Ei!

Ei päikest ega kuud!
Ei hommikut ega keskpäeva!
Ei koidikut ega videvikku.
Ei kõrget ega madalat vaadet.
Ei kaugelt paistvat silmapiiri.
Ei teed, tänavat ega nende vastaspoolt.
Ei lõppu ühelgi real.
Ei helgi poolkuu tõttamise rada.
Ei paista torni tipp.
Ei kohtumisi parkides.
Ei tuttavate äratundmist.
Ei teateid neist.
Ei reisimist ega ringiliikumist.
Ei minemist mööda maad ega merd.
Ei kirju ega posti.
Ei uudiseid võõrastelt randadelt.
Ei seltskonda ega piknikke.
Ei soojust ega rõõmsameelsust.
Ei lõõgastust ega kindlustunnet.
Ei liblikaid ega mesilasi.
Ei rohelust ega linde.
Ei puuvilju ega lilli.
Ei varju ega sära.
November!

Thomas Hood

küünalde põletamise aeg... mulle meeldib :)

no nii pessimistlikult poleks ka vaja seda kuud alustada. ega siis november veel surma tähenda, et ei sooja ega seltskonda jne:)) näe, küünlad põlevad ja nende leek annab valgust ja veidi sooja. pealegi võib päevade viisi kõrvitsate kallal nokitseda.)))

Või nii kange sügisdeprekas, et ei tunne enam tuttavaid tänaval ära?

kui tänaval tuttavaid enam ära ei tunne on ilmselt prillid koju jäänud või peab uued ja kangemad muretsema. seda võib lausa suvelgi juhtuda, mitte sugugi sügismasenduses.

ei noh, pessimistid väljastavad kindlasti iga kuu kohta mõne sellise luuleüllitise.
kord liiga pime, kord silmipimestavalt valge, siis külm või ülemäära kuum, üksindus või kärarikas seltskond jne, jne :)
pole sel novembril häda kedagi!

kuramus, mõtlesin üle pika aja sisse logida, aga võta näpust, salasõna puhta meelest lännu. pidin uue tellima. märk sellest, et mälu vanadusest kehvaks jäänud või lihtsalt igasugu kontosid ja paroole koguneb tänapäeval nii palju, et ei majanda enam nendega ära :))

kurb november on kuu siia meelitanud. tore.

äkki aitaks, kui üles kirjutada?

rexx, ma ju olin endas absoluutselt kindel :))
enam ei saa enda peale ka loota, täitsa jama!

Ei ole miskit parata - tahad või ei taha, aga november on surmale mõtlemise kuu.
Homme on hingedepäev ja kuu lõpus veel surnute mälestamispüha. Ju nad siis hääbuva loodusega ühele ajale on seatud....

Kes trilli-tralli tahavad, nende jaoks tulevad ju varsti mardid-kadrid, nii et katki pole midagi. Igaühele oma!
Mina ei põlga kumbagi ära!

hingedepäeval mõtleme ju surnudki taas elavaiks ja ootame neid koju käima.

Just! Ainult kas nad meid üles leiavad, sest mu kodu ei ole enam seal, kust nemad kord lahkusid?

to Rexxxx
Uudishimust küsin- mitut surnut ootad sel hingedepäeval koju käima? Kas on plaanis ka jätta laud ööseks kaetuks, et nad saaksid keha kinnitada?

kõik, kel õnnestus koos kanade ja minuga eila magama kobida, aeg on ärgata!
ei saa ju ometi tervet elu maha magada:)
eriti nüüd, peale kellakeeramist peab olema varakult valmis, et pisutki valget aega näha! ja surmamõtteid korraks unustada.

misasja ma siin unetute nurgas pidevalt üldse käin?

lõpuks tuligi meelde! kuna kuu oli siin oma parooliga hädas, siis minu puhul aitab neid paroole meeles pidada ainult nende pidev kasutamine:)

kõrvitsatest niipalju, et mitte toitu raisata, sai ostetud tiimarist kõrvitsakujuline latern.
kuid toiduraiskamise asemel osutus see hoopis raharaiskamiseks, sest küünal seal sees levitas õudsat kärsahaisu:(

Kas me peame nii väga selle Ameerika jälgedes käima, kõrvitsaid urgitsema ja toiduga loopima jne? Meil ju omal nii Kadri- kui Mardipäev, mil nänni pommida ja tänane hingedepäev, mil küünlaid põletada, ilma kõrvitsata küll.:)


ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

to Raivo
ootaksin vähemalt nelja lahkumud hinge. tore oleks, kui saaks nendega veel rääkida, sest alles hiljem avastad, kui palju on jäänud rääkimata ja küsimata...

lausa lauda ei kataks, aga puuviljavaagnalt tervislikku toitu võiksin küll neile pakkuda:))))

HINGEDEPÄEV
Jaan Lõo

Täna hingedepäev.
Täna tulevad kõik, kes mind on loonud
ja aegade hämarusest ette toonud,
mu muistsed vanemad, kallid kooljad,
mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad.
Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma,
kõik pirrud ma süütasin põlema,
laud nõtkub söökide, jookide all
ja õled puhtad on põrandal.
Mu kojukutset nad kuulevad
ja haudadest hulgana tulevad
mu esiisad, kaugelt muinasmaalt:
kes kütt, kes kalur Volga ra'alt,
kes süütasid Muroma kütiste tuld,
kes teavad, kus peidus on Kungla kuld;
kes ilmus kui võitja maleva,
et Eesti kodu siin rajada;
kes langes Eesti viimses väes,
kes rauges raske orjuse käes.
Nende varjud ja vaimud täitvad mu toa,
mu tare, mu kambri, mu koduse toa.
Võtke mu värsket, mu uudseviljast,
kestke mu kappades vahtavast kaljast;
saatke mu künnile, külvile kasu,
mu töödele tasu, mu rahvale asu;
läitke leeki mu poegade rinda,
et kodumaa pinda nad koguks ja korjaks,
et maad, mis joonud te verd ja higi,
ei vääraks, ei võidaks võõras vägi.
ja viimaks -
kui ähvardab kustuda Eesti päike,
siis tulge kui äike, kui kevade torm
ja pühkige ära kõik painajad, lööjad
ja surujad, sööjad.
Küll piduehtes siis kodumaa
kõik tuled teil süütab põlema.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

sellest ameerika jäljendamisest pole pääsu!

ise ju võid endale kindlaks jääda, kuid lastele on su loeng teemal- hälloviin pole vanade eestlaste püha- nagu hane selga vesi:)

siit moraal: kui ise pole kunagi vampiir olla saanud, ei tähenda see, et teised seda olla ei või!

mardid-kadrid ei jää sellepärast tulemata.

Kõrvitsalatern on väga ilus, miks mitte üks selline valmis nokitseda!
Maskides tegelased võiksid küll mardipäevani oodata, see on ju nii lähedal.
Lihtsalt uudishimust küsin - kas te olete neid halloweeni ajal näinud? Mina pole.

Muide, halloween on igivana keldi rituaal, mille väljarändajad - iirlased arvatavasti - Ameerikasse viisid ja mis sealt jälle ringiga nüüd Euroopasse tagasi on toodud.

Unetute nurgake on täna täitsa minu päralt - saan siin uhkes üksinduses laiutada!:DDD
Kui keegi tulla soovib, siis koputagu natuke kõvemini! Karta on, et jään tukkuma!:)

Noo- jah, mis ma avalooks kirjutasin - ongi käes!
Ei tunne mind keegi ega teata endast.
Ei mingit liikumist.
November.

jah, eile "laiutasin" siin mina, täna lihtsalt sinu kord

la-femme ongi tukkuma jäänud. ok, las puhkab.:)

hingedepäev on kristlik püha, vanadel eestlastel oli hingedeaeg:

HINGEDEAEG

Maarahva suhe surnutesse võib esmapilgul tunduda kummastav. Kuid kui järele mõelda, leiab selles paljugi tuttavlikku. Kui inimene sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta ometi oma perekonnast, hõimust ja rahvast. Oma mõtetes ja tegudeski oleme alatihti nendega, kes läinud Toonela maile. Me oleme esivanematega yks kogukond, mis aegajalt teatud päevadel jälle kokku saab. Maarahva meeles on need päevad pyhad.

Hingede aeg kestab nädalast kuue nädalani, sygiskuu algusest jõuludeni. Sagedamini on arvatud, et hingedeaeg algab nädal peale kasupäeva ja lõpeb nädal enne mardipäeva (6. X – 3. XI). Kuna pärimus kõneleb väga erinevatest kuupäevadest, on võimalik, et varem oli hingedeaeg seotud kuukalenderiga. Kindel on aga see, et hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.

„Ma mäleta veel yteldi: „Engiaigu om nii vaikne, et puuleht ka ei liigu, et aena vai villä põllul rõuku paned, vajub kokku ja ei kuiva, lääb kopitama.“ Kõneldi, et selleperäst om vaikne, et engeaigu surnude enge käevä, tol ajal ytest tõise käevä. Oma kodun, kos na eläsivä ja kost neid mateti ja kõnniva ka mujal, kos na om elun käenu.“ Nõo.

Jaguaeg. Põhjarannikul Jõvist Juelehtme* kihelkonnani peetakse jaguaega. See kestab tavaliselt yheksa öödpäeva enne ja yheksa pärast mardipäeva. Sel ajal peetakse neljapäeviti jaguõhtuid.

Hingedepäevad on päevad, mil hinged tulevad koju, mil neid võõrustatakse ja mil nad sealt lahkuvad. Mõnel pool on hingedepäevi peetud järjestikustel esmaspäevadel ja teisipäevadel. Tavaliselt on seda tehtud siiski neljapäeviti.

Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. Myra tekitavad tööd lykatakse edasi ning õhtuti ei töötata sootuks. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid.

Hingede sissetulemine. Tava kohaselt tapetakse hingede tulemise päeval loom. Mõnel pool kana või kukk, mõnel pool jälle tall või põrsas. Värskest lihast valmistatakse road, millega kostitatakse surnud omakseid. Seejuures tuleks pakkuda kõike paremat, mis majapidamises on. Tavakohased hingedepäeva toidud on veel rammus leemesupp, verikäkid, tangupudru, kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib. Mulgi tava ei luba hingedele pakkuda herneid ja ube.

Lõuna-Eestis viidi hingedele mõeldud toit tavaliselt pööningule ja asetati olviaugus olevale lauakesele, räästa alla või selleks mõeldud ohvripakkudele.

„Sis viiti ingedele syya. Ingedepäe olli kohe kaks nädalt peale mihklepäeva. Kanu ja kukka tapeti ja limbisuppi tehti ja viiti yles tare otsa pääle, et tulge nyyd kõik sugulased, sõbrakesed, õeksed ja vennaksed otsma. Kui inged jälle ära läksid, siis tapeti lammas ja tehti verikäkki ja viiti neile jälle seda.“ Viljandi.

Põhja-Eestis kaetakse laud aga tavaliselt tuppa või sauna.

„Surnutepyha lauba õhta kattab majaperenaine laua roogadega ja kutsub siis surnud, kes omast majast surnud on ja ka sugulased ja tuttavad, keda aga mäletab, sööma. Kui juba natukene aega vaiksel viisil on mööda läinud, võtab perenaine kätte rätiku ja hakkab surnuid välja ajama, ööldes: „Sõite, jõite, minge välja!“ Peale selle istub oma pere lauda sööma ja pyhitsevad vaiksel viisil surnutepyha.“ Iisaku

Hingedele on mõnikord toitu viidud majapidamishoonetesse ja hiiepuude alla.

Hingede väljaminemise päevaks tapetakse taas loom ja valmistatakse sellest piduroad. Hingedele köetakse saun ja peale söömaaega saadetakse nad ära, paludes, et mindaks teed mööda ja õnnistaksid pere ettevõtmisi.

Hinged tulevad ka tänavu. Maailm muutub yha kiirenevas tempos, kuid meie rahva juured ja elupõline pärimus jäävad samaks. Suur loona teeb ikka oma ringkäiku, hingedeaeg tuleb omal ajal ning koos sellega tulevad koju käima meie surnud esivanemad ja sõbrad. Neid võib ignoreerida, kuid nendega võib ka arvestada. Seejuures pole kuigi tähtis, kus me elame, vaid see, kuidas me neid vastu võtame. Seepärast saame linnakorteriski hoida hingedeajal vaikust ja puhtust ning pakkuda kallitele kylalistele kõike paremat, mis meil on. Ikka nii nagu maarahval tavaks.

Oeh, kas keegi koputas? Jäin tukkuma.

Aa, sina, Rexx! Tule aga julgesti, astu lähemale. Räägi, mis uudist?

Sul külakost kaasas ja puha!:)))
Ega sa seda vist ise küll ei küpsetanud, ju ikka kusagilt pihta panid?:)

Mul läheb nüüd natuke aega, kuni ma selle läbi jõuan lugeda.

varguses ei maksa mind küll süüdistada - internetist võtsin ja pärast panen loo sinna tagasi.:D