mulgi tava ei luba hingedele pakkuda herneid ja ube.
Lõuna-Eestis viidi hingedele mõeldud toit tavaliselt pööningule ja asetati olviaugus olevale lauakesele, räästa alla või selleks mõeldud ohvripakkudele.
„Sis viiti ingedele syya. Ingedepäe olli kohe kaks nädalt peale mihklepäeva. Kanu ja kukka tapeti ja limbisuppi tehti ja viiti yles tare otsa pääle, et tulge nyyd kõik sugulased, sõbrakesed, õeksed ja vennaksed otsma. Kui inged jälle ära läksid, siis tapeti lammas ja tehti verikäkki ja viiti neile jälle seda.“ Viljandi.
Põhja-Eestis kaetakse laud aga tavaliselt tuppa või sauna.
„Surnutepyha lauba õhta kattab majaperenaine laua roogadega ja kutsub siis surnud, kes omast majast surnud on ja ka sugulased ja tuttavad, keda aga mäletab, sööma. Kui juba natukene aega vaiksel viisil on mööda läinud, võtab perenaine kätte rätiku ja hakkab surnuid välja ajama, ööldes: „Sõite, jõite, minge välja!“ Peale selle istub oma pere lauda sööma ja pyhitsevad vaiksel viisil surnutepyha.“ Iisaku
Hingedele on mõnikord toitu viidud majapidamishoonetesse ja hiiepuude alla.
Hingede väljaminemise päevaks tapetakse taas loom ja valmistatakse sellest piduroad. Hingedele köetakse saun ja peale söömaaega saadetakse nad ära, paludes, et mindaks teed mööda ja õnnistaksid pere ettevõtmisi.
Hinged tulevad ka tänavu. Maailm muutub yha kiirenevas tempos, kuid meie rahva juured ja elupõline pärimus jäävad samaks. Suur loona teeb ikka oma ringkäiku, hingedeaeg tuleb omal ajal ning koos sellega tulevad koju käima meie surnud esivanemad ja sõbrad. Neid võib ignoreerida, kuid nendega võib ka arvestada. Seejuures pole kuigi tähtis, kus me elame, vaid see, kuidas me neid vastu võtame. Seepärast saame linnakorteriski hoida hingedeajal vaikust ja puhtust ning pakkuda kallitele kylalistele kõike paremat, mis meil on. Ikka nii nagu maarahval tavaks.
la-femme 02. november 2010, kl 20.49 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
la-femme 02. november 2010, kl 20.52 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,844 |
Rexx 02. november 2010, kl 20.55 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,273 |
Lisa postitus